4-23-1970/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-23-1970 (2330,18,002344) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus U.U-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane U.U (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
7. juuni
8. a otsusega väärteoasjas nr 2330,18,002344 karistati U.U AS § 69 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsus jõustus
9. juulil
11. Kuna U.U ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
12. septembril 2018 täitemenetlus. Selleks hetkeks oli rahatrahv täies ulatuses tasumata.
13. juulil 2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
14. Ida Prefektuur esitas
15. juunil 2023 Viru Maakohtule taotluse asendada U.U rahatrahv arestiga.
16. Viru Maakohtu
17. juuni
18. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja U.U rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 eurot asendati 2 päevase arestiga.
19. Esmalt tuvastas maakohus, et U.U määratud rahatrahv ei ole tulenevalt tema vangistuses viibimisest aegunud. Seejärel leidis maakohus, et rahatrahvi asendamine arestiga on tulenevalt KarS § 72 lg-st 1 võimalik. U.U on rahatrahv seniajani täies ulatuses tasumata ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Tal puuduvad selleks ka vahendid ja realiseeritav vara. Samuti ei ole enam võimalik rahatrahvi tasumise tähtaega pikendada. Puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse U.U , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada tal rahatrahv määratud tähtajal ära tasuda või võimaldada tal teha üldkasulikku tööd. Ta ei ole nõus aresti kandma. Rahatrahvi saaks tasuda tema. Aresti ta ei saagi kanda seetõttu, et teda ootab vabaduses 73-aastane ema, kes vajab tema abi. Samuti taastab ta kahe lapse hooldusõigust. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud U.U rahatrahvi arestiga.
22. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et U.U on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, U.U ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
23. U.U oli aega rahatrahvi tasuda kuni juulini
24. Kuna U.U ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes
25. septembril 2018 täitemenetlust.
26. juulil 2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat täitemenetluse lõpetamisest. Ida Prefektuur esitas
27. juunil 2023 Viru Maakohtule taotluse asendada U.U rahatrahv arestiga, mille maakohus ka rahuldas. U.U aga soovib, et tal võimaldataks rahatrahv tasuda, missugust võimalust KarS § 72 lg 1 aga ette ei näe. Praegusel juhul on KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 alusel võimalik üksnes otsustada, kas U.U rahatrahv asendada arestiga või üldkasuliku tööga. Käesolevaks ajaks on senine karistus – rahatrahv – asendatud ja selle tasumiseks täiendava tähtaja andmine enam võimalik ei ole.
28. Mis puudutab aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasulikku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab üldkasuliku töö tegemata. U.U puhul on see oht reaalne. Tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja kaks kehtivat väärteokaristust, tema varasemad katseajad on ebaõnnestunud ning ta on katseajal uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu saab öelda, et tegemist on äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta määratud tunnid korrakohaselt ära teeks. Seda enam, et varasemalt on juba temale mõistetud vangistus kriminaalasjas nr 1-18-5147 üldkasuliku tööga asendatud, kuid ta ei suutnud teha ühtegi tundi tööd, sest võeti uues kriminaalasjas vahi alla. Ühtlasi ei ole ringkonnakohus veendunud, et pärast sellist karistatust, sealhulgas korduvat vangistuses viibimist, muudaks üldkasuliku töö tegemine, kui vabadusekaotuslikust karistusest kergem meede, tema hoiakuid ja suhtumist sedavõrd, et ta enam taolisi õigusrikkumisi toime ei paneks. Sellest tulenevalt ei ole sellekohase riski olemasolul õigustatud asendada temale mõistetud arestipäevi üldkasuliku tööga ja arest tuleb pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuse vabanemist ära kanda.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. juuni
31. a määruse muutmata ja U.U määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2