Obsah (10)

§ 152§ 121§ 108§ 18§ 124§ 6§ 46§ 43§ 104§ 109

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1883 Haldusasi Raikküla metsad OÜ kae

) § 46 lg-d

1. Kaebaja esitas kaebuse tähtaegselt ehk mõistliku aja jooksul. Kaebaja hinnangul viitab 14.03.2019 vastuse sõnakasutus „eeldatavasti“ sellele, et vastustaja lootis menetluse lõpule viia
2. aasta jooksul, ent pidas võimalikuks olukorda, milles menetlus kestab kauem. Kaebaja leiab, et mõistlik varuaeg menetluse läbiviimiseks oli 18 kuud. Pärast seda võis kaebaja mõistlikult hakata kahtlema vastustaja tegevuses ehk kaebajalt sai eeldada aktiivset tegevust. 9.
3. Kaebaja ei saanud kaebust varem esitada seetõttu, et kaebajale ei olnud enne 14.06.2024 teada ega pidanudki olema teada vaidlusaluse menetluse läbiviimisel tegevusetuks jäämine. Kaebaja ei pea pidevalt uurima ja pärima iga üksiku toimingu või menetlusetapi kohta. Kaebaja ei pidanud ka eeldama, et vastustaja teda aktiivselt menetlusega kursis hoiab ega suutma teadete puudumise abil vastustaja tegevusetust tuvastada. Kaebetähtaja ennistamise alusena tuleb käsitleda Keskkonnaameti kinnitust tegevuse olemasolu kohta. 9.
4. Kaebuse esitamiseks andis aluse just Keskkonnaameti tegevusetus vaidlusaluse menetluse läbiviimisel, mistõttu on kaebus suunatud eelkõige Keskkonnaameti kohustamisele. Keskkonnaameti tegevus on püsielupaiga moodustamise otsustamise menetluse lõpetamise eelduseks.
5. Kliimaministeerium andis kohtule 02.08.2024 esitatud avalduses teada, et Kuningaküla metsise püsielupaika ei moodustata ning metsise kaitse toimub alal LKS-i alusel isendikaitse põhimõttel. Lisaks märkis Kliimaministeerium, et Kuningaküla metsise püsielupaik on EELIS-is projekteeritavate alade kaardikihilt kustutatud. 3
6. Kaebaja teatas vastuseks 02.08.2024 kohtunõudele, et nõustub menetluse

§ 152lg 1 punkti 4 alusel lõpetamisega.

Kaebaja palub tagastada tasutud riigilõiv summas 20 eurot ning mõista vastustajatelt välja menetluskulud 2462 eurot 40 senti. 12. Kohtule 06.09.2024 esitatud seisukohas taotleb vastustaja kaebuse tagastamist

§ 121

lg 1 punkti 2 alusel, menetluse lõpetamist

§ 152

lg 1 punkti 2 alusel ning menetluskulude

§ 108lg 4 alusel kaebaja enda kanda jätmist.

Vastustajale ei nähtu asja toimikust, et kaebaja oleks kohtu 12.07.2024 määrust täitnud. Arvestades kaebuse punktis 267 toodud kaebaja seisukohta, möödus kaebetähtaeg 31.08.

1. Alternatiivselt palub vastustaja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda, kuna toimingut ei tehtud kaebuse esitamise tõttu. Kaebus on esitatud ennatlikult. Ei ole alust arvata, et paari kuu jooksul ei oleks jõutud otsuseni, kas Kuningaküla metsise püsielupaik moodustatakse või mitte. Analüüsi tulemus selgus juulikuu lõpuks, seega otsus tehti paari kuu jooksul. Kui vastustaja taotlus menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks jääb rahuldamata, palub vastustaja vähendada kaebaja menetluskulusid oluliselt, sest kaebaja õigusabikulud, arvestades asja tegelikku mahtu, keerukust ja kestust, ei ole põhjendatud, sh ei saa pidada mõistlikuks ja tuleb oluliselt vähendada tunnihinda. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus lahendab esmalt täiendava vastustaja kaasamise ja kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse lõpetamise taotlused (I), otsustab menetluse lõpetamise ja riigilõivu tagastamise (II) ning võtab seejärel seisukoha menetluskulusid puudutava taotluse osas (III). I 14.

§ 18lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus.

Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Sama paragrahvi lõike 2 esimene lause sätestab, et kui kohus leiab menetluse käigus, et kaasatud ei ole kõik vastustajad, kaasab ta täiendava vastustaja.

1. Kaebaja esitas 24.07.2024 kohtule vastuse, milles mh taotleb Keskkonnaameti täiendava vastustajana kaasamist. Taotlust põhjendades märgib kaebaja, et aluse kaebuse esitamiseks andis Keskkonnaameti tegevusetus vaidlusaluse menetluse läbiviimisel, mistõttu on kaebus suunatud eelkõige Keskkonnaameti kohustamisele.
2. Vastustaja ei esitanud kohtule vastuväiteid enda ainuvastustajaks tunnistamisele.
3. Kohus on jätkuvalt arvamusel, et asjas on vastustajaks kliimaminister. Kohus ei näe põhjust täiendava vastustaja kaasamiseks ning jääb 12.07.2024 määruses väljendatud seisukohale, et ehkki kaebusest nähtuvalt tegi Keskkonnaministeerium 30.12.2009 kirjaga nr 16-1/09/14622-2 ettepaneku metsise püsielupaikade kavandamiseks ja sel eesmärgil ekspertiisi teostamiseks Keskkonnaametile, siis ei muuda see Keskkonnaametit vastustajaks. Esmalt märgib kohus, et ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldab LKS § 8 lg 3 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt Kliimaministeerium. Seaduse täitmise eest vastutab 7 „[…] Kuigi seaduses puudub konkreetne tähtaeg menetluse läbiviimiseks, võib LKS § 8 lg 6 ja § 91 lg 16 alusel järeldada, et selleks on 28 kuud. Seega võib vastustaja I tegevusetust lugeda õigusvastaseks hiljemalt
4. septembrist
5. a.“ 4 ministeeriumi valitsemisalas minister. Keskkonnaameti 14.06.2024 vastuse kohaselt viibis metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlus, kuna kaitse korraldamiseks kokku kutsutud ekspertide nõukogus on olnud palju eriarvamusi. LKS ei reguleeri olukorda, mil ekspertide arvamused lahknevad, seetõttu ongi kaitse alla võtmise algatajale – Kliimaministeeriumile – antud LKS § 8 lg-ga 4 selgesõnaline kaalutlusõigus, arvestades kogutud infot, kas algatada menetlus või keelduda kaitse alla võtmise menetluse algatamisest. Kohtule 06.09.2024 esitatud seisukohast nähtuvalt selgus liigi kaitseks vajalike piirangute analüüsi tulemus juulikuu lõpus, samas 14.06.2024 vastuses kinnitas amet, et vastuse koostamise hetkel oli pooleli metsise kaitse tegevuskava uuendamine. Kuna Keskkonnaameti 14.03.2019 vastuse kohaselt muudetakse metsise kaitse tegevuskava nimetatud analüüsi alusel, siis kohus eeldab, et analüüs (s.o ekspertiis) oli kaebuse esitamise ajaks juba valmis. Kuna kaebaja vaidlustas analüüsi valmimisele järgnevat menetluses esinevat viivitust, siis tegelikult soovis kaebaja kaitse alla võtmise algataja kohustamist otsustama edasisest menetlusest keeldumine või menetlusega jätkamine. 18.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. LKS § 10 lg 2 järgi tuleks ala püsielupaigana kaitse alla võtmine otsustada kliimaministril. Vastustaja sellist otsust kaebuse esitamise hetkeks ei olnud veel teinud, kuigi Keskkonnaministeerium tegi vastava ettepaneku 30.12.
3. Kaebusest nähtuvalt ei soovi kaebaja abstraktselt kaitsta üksnes oma õigust õiguspärasele haldusmenetlusele, vaid kaebaja õiguste kaitse on mh seotud tema sooviga teostada vaidlusalustel kinnistutel raiet
4. Igaühe huvides on saada pärast tema kinnistu(te)l asuva loodusobjekti püsielupaigana kaitse alla võtmise menetluse ettepaneku tegemist mõistliku aja jooksul selgus, kas tema eramaale sellisest ettepanekust tulenevad looduskaitselised piirangud hakkavad kohalduma. Kuna seadus ei sätesta konkreetset tähtaega, mille kestel on kohustus püsielupaiga moodustamine või moodustamata jätmine ära otsustada, tuleb vastustajal viia selline menetlus HMS § 5 lg 2 järgi läbi mõistliku aja jooksul. Kui vastustaja ei ole suutnud otsustada püsielupaiga moodustamise üle mõistliku aja jooksul, on ta viivituses (s.o toiming

§ 6lg 2 järgi).

Kaebuses nõudis kaebaja väidetava viivituse lõpetamiseks vastustajalt haldusakti andmist. 21.

§ 46

lg 2 kohaselt võib haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. Kohus nõustub kaebajaga, et antud olukorras ei saa lähtuda kohustamiskaebuse tähtaegsuse hindamisel

§ 46lg-s 2 sätestatust, kuna see norm käesolevat olukorda otsesõnu ei reguleeri.

Kehtiv õigus ei näe ette tähtaega püsielupaiga loomise menetluse läbiviimiseks, samuti ei ole kaebaja esitanud ettepanekut püsielupaiga loomiseks.

1. Seadusandja on näinud ette 28 kuu pikkuse tähtaja üksnes sellise LKS § 8 lg 1 järgse loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku menetlemiseks, mille tagajärjel on peatatud mõne haldusakti andmise menetlus. Tähtaja kehtestamist on peetud vajalikuks, et arvestada 8 Vt 25.06.2024 kaebuse punkt 14; dtl 4; Keskkonnaameti 14.03.2024 vastuse punkt 4; dtl 42 jj. 5 üldreegliga, mille kohaselt tuleb peatatud haldusakti andmise menetluse jätkamisel kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui menetlust reguleerivad õigusnormid on menetluse peatumise kestel muutunud (HMS § 5 lg 5). Selline nõue võib oluliselt raskendada nt planeeringu menetlemist või keskkonnamõju hindamist, sest aja möödudes võib osutuda keeruliseks kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Seadusandja arvestas selle kui ühe põhjusega, miks menetluse peatumiseks peab olema sätestatud võimalikult lühike ajaraam
2. Sellised kaalutlused ei puuduta olukordi, mil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek ei ole kaasa toonud haldusakti andmise menetluse peatamist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise menetluse tõttu oleks enne 15.07.2024 kaebaja suhtes metsateatise menetluse peatamist10 LKS § 8 lg-s 6 sätestatud korras peatatud mõne muu (sh kaebajat puudutava) haldusakti menetlus.
3. Teisalt ei saa kohtu hinnangul hakata kaebetähtaega lugema päevast, kui haldusorgan asus õigusvastaselt menetlust viivitama. Sellisel juhul ei oleks võimalik üheselt tähtaja algust kindlaks teha, sest kaebetähtaja algus muutuks hinnanguliseks. Selline kaebeõiguse regulatsioon oleks vastuolus õiguskindluse ja -selguse põhimõttega. Käesoleval juhul küsimus just selles ongi, kas vastustaja viivitus on õigusvastane või mitte. Kuid selleks, et see välja selgitada, tuleks asja kohtus sisuliselt arutada, mida kohus ei tee, kuna lõpetab käesoleva määrusega menetluse (vt allpool). Kuna antud juhul ei olnud kaitse alla võtmise menetlust algatatud, siis ei olnud kaebajat puudutatud maaomanikuna menetlusosalisena kaasatud11, seetõttu ei saa mõistlikult eeldada, et kaebajal oleks olnud võimalus objektiivselt hinnata, kas vastustaja on püsielupaiga moodustamise üle otsustamisel sattunud mingist hetkest õigusvastasesse viivitusse, s.o selleks tuleks menetlusvälisel isikul lisaks otsustamise all oleva küsimuse keerukuse mõistmisele arvestada, kas ja milliseid menetlustoiminguid oli asja lahendamisel vastustajal vaja teha.
4. Konkreetse sätte puudumisel peab kaebuse tähtaegsuse otsustamisel lähtuma Riigikohtu praktikas välja kujundatud üldistest menetluspõhimõtetest, isiku õiguste tõhusa kaitse ning menetlusökonoomia põhimõttest. Nii on nt tegevusetuse vaidlustamise osas Riigikohus märkinud, et see peab toimuma mõistliku aja jooksul
5. Olukorras, kus haldusorgan on tegevusetu, peab isik, vastupidi, olema aktiivne ning haldusorgani tegevusele teatud aja jooksul kaebusega reageerima. Kuna kohus leidis eelnevalt, et seadusest ei tulene püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlusele 28-kuulist tähtaega, samas võib menetlust siiski lugeda alustatuks ettepaneku Keskkonnaametile esitamisest 30.12.2009, siis tuleb kaebuse tähtaegsuse otsustamisel hinnata, kas kaebaja on pöördunud kohtusse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui menetluse kestuse ebamõistlikkus on saanud ilmselgeks. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et viimane asjaolu sai kaebajale selgeks Keskkonnaameti 14.06.2024 vastusega. Nimetatud vastusest nähtub, et metsise püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluses ei ole vastuse koostamise seisuga menetluse algatamiseni jõutud; pooleli on metsise kaitse tegevuskava uuendamine – seega oli kohtule arusaadavalt mingil kujul olemas erialateadmistest lähtuv hinnang ala kaitse alla võtmise vajaduse kohta, mille alusel tegevuskava muudeti; lähikuudel on eesmärgiks saada kinnitatud metsise kaitse tegevuskava ning jätkata metsise püsielupaikade menetlusega, sj annab Keskkonnaamet selgelt mõista, et kaebajale menetluses teatavaks tehtud tähtajad on orienteeruvad ning nendele ei saa tugineda. 9 Vt Riigikogu XII koosseisu (looduskaitseseaduse muutmise seadus) 287 SE seletuskiri, lk
6. Keskkonnaamet peatas metsateatiste menetluse Kaasavara ja Kalda kinnistutel 15.07.2024 kirjaga nr 134/24/15099; vt vastustaja 06.09.2024 seisukoha punkt 17; dtl
7. 11 Püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse algatamisel määratakse kavandatava püsielupaiga piirid, seejärel on võimalik määratleda menetlusosaliste ring. 12 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2000 määruse nr 3-3-1-49-99 punkt
8. Vrd

v.r. § 9 ei näinud ette haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral kohustamiskaebuse esitamise tähtaega. 10 6 Vastusest ei selgu, mis takistab vastustajal ekspertiisi aruande pinnalt tegemast otsustust püsielupaiga moodustamise või moodustamata jätmise vajaduse kohta. Vastusest saab järeldada, et Keskkonnaamet viib kaitse alla võtmise menetlust jätkuvalt läbi, s.o menetlus peaks pärast tegevuskava kinnitamist jõudma otsuse menetlusse kaasatud isikute ringiga kooskõlastamise etappi. Amet rõhutas, et kavandatavaid metsise püsielupaikasid on ligikaudu 100, seega saab eeldada menetlusaosaliste suurt ringi. Arvestades mh nende ärakuulamisele kuluvat aega, tuleb eeldada menetlusetapi pikka kestust. Praegusel juhul ei olnud vastuse koostamise ajaks menetlus eelduslikult veel pikaajalisemasse ja menetlusosalisi kaasavamasse etappi jõudnud. Arvestades, et selleks ajaks oli kaebaja kinnistutel asuva loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustamise menetlus kestnud ligi 14,5 aastat, võib kohtu hinnangul lugeda, et hiljemalt 14.06.2024 vastuse saamisel pidi kaebajale saama selgeks antud menetluse kestuse ebamõistlikkus. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 25.06.2024 ehk kohtu hinnangul mõistliku aja jooksul. 25. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja ei ole kohustamiskaebuse esitamisega viivitanud. Kuna kohus loeb kaebuse tähtaegseks, siis tähtaja ennistamise vajadust ei tõusetu. Kohus jätab vastustaja taotluse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetamiseks rahuldamata. II 26.

§ 152

lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152

lg 3).

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 27. Kuna Kliimaministeerium otsustas, et kaebaja kinnistuid hõlmava Kuningaküla metsise püsielupaika ei moodustata, siis on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt

§ 152lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 28. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 punkti 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 29.

§ 104

lg 5 punkt 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuna käesolevas asjas lõpetab kohus menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot käesoleva määruse jõustumisel tagastada Raikküla Metsad OÜ arvelduskontole nr EE571700017004509257 (vt 08.08.2024 menetlusdokumendi punkt 9). III 30. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse 7

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Kohus ei kahtle, et LKS § 8 lg-s 4 nimetatud otsuse tegemise tingis kaebaja esitatud kaebus metsise püsielupikade kaitse alla võtmise menetluses väidetava viivituse lõpetamiseks. Keskkonnaameti 14.06.2024 vastusest ja selles loetletud menetlustoimingutest kaitse alla võtmise menetluses saab järeldada, et vastustaja viib menetlust jätkuvalt läbi ning peab vajalikuks selles edasiste menetlustoimingute tegemist. Isegi vaatamata ekspertide erimeelsustele oli Keskkonnaamet jätkuvalt teinud menetlustoiminguid, mis võimaldasid kaitse alla võtmise menetlusega ameti hinnangul jätkata. Kohtusse pöördumise ajaks oli kaebaja kinnistul asuva loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustamise menetlus kestnud ligi 14,5 aastat. Vahetult enne kaebaja kohtusse pöördumist kinnitas Keskkonnaamet kaebajale, et menetlus peaks pärast tegevuskava (orienteeruvalt lähikuudel) kinnitamist jõudma otsuse menetlusse kaasatud isikute ringiga kooskõlastamise (eelduslikult veel pikaajalisemasse – kohtu märkus) etappi. Seejuures ei nähtu vastusest, et midagi oleks takistanud vastustajal ekspertiisi aruande pinnalt tegemast otsustust püsielupaiga moodustamise või moodustamata jätmise vajaduse kohta.
2. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud ennatlikult. Kohus vastustajaga ei nõustu. Kaebaja vaidlustas eraldiseisvalt menetluses esinevat viivitust, kuna kaebajale teadaolevalt ei olnud menetluses pikka aega tehtud otsustust edasisest menetlusest keeldumise või menetlusega jätkamise kohta. Kestva tegevusetuse või viivituse kui haldusorgani jätkuva toimingu (

§ 6lg 2) vaidlustamiseks ei pea tegevusetus või viivitus olema lõppenud13.

33. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista välja menetluskulud 2462 eurot 40 senti. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja menetluskulude taotluse kohaselt seisnevad menetluskulud järgnevas:

1. a)esmane e-kirjavahetus ja telefonivestlused kaebajaga, probleemipüstitus (0,35 tundi);
2. b)kohtupraktika analüüs ja ülevaate loomine õiguslikust olukorrast, tegevuskava koostamine (1,48 tundi);
3. c)halduskohtule esitatava kaebuse projekti koostamine (3,83 tundi);
4. d)kliendikoosolekud, kaebuse projekti tutvustamine, muudatusettepanekud (0,5 tundi);
5. e)kaebuse täiendamine ja vormistamine vastavalt koosolekutel saadud tagasisidele (1,05 tundi);
6. f)kaebuse esitamine, lisade komplekteerimine (0,25 tundi);
7. g)kohtumääruse analüüs – seisukoha kujundamine

ja LKS alusel (1,00 tundi);

1. h)büroosisene arutelu, analüüsist kokkuvõtte tegemine kliendile (0,33 tundi);
2. i)dokumendi koostamine - vastus kohtunõudele (12.07.24 määrus) (3,50 tundi);
3. j)dokumendi koostamine (sh

17–19) - taotlus Keskkonnaameti vastustajana kindlaks tegemiseks (0,67 tundi).

1. Hinnangu menetluskulude põhjendatusele annab kohus kaalutlusõiguse teel, arvestades muu hulgas sarnastes kohtuvaidlustes tavapäraselt välja mõistetavate menetluskulude suurusega. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks tuleb analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust 13 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, punkt
2. 8 ja aeganõudvust14, seega puudub vajadus hinnata iga üksikut menetluskulude spetsifikatsiooni kirjet. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud
4. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga. Kaebaja leidis, et püsielupaiga moodustamise üle otsustamisel on ületatud mõistlikku menetlusaega, samas kaebetähtaega ei ole kaebaja ületanud, kuna loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviimiseks ei ole seaduses tähtaega ette nähtud. Need ei olnud keskmiste haldusasjadega võrreldes keerulised õiguslikud küsimused. Kuna antud juhul oli menetluse kestuse ebamõistlikkus ilmselge, puudus nt vajadus eraldi välja selgitada, mida vastustaja kogu menetluse vältel on teinud. Kohus arvestab, et kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaitse alla võtmise menetlus esimesest etapist kaugemale jõudnud, seega ei tulnud asjas uurida suurt hulka tõendeid.
5. Esindajal kulus kohtumenetluses sisuliselt kaebuse ja 24.07.2024 vastuse koostamisele vastavalt 7,11 tundi ja 5,5 tundi. Menetluskulud nimekirja punktides a, d ja h nimetatud menetlustoimingute näol on tegemist kliendiga suhtlemise toimingute kuludega, mis ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka, kuna selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse. Kuigi õigusabiteenuse osutamine eeldab siiski ka kliendiga suhtlemist, ei ole kohtule esitatud dokumentide pinnalt tegemist sellise eriolukorraga, mis õigustaks ka eraldi nimetatud toimingutele kulunud ajakulu põhjendatuks kuluks kvalifitseerimist. Sama arusaam kohaldub kohtu hinnangul ka nimekirja punktides b, f ja g märgitud menetlustoimingute osas. Nimekirja punktides c, e ja i, j märgitud menetlustoimingutele kulunud aeg on nende sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.
6. Kohtupraktikas on leitud, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et asjas, mis ei ole keskmisest keerukam ega mahukam, ei saa põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 170 eurot ega ka 150 eurot (käibemaksuta), vaid põhjendatud tunnitasu suuruseks saaks pidada 120 eurot, millele lisandub käibemaks
7. Kohus on eelnevalt leidnud, et praegune asi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam. Siiski tuleb arvesse võtta, et õigusteenuse hinnad on eelduslikult ajas kallinenud ning seetõttu ei pruugi enam olla põhjendatud lähtuda ka nt
8. aastal kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasu suurusest
9. Kohus leiab, et praegusel ajal saab asjas, mis ei ole keskmisest keerukam ega mahukam, professionaalse õigusteenuse tavapäraseid hindu arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 160 eurot (käibemaksuta).
10. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja põhjendatud menetluskuluks 1448 eurot (käibemaksuta), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. 14 Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, punkt 11; 15.12.2014 otsus nr 3-3-167-14, punkt 32.1; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, punkt
11. 15 Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, punkt 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, punkt 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, punkt
12. 16 Vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 määrus nr 3-20-1252, punktid 25 ja
13. 17 Vt vastustaja 06.09.2024 seisukoha punkt 19.1 joonealune viide
14. 9 Muud selgitused
15. Kohtule 06.09.2024 esitatud seisukohas taotleb vastustaja kaebuse tagastamist

§ 121

lg 1 punkti 2 alusel, kuna vastustajale ei nähtu asja toimikust, et kaebaja oleks täitnud kohtu 12.07.2024 määrust. Kuna kaebaja täitis 12.07.2024 määruse tähtaegselt18 ning kohus lõpetab haldusasja menetluse kohtuväliselt nõude rahuldamise tõttu, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt vastustaja taotlus kaebuse tagastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

1. Kuna kohtule 25.06.2024 esitatud kaebuse lisad 1–8 ei olnud avatavad, siis pärast lisade 24.07.2024 uuesti esitamist tagastab kohus varasemalt ühes kaebusega esitatud lisad. (allkirjastatud digitaalselt) 18 Kahetsusväärselt tehti kaebaja 24.07.2024 kohtule esitatud menetlusdokument vastustajale nähtavaks alles 10.09.
2. 10