← Eesti

3-24-1893/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1893 OÜ CAPITAL KINNISV

) § 60 lg-st 1 oli maksuhalduril võimalik valida, kas kohustada maksukohustuslast andma teavet kirjalikult või suuliselt. Korralduses ei pea maksuhaldur üksikasjalikult välja tooma kõiki küsimusi, mis tal on kirjalikult esitatud dokumentidega tutvumisel eelnevalt tekkinud. Kaebusest ei nähtu, kui suured on võimalikud kulutused seoses maksuhalduri ametiruumidesse ilmumisega, mis võiks muuta kaebajale kui maksukohustuslasele korraldusega pandud kohustuse täitmise ebaproportsionaalselt kulukaks. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme emakeel ei ole eesti keel, ei ole alus keelduda suuliste seletuste andmisest. Maksuhaldur on kaebajale vastu tulles selgitanud, et kaebajal on maksuhalduriga võimalik kokku leppida seletuste andmises ka muus keeles. MTA on selgitanud, et suuline vestlus ei tähenda, et kaebaja peaks mäletama kõikide kontrollitava perioodi tehingute üksikasju ilma tehingu dokumentidega tutvumata ning kaebaja ei pea kartma, et suuline vestlus võiks tema õigusi enam riivata kui kirjalik teabe andmine. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. Rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lisaks loetakse, et riive on vähese intensiivsusega siis, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Siinsel juhul on kaebuse esemeks ainult küsimus, kas maksuhalduril on võimalik kaebajalt nõuda suulise teabe esitamist, kusjuures kaebaja ei vaidlusta maksuhalduri õigust teavet saada. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu pidada õigusmõistmisega kaasneva aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikseks.

  1. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes Tallinna Halduskohtu 05.07.2024 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. MTA on kutsunud kaebaja välja suulise teabe saamiseks juba enne vaidlusaluse korralduse andmist, täpsustamata, mida kontrollitakse. Maksuhaldur väidab, et varem kogutud teave on puudulik ja kohustab kaebajat andma täiendavat teavet suuliselt. Milles seisneb varasema info puudulikkus, haldusaktist ei selgu. Kaebust ei saa lugeda perspektiivituks ainult selle pinnalt, et seaduses on olemas volitusnorm teabe küsimiseks suuliselt. Volitusnorm kehtib piirangutega ja selle rakendamiseks on vajalik täita teatud tingimused. Kaebaja on palunud kohtul kontrollida, kas need tingimused on täidetud. Riigiasutusel ei saa olla kontrollimatut voli valida erinevate abinõude vahel.
  2. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal on MTA-le esitamata järgmised dokumendid: laenu- ja kassadokumendid, esitatud on vaid üksikute raamatupidamiskontode koondid, s.t kogu pearaamatut ei ole esitatud, korralduse p-s 4 viidatud kulutuste alusdokumendid (arved ja tšekid). Seega juba 26.04.2024 korralduse vaidlustamata osa täitmisega seotu viitab ilmsele vajadusele kaebajaga vahetult kohtuda, mitte pidada temaga kuude pikkust ja menetlust venitavat, teineteisest möödarääkivat kirjavahetust. Vaidlustatud korralduses on selgelt välja toodud kontrolliperiood ning maksu liik, s.h milliste tehingute kohta suulist teavet soovitakse. Korralduses on sisustatud lisaks dokumentide nõudmisele ka võimalike selgitamist vajavate probleemide olemust (laenu tagasimakse, ettevõtlusega seotud kulud jne). Menetlustaktikalisi kaalutlusi MTA korralduses ei avalda. See 2

(4)3-24-1893 takistaks menetluse eesmärke. Kaebaja etteheited on ebamäärased ja väheveenvad. Kaebaja soovib jätta endale õiguse vastata kirjalikele küsimustele valikuliselt või jätta vastamata. Suulise menetluse raames oleks kaebajal ebamugav kui mitte võimatu nõnda toimida. Suulise menetluse käigus on MTA-l võimalik hinnata ka vastaja retoorikat, miimikat ja kehakeelt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas kaebus on perspektiivitu ja kas kaebaja kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Siinsel juhul on kaebus ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatu. Vaideotsuses ja halduskohtu määruses on kaebaja nõude põhjendamatust asjakohaselt ja piisavalt analüüsitud.
  3. Kaebaja vaidlustab korraldust anda suulist teavet ja ilmuda MTA ametiruumidesse, kuid on nõus andma teavet kirjalikult. Seega on vaidlus mitte teabe sisu või teabe andmise kohustuse üle, vaid teabe andmise viisi üle.

§ 60

lg 1 annab MTA-le õiguse saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet ning isikul puudub seejuures võimalus valida talle sobivat viisi. Isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ning aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Seda, mis küsimustega seoses kaebaja välja kutsutakse, on haldusaktis kajastatud (dtl 8–9). Samuti on seal põhjendatud isikliku ilmumise ja suuliste ütluste võtmise vajalikkust. 10. Kaebaja ei pea maksuhalduri juurde ilmumiseks läbima pikka vahemaad. Asjaolu, et isiklik ilmumine võib põhjustada kaebajale mõningaid ebamugavusi või väljaminekuid, ei ole põhjus, mis õigustaks keeldumist anda teavet suuliselt. Maksumenetlusega võivad kontrollitava isiku jaoks kaasneda teatud ebamugavused, kuid maksukohustuslasel on seadusest tulenevalt kohustus neid taluda. Oluline on vältida üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (

§ 10lg 3).

Miski ei viita sellele, et suulise teabe küsimisega kaasneksid isikule ebaproportsionaalsed kulutused või ebamugavused.

  1. Ringkonnakohus nõustub, et kirjalike seletuste andmisel ei saaks MTA operatiivselt esitada täpsustavaid küsimusi või paluda lisaselgitusi. Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mida ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Asjakohatuks ei saa pidada ka vastuses määruskaebusele täiendavalt viidatud menetlustaktikalisi kaalutlusi, et suuliste seletuste võtmisel on maksuhalduril võimalik esitada küsimused kindlas järjestuses, mis võimaldab paremini hinnata vastuste usaldusväärsust ja nende omavahelist kooskõla. Kirjalikus vormis oleks küsimused tõepoolest võimalik samuti reastada järjekorras, kuid puuduks võimalus tagada, et neile ka vastataks etteantud järjestuses. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses oma menetlustaktikalisi argumente välja toonud, ei muuda korraldust õigusvastaseks ega motiveerimatuks, sest need põhjendused on hõlmatud korralduses väljendatud eesmärgiga saada küsimustele efektiivselt ammendavad vastused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus asjas nr 3-22-307, p-d 16 ja 17).
  2. Kaebaja selgitab, et maksuhaldur kutsus kaebaja välja suulise teabe andmiseks meili teel juba enne vaidlusaluse korralduse andmist, täpsustamata, mida kontrollitakse. Ringkonnakohus märgib, et see, millises vormis maksuhaldur maksukohustuslaselt teavet küsib, on maksuhalduri 3

(4)3-24-1893 kui menetlust juhtiva ja korraldava asutuse otsustada (

§ 10

lg 3 ja § 11 lg 2).

§ 60

lg 2 teisest lausest ja § 62 lg-st 4 nähtub, et MTA ei pea maksukohustuslaselt teavet küsima vaid haldusaktiga (korraldusega), vaid võib seda teha ka muus vormis. Kirjalik korraldus on vajalik siis, kui menetleja eeldab algusest peale koostöö soovi puudumist ning peab vajalikuks hoiatada negatiivsete õigusjärelmite eest. Muuks vormiks võib aga olla ka maksuhalduri e-kiri (toiming) maksukohustuslasele, millest selgub, millise menetlusega seoses teavet ja dokumente nõutakse ning millist teavet ja milliseid dokumente nõutakse. Riigi selline suhtlemisstiil võib sageli olla isikute jaoks arusaadavam ja lihtsustada menetlust ka menetlusaluse isiku jaoks. Ainult „käskude ja keeldude keeles“ inimesega suhtlemise kohustust haldusorganile seadusest ei tulene. Praegusel juhul nähtub, et maksuhaldur on proovinud kaebajaga korduvalt e-kirja teel kontakti saada (dtl 119–202), pakkunud tekkinud küsimused koostöö vormis lahendada ning tulla vestlusele. Kaebaja ei ole sellega nõus olnud. 26.03.2024 e-kirjas (dtl 180–181) on MTA esitanud kaebajale küsimused, millele ei ole kaebaja ammendavat vastust andnud, keeldudes ka täiendava info esitamisest (dtl 199–200). Kirjast nähtub, mida kaebajal palutakse esitada. 13. Sellises olukorras on põhjendamatud kaebaja väited, et suulise teabe andmiseks kohustamine on ebaproportsionaalne. Kaebusel puuduvad selgelt eduväljavaated. Poolelioleva menetluse lõpuleviimiseks vajaliku teabe saamiseks koostatud haldusakti peale perspektiivitu kaebuse sisuline läbivaatamine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja õiguste riive on siinses asjas väheintensiivne ja asja saaks lahendada lihtmenetluses. 15. Eespool märgitu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.07.2024 määrus muutmata. 16. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.