TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-524 9. september 2024 Karin J

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud.

§ 44

lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtus maksma panna. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust esitada nõudmisi sellele, millised võimalused on kaebajal kui kinnipeetaval vanglas vaba aja veetmiseks. Vangla tegevus on küll suunatud vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 sätestatud vangistuse eesmärkide saavutamisele, s.h kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele ning sellega hõlmatuks saab pidada, et vangla võimaldab tegevusi kinnipeetava vaba aja sisustamiseks. Kuid eeltoodust ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda konkreetsete vaba aja veetmise võimaluste pakkumist. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui 2 need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Sellest sättest, sellele vastava sisuga rahvusvahelise õiguse normidest või kohtupraktikast ei tulene, et inimväärikust austavate kinnipidamistingimuste kohustuslik osa on kaebaja soovitud vaba aja veetmise võimaluste loomine. 6.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ka selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. 6.

1. Vastustaja on kohtueelses menetluses välja toonud erinevad võimalused, mis on kaebajale loodud vaba aja veetmiseks. Kinnipeetaval on vanglas võimalik kasutada isiklikku telerit ning kaebaja märkis vaide täienduses, et tal on isiklik teler olemas. See, kui kaebaja ei saa vaadata konkreetseid talle meelepäraseid filme või Youtube-i videoid, kuulata talle meelepärast muusikat jne, ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt, samuti ei saa intensiivseks riiveks pidada edastatava muusika helikvaliteeti. Asjaolu, et kinnipidamisasutuses võivad olla vaba aja veetmise tehnilised võimalused piiratumad kui tavaelus, on vangistusega paratamatult kaasnev piirang ja ei kujuta endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. 6.
2. On õige, et kaebaja õigused on elektroonikaseadmete, andmekandjate ja interneti kasutamise osas piiratud vastavalt vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirjas ja Tartu Vangla kodukorras sätestatud keeldudega. Kohus nõustub kohtueelses menetluses esitatud vastustaja põhjendustega selle kohta, et vastavate esemete, s.h interneti kasutamise lubamisega kaasneb oht vangla julgeolekule. Selliste esemete lubamise või keelamise otsustamisel on määrava tähtsusega ühelt poolt kinnipeetava õiguste piiramise ja teiselt poolt vangla julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste mõistlik tasakaalustamine. Nii on näiteks interneti kasutamine lubatud VangS § 311 lg 1 ning vangla sisekorraeeskirja 521 ja § 522 sätestatud ulatuses, tahvelarvuti kasutamine on lubatud avalduste esitamiseks vanglale ja kohtule, vaba aja sisustamiseks on lubatud omada isiklikku telerit jms. Kohus peab väga vähe tõenäoliseks, et kaebaja saavutab vastavate seaduses sätestatud keeldude põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise, haldusaktiga kehtestatud keeldude tühistamise või endale erandi tegemise alusel, et kaebajal ei ole piisavalt võimalusi meelelahutuseks. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, et vaideotsusele on alla kirjutanud üksuse juht vangla direktori ülesannetes. Tegemist ei ole pädevuse üleandmise, vaid ametniku asendamisega. Ametnike asendamine on halduspraktikas tavapärane.
3. Eeltoodud põhjendustel kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3