Obsah (5)
§ 15§ 68§ 2§ 23§ 24KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2577 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinn
) § 15 lg 1 alusel 11.09.2024 kl 23.30 kuni 48 tunniks kinni. Selgus, et ta ei olnud vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täitnud. Isik selgitas 12.09.2024 vestlusel, et ta ei saanud lahkuda, kuna tal polnud raha. Ta ei soovi Eestist lahkuda, sest talle meeldib siin ja siin on võimalik tööd teha. Ta töötas Eestis ebaseaduslikult ja oli viibinud 12.09.2024 seisuga Schengeni alal ebaseaduslikult 370 päeva. Isikule koostati ebaseaduslikult Eestis viibimise eest väärteomenetluses kiirmenetluse otsus ja karistati rahatrahviga. Samuti koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks. 4. PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule
§ 15
lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused: 4.
- Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Isikul puudub selline alus Eestis viibimiseks. Talle tehti 30.08.2023 lahkumisettekirjutus, mis kuulus sundtäitmisele alates 10.09.
- Isikule anti võimalus ettekirjutus vabatahtlikult täita. Selline otsustus põhines usaldusel, kuna isik kinnitas 30.08.2023, et on nõus lahkuma. Kuid ta ei lahkunud vabatahtlikult, vaid üritas end varjata. Isik ei ole usaldusväärne, sest tema huvi jääda Eestisse ja Schengeni alale on suurem kui huvi lahkumisettekirjutust täita. 4.
- Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, sest on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest ta ei ole lahkunud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul (
§ 68
p 1) ning PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (
§ 68p 6).
Vabaduses viibides puuduks tal ajend teha koostööd enda väljasaatmiseks. Seda ta on oma varasema käitumisega näidanud. 4.
- Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks isiku lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud. Isik hoidus lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale ja PPA arvates jätkaks ta seda vabadused viibides, sest tema soov on jääda Eestisse ja Schengeni alale. 4.
- Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. 4.
- Eestil puudub otselend Usbekistani, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku välja saatmiseks Usbekistani. Seega ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata ja ta tuleb paigutada kinnipidamiskeskusesse. Väljasaatmine sõltub piletite olemasolust, lennu teekonna ettevalmistamisest ja lennufirmade kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama, ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamisasjaolude äralangemisel.
- PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. 2
(4)3-24-2577
- X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta võib ise pileti osta ja koju sõita. Seni ei olnud tal raha ega tööd, et piletit osta. Nüüd ta saab raha sõprade käest küsida. Küsis ka varem, aga nad ei leidnud raha. KOHTU PÕHJENDUSED
- VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus.
§ 2lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. 8. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eesti kui Schengeni alal viibimiseks. Tema viisa on kehtetuks tunnistatud ja talle on tehtud lahkumisettekirjutus, mille vabatahtlikult täitmise tähtaeg on möödas. Seega on lahkumisettekirjutus muutunud sundtäidetavaks. 9.
§ 23
lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
§ 23
lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
§ 68
järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
- Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik teab, et tema viibimisalus Eestis on lõppenud ja tal on kohustus lahkuda. Ta on lubanud kahel korral PPA-le Eestist vabatahtlikult lahkuda, kuid ei ole seda teinud, vaid jäänud edasi Eestisse, elanud ja töötanud ebaseaduslikult Eestis ning enda sõnul ületanud ebaseaduslikult ka Eesti riigipiiri Lätiga. Isiku selgitustest nähtub, et ta andis teadlikult PPA-le valekinnitused ja tal polnud algusest peale kavatsust Eestist lahkuda. Isik on avaldanud PPA-le, et ta ei soovi lahkuda, vaid Eestisse jääda ja siin töötada. Isiku varasemat käitumist ja avaldatut arvestades on kohus sarnaselt PPA-ga veendunud, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks isikul motivatsiooni Eestist lahkuda, vaid ta asuks end PPA eest varjama, et väljasaatmist vältida. Puudub usaldus, et isik oleks PPA-le tema väljasaatmise menetluses kättesaadav, teeks vajalikul määral koostööd ja lahkuks Eestist.
- Kuna isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema. Seega ei oleks nende kohaldamine tõhus.
- Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või 3
(4)3-24-2577 tervisekaitse kaalutlustega (
§ 23lg 4).
Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks. 13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (
§ 24lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)