KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-24-7516 Kohtuasi Menetlusosalised esindajad ja Narva l

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hageja esitas 23.07.2024 hagi täienduse, milles palub kohustada kostjat andma nõusoleku korteriomandi asukohaga xxx, Narva omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna sisse kostja. Tegemist ei ole hagi täiendusega, vaid uue nõude esitamisega (hagi muutmine). Lisaks märgib kohus, et KÜ võlgnevuse nõuded lahendatakse hagita menetluses

) § 613 lg 1 p 1 alusel (kohus käsitleb esitatud hagi kui avaldust hagita menetluses), samas kui nn. hagi täienduses esitatud nõuet hagita menetluses lahendada ei ole võimalik ja nõudelt ei ole tasutud ka riigilõivu. 5.

§ 376

lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus avalduse muutmiseks nõusolekut ei anna ja tagastab hagiavalduse täienduse. KÜ puudub õigus esitada sellist asjaõiguslikku nõuet korteriomaniku vastu ning seda enam teha seda hagita menetluses. Kinnistusraamatu kanne korteri omaniku kohta ei mõjuta KÜ asjaõiguslikku positsiooni ja ei puuduta KÜ õiguseid. Pärimistunnistuse põhjal on tuvastatav, et puudutatud isik on korteri pärinud ning seega kohustatud korteri majandamiskulusid tasuma, olenemata kinnistusraamatu kandest, millest tulenevalt puudub ka sellise nõude esitamiseks vajadus.

1. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kinnistusraamatus on korteri omanikuks märgitud, pärandaja, so. X. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isik, I. P. on X pärija ning on pärandi vastu võtnud (pärimistunnistus), kuna seaduses sätestatud tähtajal (3 kuud) pärandist loobunud ei ole (PärS § 118 lg 1, 119 lg 1). PärS § 130 lg 1 alusel pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Puudutatud isik elab rahvastikuregistri järgi ja avalduse kohaselt korteris xxx ning tarbib teenuseid. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg
2. Avaldusele lisatud raamatupidamise tõendist nähtub võlgnevuse arvestus. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus 3589,29 eurot.
3. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud 2

§ 613lg 1 p 1 alusel hagita menetluses koos majandamiskulude nõudega.

Seega jääb selles osas avaldus rahuldamata. Menetluskulud 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (

§ 174

lg 2).

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 8. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 1010 eurot, sh. tasutud riigilõiv 560 eurot, ja õigusabikulud 450 eurot käibemaksuga. Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 3 tundi tunnihinnaga 150 eurot/h.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud on vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 1010 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3