1-23-4282/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2024 Kriminaalasja number 1-23-4282 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2024 määrus Martin Läti (Lätt; isikukood: 37403212721) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja Martin Läti kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt Martin Lätile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 117,12 eurot, sealhulgas käibemaks 21,12 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Martin Lätilt Eesti Vabariigi kasuks välja 117,12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
7. Viru Maakohtu
8. juuli 2023 otsusega tunnistati Martin Lätt süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. M. Lätt mõisteti süüdi ka KarS § 3312 ja § 120 lg 1 järgi ja selle teo eest karistati teda 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Lätile liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele Viru Maakohtu
9. detsembri 2022 otsusega mõistetud karistus, saades liitkaristuseks 2 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistust. M. Läti karistusaeg algas
10. mail
11. Kohtuotsus jõustus
12. juulil
14. Viru Vangla esitas
15. augustil 2024 Viru Maakohtule materjalid M. Läti ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad M. Läti vabastamist. Maakohtu määrus
16. Viru Maakohus jättis
17. septembri 2024 määrusega M. Läti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Tema käituminegi on vanglakaristuse kandmise ajal olnud hea: ta on teinud aktiivselt tööd, osalenud rehabiliteerivates tegevustes (sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ja anonüümsete alkohoolikute tugigrupi töös), samuti läbinud alkoholiteemalised vestlused.
18. veebruarist kuni
19. juulini 2024 viibis M. Lätt avavanglas. Sellegipoolest ei saa öelda, et karistuse eesmärgid oleksid tänaseks täidetud ning M. Läti ennetähtaegne vabastamine seetõttu põhjendatud. M. Lätti on korduvalt kriminaalkorras karistatud: ta on toime pannud ähvardamise, rikkunud lähenemiskeeldu, kasvatanud kanepit ja omanud ebaseaduslikult tulirelvi. Viimati karistati teda järjekordse lähenemiskeelu rikkumise ja ähvardamise eest – kuriteo sooritas ta katseajal. Seega on M. Lätt jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada ka M. Läti alkoholiprobleem, kuna tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Süüdimõistetu on korduvalt proovinud alkoholist loobuda, kuid see pole tulemusi andnud. Vangistusele eelnenud käitumiskontrolli ajal rikkus M. Lätt kahel korral alkoholikeeldu. M. Lätti on distsiplinaarkorras karistatud likööritäidisega kommide ostmise eest. Veenvad ei ole süüdimõistetu selgitused, justkui ostnuks ta need kogemata. Järelikult võib kinnipeetav alkoholi tarvitamist vabaduses jätkata. Sõltumata distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiividest, saab öelda, et M. Lätt eiras vanglas kehtivat korda. Ei esine kaalukaid argumente, mis viitaksid M. Läti mõttemaailmas toimunud muutustele. Kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud, et M. Lätt paigutati avavanglast kinnisesse vanglasse, kuna talle on esitatud kahtlustus uue kuriteo toimepanemises. Kuigi enne süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ei saa kuriteo toimepanemist M. Lätile ette heita, saab öelda, et tema käitumine põhjustas kahtlustuse esitamise – see tema vabastamist ei toeta. Määruskaebus
21. septembril 2024 esitas M. Läti kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Viru Maakohtu
22. septembri 2024 määruse peale kaebuse, paludes kohtumäärus tühistada ning M. Lätt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja meelest tegi maakohus kaalutlusvea, kui jättis M. Läti hoolimata arvukatest positiivsetest asjaoludest vangistusest vabastamata. Karistusest tingimisi vabastamine ühes käitumiskontrollile allutamisega on vangistuse alternatiiv, mille kohaldamine pole korduvkaristatud isikute puhul välistatud. M. Läti varasemad kuriteod ei viita tema retsidiivsusriskile – tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samas on M. Lätt vanglas oma alkoholiprobleemiga tegelenud ning avaldanud valmisolekut alkoholist hoiduda. Kinnipeetava iseloomustuses pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et M. Lätil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist käsitada kuriteos süüdi olevana. Järelikult ei saa kahtlustuse esitamist M. Lätile ette heita. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
23. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus poleks tohtinud M. Lätile kriminaalasjas nr 23259050289 kahtlustuse esitamist ette heita. Kuna kohtu käsutuses pole andmeid, mis avaksid juhtunu asjaolusid, pole võimalik neile toetuda. Ka ei ole M. Lätt ise kuriteo toime panemist tunnistanud – vähemalt ringkonnakohtule teada olevalt. Seetõttu oleks kahtlustuse esitamisele tuginemine vastuolus süütuse presumptsiooniga. Siiski ei too kõnealune minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist. Jättes kõnesoleva vahejuhtumi hinnatavate asjaolude kogumist välja, on esimese astme kohus põhjendanud veenvalt ja asjakohaselt, miks on M. Lätti iseloomustava teabe pinnalt tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude sooritamist.
24. Ei saa eitada, et M. Lätti on määruskaebuses kirjeldatud viisil võimalik iseloomustada võrdlemisi positiivselt. Ta on osalenud aktiivselt rehabiliteerivates tegevustes, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning teinud eeskujulikult tööd, täites ülesandeid isegi väljaspool vanglat. Ehkki toodud asjaolud on tunnustamisväärsed, ei kummuta need siiski järeldust, et M. Läti käitumine ei pruugi pärast võimalikku vabanemist püsida õiguskuulekas – selle vastu kõneleb tema varasem elukäik ühes ebaõnnestunud kriminaalhoolduse ja pikaaegse sõltuvusprobleemiga. M. Lätt on varemgi kuritegusid toime pannud. Teda on karistatud nii grupiviisilise sissetungimisega varguse (arhiveeritud), ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise, kanepi ebaseadusliku kasvatamise ja tulirelvade ebaseadusliku omamise eest (Viru Maakohtu
25. detsembri 2023 otsus asjas nr 1-22-7767). Maakohus märkis õigustatult, et M. Lätt on samaliigiliste kuritegude toimepanemist jätkanud, kui rikkus lähenemiskeeldu ja pani toime uue ähvardamise. Taoline käitumine näitab, et M. Lätile mõistetud karistused on tema õiguskuulekusele suunamise perspektiivist osutunud viljatuks. Ehkki M. Lätt on end vanglas üldjoontes normikuulekalt üleval pidanud, ei ole see süüdimõistetu senist elukäiku arvestades piisav väitmaks, et tema kriminaalne energia on tänaseks raugenud. Pidades silmas (viimase) kuriteo sooritamist katseajal ning sellega paralleelseid kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi, on kohtu usaldus M. Läti vastu kadunud: ringkonnakohtu meelest ei võimalda kinnipeetava varasem käitumine karta muud kui seda, et järjekordne katseaeg jääb taas edutuks.
26. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja skepsist, justkui jääks kinnipeetava iseloomustuses märgitud sõltuvusdiagnoos paljasõnaliseks. Kuivõrd vangistusseaduse § 14 lg 1 järgi teeb tervishoiutöötaja kinnipeetavale vanglasse saabumise järel tervisekontrolli, on alkoholisõltuvuse diagnoosinud meditsiiniliste eriteadmistega isik. Pärast diagnoosi kinnitamist on see kinnipeetava iseloomustusse kantud. Liiatigi tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu ka M. Lätt ise. Seejuures on tema kokkupuuted alkoholiga olnud pikaajalised: ta on tarvitanud alkoholi juba varasest noorusest, puhuti üsnagi suurtes kogustes.
27. aasta sügisel püüdis ta alkoholist ravimite abil hoiduda, kuid seda ei saatnud edu: M. Lätt jätkas sõltuvuskäitumist, pruukides alkoholi isegi käitumiskontrolli ajal. Öeldu näitab, et M. Läti sõltuvusprobleem võib olla jätkuvalt liiga tõsine, et see pelgalt vanglas läbitud teoreetilist laadi programmide läbimisega täiel määral taanduks. Muud tõsiseltvõetavat sammu probleemi seljatamiseks süüdimõistetu välja käinud ei ole. Seetõttu on tõenäoline, et M. Lätt jätkab alkoholi tarvitamist ka pärast vanglast vabanemist. See aga suurendab tema retsidiivsusriski.
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et M. Läti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. M. Läti varasema elukäigu – korduvate kuritegude ja ebaõnnestunud kriminaalhoolduse – pinnalt on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. 3 Taolist seisukohta ei muuda ka kaitsja poolt viidatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
29. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. septembri 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
31. M. Läti kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev taotleb kohtumäärusega tutvumise (20 minutit), kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest (60 minutit) eest tasu 96 eurot, millele lisandub käibemaks 21,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu M. Lätilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4