Obsah (6)

§ 184§ 418§ 64§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-21-2470 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Aleksander Mi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat 6 kuud vangistust.

Igor Geraskin tunnistati süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 21.12.2020 karistusaja hulka ning Igor Geraskini karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 21.12.2020. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2470 1 tühistati Viru Maakohtu 04.08.2021 kohtuotsus osaliselt, see on Igor Geraskini süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega Igor Geraskin tunnistati süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Igor Geraskini karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 21.12.2020. Viru Vangla esitas 20.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Geraskini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Igor Geraskini tingimisi enne tähtaega vabastada koos elektroonilise valve kohustusega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Igor Geraskinile katseaeg kuni 21.12.2027 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka

§ 75lg 2 p-des 2,21,4 ja 9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 7 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisest. Ennetähtaegse vabanemise korral jätkatakse kriminaalhoolduses järelevalvet Igor Geraskini üle ning tegeletakse riskide maandamisega, mis aitaks vähendada korduva kuriteo toimepanemise riski. Vajaduse ilmnemisel koostöö teiste organisatsioonidega (Eesti Töötukassa, KOV ja PPA). Prokuratuuri seisukoht Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Igor Geraskini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Igor Geraskin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on 9 kehtivat kriminaalkaristust. Peamisteks probleemideks, miks ta kuritegusid järjest toime pani, oli impulsiivsus. Ta ei osanud ennast vaos hoida, oli noor ega olnud tagasihoidlik. Hetkel on ta õppinud ennast kontrollima, et selliseid olukordi ei tekiks. Alkoholi ja narkootikumidega tal probleeme ei ole. Tal diagnoositi

1. aastal alkoholisõltuvus, aga ta oli kaks aastat vanglas istunud ning sõltuvust ei saanud olla. Tema 2 suhtlusringkond on vahetunud ning ta ei suhtleks enam kellegagi peale oma perekonna. Hetkel on suhtlus pere ja lähedastega. Ta on valmis töötama, on omandanud eriala. Tal oli kolm distsiplinaarkaristust, aga need on aegunud. Viimane distsiplinaarkaristus oli võib-olla kaks aastat tagasi. Distsiplinaarkaristused määrati põhjusel, et kui teda viidi uude majja, siis seal olid uued reeglid. Sellisel vanglarežiimil on ta esimest korda. Kuna ta on vanglas hästi käitunud ning tal on head suhted kinnipeetavate ja ametnikega, siis võeti ta mängima Viru Vangla jalgpallimeeskonda. Kriminaalhooldusele allutati teda viimati
2. aasta alguses ning sel ajal pöörati kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Iseloomustuses on märgitud, et ta ei tunnistanud ennast süüdi ning vähendas oma süüd kuritegude toimepanemises. Ta tunnistas oma süüd nii kriminaalasjas kui ka konfliktides süüdimõistetute ja ametnikega. Ta abiellus vanglas
3. aastal ning tal on uus perekond. Igor Geraskin nõustub kriminaalhooldusametniku ettepanekuga alluda elektroonilisele valvele ja pakub, et seda võib rakendada üheks aastaks, sest ta soovib, et kriminaalhooldus näeks, et ta on võimeline töötama ja alluma kriminaalhooldusele. Ta on nõus läbima sotsiaalprogramme. Kaitsja juhtis kohtuistungil tähelepanu, et tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu otsusest tulenevalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Pikaajalise vangistuse jooksul on kinnipeetava Igor Geraskini käitumine muutunud oluliselt positiivsemaks. Asja materjalidest nähtub, et Igor Geraskinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Karistuse kandmise algul oli talle määratud kolm distsiplinaarkaristust, millised on aegunud. Nendest kaks noomitust ja üks kartserisse paigutamine tingimisi kuue kuulise katseajaga. Viimane karistus oli määratud
4. aasta augustis, s.o kaks aastat tagasi. See tähendab, et pärast viimast karistust Igor Geraskin tegi õiged järeldused ja on käitunud viimase kahe aasta jooksul seaduskuulekalt. Kuna tema käitumine on hea, siis on tal lubatud treenida ja mängida Viru Vangla jalgpallimeeskonnas. Iseloomustuses on märgitud, et seni ei ole isikut tööle määratud, kuna ta osaleb õppetöös. Igor Geraskin omandas abikoka eriala
5. aasta juunis ning pärast seda avaldas, et soovib asuda tööle. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille raames analüüsis enda kuritegelikku käitumist ning seadis konkreetsed plaanid, mille pärast soovib elada seaduskuulekalt. Selle programmi raames Igor Geraskin aktiivselt töötas ja programmi juhataja M O andis talle väga positiivse iseloomustuse. See iseloomustus oli antud ka Igor Geraskini kontaktisikule, kuid kontaktisik ei esitanud seda Igor Geraskinile ja kaitsjale, kuna tegemist on Viru Vangla asutusesisese dokumendiga. Iseloomustuses on märgitud, et Igor Geraskini sõnul kuulus tema sõprade ja tuttavate hulka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid ta muutis enda sõnul täielikult suhtlusringi ning ei kavatse jätkata suhtlust vanade tuttavatega. Igor Geraskin soovis tõendada eeltoodud väidet ja palus kontaktisikul kontrollida tema kõnekaarti, millest on näha, kellele Igor Geraskin helistas. Kõnekaardist on näha, et tema suhtleb üksnes perekonnaliikmetega. Kahjuks kontaktisik seda ei teinud. Eeltoodu näitab üheselt, et kinnipeetav on pikaajalise vangistuse ajal teinud reaalseid pingutusi oma käitumise ja eluviisi positiivseks muutmiseks. Elu- ja sotsiaaltingimused, mis ootavad Igor Geraskinit vabaduses, on head. Tal on kindel elukoht, mis kuulub tema abikaasale, kes ka elab selles korteris koos lapsega. Igor Geraskini lähivõrgustikku kuuluvad tema abikaasa, lapsed ning samuti ema ja vanaema. Kinnipeetav abiellus aastal xxxx, viibides Viru Vanglas ning poeg sündis xxxx. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Abikaasa, lapsed ja ema käivad tihti vanglas lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Pärast vabanemist on kinnipeetaval reaalne võimalus asuda tööle OÜ-sse xxxx, kus võib töötada leti taga või köögis ning kõnealuse osaühingu juhatuse liige kinnitas seda. Iseloomustusest nähtub, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas risk ja ohtlikkus puuduvad, mis on väga oluline. Peale selle ei esine Igor Geraskinil ka probleemkäitumist. Kokkuvõtvalt arvab kaitsja, et eeltoodud asjaolud kogumis aitavad Igor Geraskinit vabanemise korral kergemini ühiskonnas resotsialiseeruda. Mõtlemise, käitumise ja hoiakute osas Viru 3 Vangla osutas, et risk ja ohtlikkus on olemas. Siinkohal pöörab kaitsja tähelepanu, et Viru Vangla tegi järelduse, viidates üksnes Igor Geraskini käitumisele ja tegudele, millised on aset leidnud eelmise vangistuse ajal ja enne seda, kui isik oli väga noor inimene. Iseloomustuses on märgitud järgmist. Eelmise vangistuse ajal on vanglas probleeme lahendanud vägivallaga, rünnates nii kinnipeetavat kui ametnikku. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole sarnast käitumist esinenud. Eelmise vangistuse ajal pani vanglas toime kolm kuritegu, muuhulgas ründas ka ametnikku. Praeguse vangistuse ajal pole ametnikega probleeme esinenud. On varasemalt järginud subkultuurilisi põhimõtteid. Käesoleva vangistuse jooksul neid ei ilmne. Eeltoodud asjaolud näitavad üheselt, et käesoleva vangistuse ajal Igor Geraskini käitumine oluliselt erineb käitumisest, mis tal oli enne seda. Igor Geraskini käitumine on muutunud positiivseks ja seaduskuulekaks. Kaitsja arvab, et vastupidi, eeltoodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et mõtlemise, käitumise ja hoiakute osas on olemas risk ja ohtlikkus. Iseloomustusest nähtub, et Igor Geraskinit on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, kõik karistused on kehtivad. Kriminaalhooldusel on rikkunud kontrollnõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Viru Vangla osutab seoses sellega, et mitmete kuritegude puhul Igor Geraskin ei tunnista oma süüd või vähendab oma süüd. Kontaktisik sai ebaõigesti aru või tõlgendas ebaõigesti Igor Geraskini selgitusi. Kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumine leidis aset
6. aastal, s.o 12 aastat tagasi, kui Igor Geraskin oli 18 aasta vanune. Praegu on ta 31-aastane ning tema suhtumine sellesse on teistsugune. Tuleb rõhutada, et omal ajal Igor Geraskini suhtes oli tehtud mitu süüdimõistvat kohtuotsust sel põhjusel, et kohtueelses menetluses tema suhtes algatatud kriminaalasjad ei olnud liidetud, vaid olid saadetud kohtusse eraldi. Sel põhjusel on teda karistatud kohtu poolt 9 korda. Iseloomustuses on märgitud, et järjepidevalt uute kuritegude toimepanemine näitab, et isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on varasemalt olnud madal. Isiku sõnul on tema suhtumine muutunud ning ta on enese jaoks teinud vastavad järeldused ning motiveeritud õiguskuulekusele. Tõepoolest võib nõustuda sellega, et Igor Geraskini motivatsioon loobuda kuritegude toimepanemisest oli madal. Samas tuleb rõhutada, et Igor Geraskini väide, et praegu tema suhtumine on muutunud, ei ole paljasõnaline. Juba käesoleva vangistuse ajal ta tõendab oma käitumisega ja konkreetsete tegudega, et soovib edaspidi loobuda kuritegude toimepanemisest. Peale selle, Igor Geraskini suhtumine on muutunud sel põhjusel, kuna käesoleval ajal ta ei ole enam noor inimene, kui seda oli kuritegude toimepanemise ajal. Tema perekonnaseis on muutunud. Vanglas viibides ta abiellus ja 14.07.2023 tal sündis poeg. Need asjaolud olid väga olulised selleks, et tõepoolest muuta oma suhtumist kuritegude toimepanemisse. Igor Geraskin reaalselt tegi seda. Kinnipeetavale on mõistetud vanglakaristus

§ 418lg 1 ja § 184 lg 1 järgi, s.o esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

Samas kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist, millele osutab ka Riigikohtu praktika. Riigikohtu kohtumäärusest kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 punktist 21 tulenevalt ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist toimepandud kuriteo raskusega, kuna seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud

§ 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel ning

§ 76lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest.

Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid Igor Geraskinit ennetähtaegselt vabastada. Riigikohtu eeltoodud kohtumääruse punktist 28 tuleneb, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja seda tuleb arvestada. Kinnipeetava Igor Geraskini iseloomustuse kohaselt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 63 %. Tuginedes kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse suurusele, Viru Vangla ei toeta Igor Geraskini tingimisi enne tähtaega vabastamist ja kriminaalhooldusele allutamist. Samas Viru Vangla rõhutab, et mistahes uue kuriteo toimepanemise prognoos ei ole 100 % täpne, kuna üksikisiku käitumist ei saa tõsikindlalt ennustada. Siis tuleb välja, et mitte toetades Igor Geraskini ennetähtaegset vabastamist, Viru Vangla ühelt poolt tugineb uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse suurusele, aga teiselt poolt 4 osutab sellele, et tuvastatud tõenäosuse suurus ei ole täpne. Kaitsja arvab, et selles osas on Viru Vangla seisukoht vastuoluline ja sel põhjusel tuleb see jätta tähelepanuta. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 on märgitud, et

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades Riigikohtu eeltoodud seisukohta, võib öelda, et isegi siis, kui uue kuriteo toimepanemise risk on olemas, siis mis iganes ülejäänud riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus. Seda enam, et vabanemise korral Igor Geraskin allutatakse elektroonilisele valvele. Vabanemise korral kontaktisik pakub allutada Igor Geraskinit elektroonilisele valvele tähtajaga 7 kuud ning Igor Geraskin on nõus alluma isegi elektroonilisele valvele maksimaalseks tähtajaks 12 kuud. Peale selle, vajadusel on ta nõus osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis ka maandab uue kuriteo toimepanemise riske. Käesolevaks ajaks on Igor Geraskin kandnud vangistust 3 aastat 8 kuud ja selline pikaajaline tähtaeg on avaldanud kinnipeetavale positiivset mõju. Vaatamata sellele, et Igor Geraskinit on kriminaalkorras karistatud 9 korda, ei välista see asjaolu ennetähtaegset vabastamist. Vanglas viibides on igal kinnipeetaval võimalus igal hetkel teha õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest, asuda paranemise teele ja planeerida tulevikuelu seaduskuulekaks. Igor Geraskin näitab reaalselt oma käitumisega vangistuse ajal, et soovib realiseerida seda võimalust. Ta on teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ja kindlalt asus paranemise teele. Ta omab tugevat motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta. Juba vangistuse ajal Igor Geraskin tõendas oma käitumise muutmist konkreetsete tegudega. Sellega ta tegi pingutusi, et tõestada, et ta on valmis muutma oma elustiili. Vabaduses on tal toetav sotsiaalvõrgustik, sealhulgas perekond, mis aitab teda pärast vabanemist kergemini ühiskonnas resotsialiseeruda. Lähtudes eeltoodust, arvab kaitsja, et käesolevaks ajaks on Igor Geraskini suhtes karistuse eesmärk täidetud ning palub süüdimõistetu Igor Geraskin vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ja allutada ta elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile. Maakohtu seisukoht ja põhjendused 1. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Geraskin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
2. Igor Geraskin kannab karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui poole talle mõistetud karistusajast ning nõustunud

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud

§ 76

lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et Igor Geraskini avaldatud vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. 5 4. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
2. Igor Geraskinil on uus perekond (abiellus vanglas
3. aastal) ning ta asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa juurde, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks Igor Geraskinile antud elukohas. Kui enne vangistust oli Igor Geraskin Eesti Töötukassas töötuna arvel ja hakkas narkootikume käitlema, et olla majanduslikult kindlustatud, siis ennetähtaegse vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht. Kohus võtab arvesse, et kinnipeetava perekonnas kasvab 14.07.2023 sündinud poeg, kinnipeetaval on suhted lähedastega head ja toetavad ning ta on seadnud endale realistlikud tuleviku eesmärgid, milleks on töötamine, perekonnale pühendumine ning enesetäiendamine. Positiivne on seegi, et kinnipeetav on enda sõnul suhtlusringi täielikult muutnud ega kavatse jätkata vanade tuttavatega suhtlemist. Kinnipeetaval on olemas küll vabanemisjärgne kindel töökoht, kuid kohus ei saa mööda vaadata Igor Geraskini tasumata võlanõuetest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal oli 29.05.2024 seisuga tasumata võlanõudeid 10 333 eurot ning vabanemisfondis on 1648 eurot. Kui võtta arvesse, et isik sooritas ka enne narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemist kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil (varastas ja organiseeris grupis toimepandud röövimisi), siis ei ole välistatud, et isik võib ka töökoha olemasolu korral majanduslike raskuste ilmnemisel taaskord teenida majandusliku olukorra parandamiseks kuritegelikku tulu.
4. Igor Geraskin on ennast karistuse kandmise ajal hästi üleval pidanud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes - läbis kahel korral riigikeele B1 taseme kursuse, kuid mõlemal korral jäi eksam sooritamata; omandas abikoka eriala ning läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille raames analüüsis oma kuritegelikku käitumist ning seadis konkreetsed plaanid, mille pärast soovib elada seaduskuulekalt. Positiivne on seegi, et kui varasemalt järgis isik subkultuurilisi põhimõtteid (majandustöödest ja vangla pakutavast toidust keeldumine), siis käesoleva vangistuse jooksul neid ei ilmne. Vastupidi, Igor Geraskin avaldas peale eriala omandamist soovi asuda vanglas tööle. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kui varasema vangistuse ajal pani isik vanglas toime kolm kuritegu, siis praeguse vangistuse ajal pole kinnipeetaval ametnikega probleeme esinenud. Seega saab kohus asuda seisukohale, et isik on oma käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal parandanud.
5. Kohus tõdeb, et Igor Geraskini käitumine vanglas on muutunud aja jooksul paremaks, seadmata kahtluse alla tema soovi elada edaspidi ainult seaduskuulekalt. Ka oleks kinnipeetaval vabanemisjärgselt olemas kõik tingimused normaalseks eluks. Kriminaalhoolduse positiivsemale prognoosile viitab lisaks asjaolu, et vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetaval alkoholi ja narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puudub. Vaatamata kõikidele eelnevalt kirjeldatud asjaoludele peab kohus Igor Geraskini isikut, varasemat elukäiku ja kuritegelikku 6 käitumismustrit arvesse võttes siiski suhtuma tema ennetähtaegsesse vabastamisse tavapärasest suurema ettevaatusega ning seda isegi elektroonilise valve kohaldamisega.
6. Igor Geraskinil on 9 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas ei kanna ta karistust esimest korda. Kinnipeetava kuritegelik käitumine algas üsna noorelt ning kuritegusid on isik toime pannud nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult. Karistusregistrist nähtuvalt on teda karistatud muuhulgas narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kehaliste väärkohtlemiste, varguste, omavolilise sissetungi, ähvardamise ja röövimise eest. Igor Geraskinile anti võimalus temale mõistetud karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhoolduse teostamine tema üle ebaõnnestus. Viru Maakohtu 04.09.2012 määrusest kohtuasjas nr 1-12-1138 nähtuvalt suhtus Igor Geraskin käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisesse ükskõikselt (tarvitas narkootikume, rikkus registreerimiskohustust), mistõttu pidi kohus temale mõistetud karistuse täitmisele pöörama. Kohus tõdeb, et viimati oli Igor Geraskin kriminaalhooldusel tõesti väga ammu ja ta oli siis noorem, kuid kohus peab silmas pidama, et kinnipeetav ei suutnud kuritegelikust käitumisest eemale hoida isegi vanglas karistuse kandmise ajal kriminaalhooldusest rangema kontrolli all (13.07.2013 peksis teisi kinnipeetavaid, 06.01.2015 lõi ametikohustusi täitnud vangivalvurit) ning seda ka vanemana (22.05.2019 ründas taaskord kinnipeetavat). Isegi pärast kõige rangema karistuse ära kandmist, s.o pärast vanglakaristuse lõpuni ära kandmist, ei suutnud Igor Geraskin õiguskuulekalt käituda, vaid jätkas pärast vanglast vabanemist samal aastal uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemine pärast vanglast vabanemist viitab, et isik ei teinud temale mõistetud karistustest mingeid järeldusi. Kahjuks on ka tema poolt toime pandud kuriteod muutunud ajas üha ohtlikumaks. Nimelt nähtub Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 otsusest kriminaalasjas nr 1-21-2470, et Igor Geraskinit ei peetud nö lihtsaks tänavadiileriks, kellele usaldatakse korraga vaid väike kogus narkootilist ainet. Tema poolt käideldud narkootilise aine kogus oli väga suur (sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 7000 inimesele) ning tegemist oli väga kange ja puhta narkootilise ainega. Eriliigiliste (sh I astme) kuritegude toimepanemine vaatamata varasemalt mõistetud karistustele viitab, et karistushirm Igor Geraskinit kuritegelikult teelt eemal ei hoidnud, mistõttu on kohtul piisavalt alust karta, et isik võib vabaduses taaskord käituda väga ettearvamatult ja temalt võib oodata ka tulevikus uusi eriliigilisi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt peaks Igor Geraskini puhul olema kuritegude toimepanemise tõenäosus kohtu hinnangul piisavalt madal, millisele seisukohale kohus käesoleval ajal kahjuks veel asuda ei saa.
7. Igor Geraskin on kandnud ära vähemalt poole karistusajast, ta on avaldanud soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ning viimast kinnitab ka tema käitumise paranemine viimase karistuse kandmise ajal. Küll aga vajaksid kohtu hinnangul tema käitumises toimunud muutused veel kinnistamist rangemas järelevalve keskkonnas, kui seda on kriminaalhooldus ja elektrooniline valve. Seda ennekõike arvestades kinnipeetava kirjut kriminaalset minevikku (korduvkaristatus, kriminaalhoolduse ebaõnnestumine) ja põhjusel, et Igor Geraskin on oma varasema käitumisega kohtule näidanud, et vanglas karistuse kandmine ei pruugi olla piisav vähendamaks tema puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu. Igor Geraskin avaldas kohtuistungil, et ta oleks nõus vabanema vangistusest tingimisi enne tähtaega isegi tingimusel kui kohus määraks talle ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve maksimaalseks tähtajaks. Kohus leiab, et elektroonilise valve seade piirab küll isiku liikumist, kuid ei takistaks tal jätkata kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist ja samalaadsete kuritegude toimepanemist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik temas toimunud positiivseid muutusi kinnistada tõestamaks kohtule, et need ei ole midagi ajutist ja ajendatud üksnes soovist saada kontrollitud keskkonnast välja perekonna juurde. Ühtlasi nähtub vangla iseloomustusest, et vangla poolt 7 pakutud tegevused ei ole Igor Geraskini puhul ammendunud, sest tal oleks vanglas võimalik töötada (tekiks tööharjumus) või omandada keskharidus (saaks tööturul konkurentsivõimelisemaks) ning osaleda vestlustel alkoholi mõjust, vägivaldsest käitumisest ja elustiilist (vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riski).
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Igor Geraskini elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2024 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus Viru Maakohtu
9. septembri
10. a määruse peale läbi vaatamata. 06.09.2024 kohtumäärus 1-21-2470 jõustus 11.10.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 8