2-24-6135/7

2-24-6135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.

1. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-6135 Tsiviilasi D. T. hagi R. T. vastu elatise nõudes Hageja: D. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: jurist Sergei Desjatnikov (epost: teie.jurist@gmail.com); Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg elukoht Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.
3. Mõista R. T. D. T. kasuks välja alates 17.04.
4. a kuni D. T. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287,72 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
8. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 2-24-6135 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. 17.04.
10. a esitati lepingulise esindaja vahendusel alaealise D. T. nimel kohtusse hagiavaldus R. T. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja D. T. J. L. ja kostja R. T. ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Kostja elab lapsest eraldi ja tasub lapsele elatist ainult 50 eurot kuus, mis ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 17.04.
11. a kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas järgmiselt: elatis summas 287,76 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
12. aprillil (esimest korda
13. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
14. Kohus võttis hagi 24.04.
15. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
16. Kostja, R. T. , esitas 29.04.
17. a kohtule kirjaliku vastuse, milles avaldas, et on nõus maksma D. T. elatist 287,76 eurot. Kostja selgitas, et pooltel oli kokkulepe, et kostja maksab kaardi peale 50 eurot kuus ja lisaks ostab lapsele vajalikud asjad (riided, jalanõud, trenn jne). Kostja on seda kokkulepet täitnud ja tema jaoks on arusaamatu, et mis ajast see kokkulepe enam ei sobinud ja miks pidi hageja elatise nõudega kohe kohtusse pöörduma. Hageja oleks võinud kohtuväliselt kostjale teada anda, et soovib elatist rahas ja kostja oleks maksnud vajaliku summa. Seetõttu ei ole kostja nõus kandma kohtukulusid ja palub need jätta hageja kanda.
18. Hageja, lepingulise esindaja vahendusel, esitas 10.06.
19. a kohtule taotluse rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
20. Kohus palus 30.08.
21. a kirjaga kostjal täpsustada vastust hagile ja avaldada selgelt, kas ta võtab hagi täielikult õigeks, sh elatise nõude muutuva suurusena, või tunnistab hagi üksnes osaliselt alates hagi esitamisest nõutava konkreetse summa ulatuses.
22. Kostja teatas kohtule 31.08.
23. a e-kirjas, et võtab hagi täielikult õigeks, aga ei ole nõus maksma menetluskulusid. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hageja nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et D. T. (hageja) on J. L. ja R. T. (kostja) ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja elab oma emaga ja kostja elab lapsest eraldi. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 50 eurot kuus ja lisaks annab ülalpidamist vahetult, ostes riideid ja jalanõusid ning makstes trenni kulusid. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise 2 2-24-6135 kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Alates 01.01.
24. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
25. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
26. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotleb hageja kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras muutuva suurusena alates hagi esitamisest, s.o alates 17.04.
27. a, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra. Poolte vahel puudub ka vaidlus PKS §-s 101 sätestatud elatise arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Muu hulgas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lg-le 3 on alates 01.01.
28. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus, millisel juhul ei tule PKS § 101 järgi elatise arvestamisel elatise summat proportsionaalselt vanemaga koos veedetava ajaga vähendada. Neid komponente arvestades kujuneb PKS § 101 alusel arvutades alates 01.04.
29. a elatise suuruseks 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot). Hageja on märkinud hagiavalduses elatise summaks, mille väljamõistmist ta alates hagi esitamisest nõuab, 287,76 eurot ehk 4 senti rohkem kui seaduse alusel arvutatud elatis. Kohus leiab, et tegemist on ilmse arvutusveaga ja õigeks nõutavaks summaks saab lugeda 287,72 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 17.04.
30. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 287,72 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
31. aprillil (esimest korda
32. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva 3 2-24-6135 perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik 4