Obsah (5)

§ 428§ 429§ 367§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-16176 Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldu

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 428

lõike 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

1. Avaldaja loobus kahju hüvitamise 270 euro nõudest (põhinõue). Kohus võtab põhinõude loobumise vastu. Loobumine ei ole vastuolus seadusega.
2. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 7,99 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.10.
3. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4. Puudutatud isik märgib, et avaldaja ei ole oma nõudest teavitanud ega vastupidist tõendanud, lähtudes VÕS § 113 lg-st 2, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega ei ole avaldaja viivise väljamõistmise nõue alates 03.06.
5. a kuni avalduse esitamiseni põhjendatud.
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt 4 seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti

1. Avaldaja esitas kohtule AS Eesti Post Tabasalu postkontoris posti pandud kirjade protokolli, millest on näha, et avaldaja on E. K.le saatnud 19.05.
2. a kirja nr 7044 aadressile xxx.
3. Kohus märgib, et võlaõigusseadus (VÕS) § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
4. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust.
6. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 selgitanud, et viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Samuti on Riigikohus oma otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud kui seadusjärgses suuruses, muudel juhtudel aga peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik.
7. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et esineksid viivisenõude vähendamise alused.
8. Kohus leiab, et puudub alus viiviste mitte välja mõistmiseks ning tekkinud viivised summas 7,99 eurot tuleb puudutatud isikult välja mõista.
9. Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt

§ 367sätestatule.

22. Kohus peab võimalikuks rahuldada

§ 367

alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 270 eurot VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras. 23. Puudutatud isik tasus põhinõude avaldajale 26.11.2021. a. 24.

§ 367järgne viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud alates 16.10.2021.

a kuni 25.11.

1. a. summas 2,49 eurot.
2. Arvestades, et alates 01.07.
3. a on Eesti Panga kodulehel avaldatud intressimäär 0,00%, siis seadusjärgne viivisemäär oli alates 01.07.
4. a 8,00% aastas. (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) 5 MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 27. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud õigustatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik põhjustas kohtumenetluse. 28.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

1. Avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 490 eurot (ajakulu 4 tundi 5 minutit tunnihinnaga 120 eurot/tund).
2. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.
3. Käesoleval juhul on tegemist avaldusega tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Avaldus on ca 7-l leheküljel, millest sisulist teksti on 0,1 leheküljel, ülejäänud avaldus koosneb paragrahvidest, riigikohtu lahenditest ja menetluskulude nimekirjast. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Kohus märgib, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmise keerukuse ja mahukusega võlaõigusliku nõudega. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud põhjendatud osaliselt Arvestada tuleb ka asjaoluga, kas on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem kui oli nõude suurus.
4. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja põhjendatud õigusabikulud 280 eurot ja kokku 305 eurot ( 280+25 eurot pool riigilõivust). 33.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 6 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7