1-21-2470/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 25. september 2024 1-21-2470 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas Igor Geraskin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdimõistetu Igor Geraskin (isikukood 39309072531) Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Iris Asuküla RESOLUTSIOON Jätta vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Igor Geraskin tunnistati Viru Maakohtu 4. augusti 2021. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 418 lg 1 järgi. Teda karistati 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2022. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o I. Geraskini süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõistetud liitkaristuse osas. I. Geraskin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti uus liitkaristus – 7 aastat vangistust alates 21. detsembrist 2020. Karistuse lõpptähtaeg saabub 21. detsembril 2027. 2. Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määrusega jäeti I. Geraskin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS 3. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada I. Geraskin vangistusest tingimisi enne tähtaega 12-kuulise elektroonilise valvega katseajaga kuni 21. detsembrini 2027. I. Geraskini käitumine vangistuses on väga hea: ta on seaduskuulekas ja täidab ITK-s seatud eesmärke. Kohus möönis I. Geraskini käitumise paranemist, ei seadnud kahtluse alla tema seaduskuulekalt elamise soovi ega tuvastanud riski seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. 4. Maakohtu määruse p-s 9 kirjeldatud asjaolud ei kaalu üles kõike seda positiivset, mis on toimunud I. Geraskini viimase karistuse ajal. Head käitumist ja vabanemisjärgseid tingimusi arvestades on tal olemas kõik normaalse elu elamiseks ja resotsialiseerumiseks. Kui varasema vangistuse ajal lahendas I. Geraskin probleeme vägivallaga, siis praegu ei ole seda esinenud. Varasemaid subkultuurseid tõekspidamisi selle vangistuse jooksul ei ole ilmnenud. 10-15 aastat tagasi toimunu (nt 12 aastat tagasi luhtunud kriminaalhooldus) ei tohiks avaldada olulist mõju I. Geraskini tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. Kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis I. Geraskini ennetähtaegse vabastamise välistaksid. I. Geraskin ei loobuks kuritegelikust elust karistushirmu, vaid muutunud perekonnaseisu tõttu – ta abiellus vangistuses ja tal sündis poeg – need väga olulised asjaolud tagavad reaalse muutuse. Ta suhtleb vaid perega. Elektrooniline valve koos kriminaalhooldusega vähendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Riigikohus on 28.11.2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et

1. a)kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks;
2. b)ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning
3. c)ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKKm 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8). 6. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus I. Geraskini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Lähtutud ei ole sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jäetud olulisi asjaolusid tähelepanuta. Kohus on asjakohaselt argumenteerinud, miks süüdlase varasem elukäik, isik ja kuriteo asjaolud ei kaalu üles positiivseid asjaolusid ja toonud välja järgmist. I. Geraskinil on üheksa kehtivat kriminaalkaristust, sh narkootikumide ebaseadusliku käitlemise, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise, varguste, omavolilise sissetungi, ähvardamise ja röövimise eest. Talle on antud võimalust kanda karistust vabaduses, ent 2012. a määrusest nähtuvalt pöörati karistus täitmisele narkootikumide tarvitamise ja registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Hiljem ei suutnud ta karistust kandes õiguskuulekaks jääda – 2013. aastal peksis ta teisi kinnipeetavaid, 2015. aastal lõi ametikohustusi täitnud vangivalvurit ja 2019. aastal ründas taas kinnipeetavat. Pärast vanglast vabanemist aga jätkas ta uute kuritegude toimepanemist – need muutusid ajas üha ohtlikumaks. Viimasest otsusest nähtuvalt ei olnud ta lihtne tänavadiiler, vaid käitles väga suures koguses (enam kui 7000 inimesele) narkojoobe tekitamiseks kanget ja puhast narkootilist ainet. 7. Eelnevaga on ammendavalt kummutatud määruskaebuse väide, et I. Geraskinit on võimalik allutada kriminaalhooldusele kuritegude toimepanemise suure ohu tõttu. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi. Seetõttu jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu 6. septembri 2024. a määrusele läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2