1-24-2368/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2024, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2368 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Meelis Rasini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MEELIS RASIN, isikukood 36805202723, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 06.03.2024 ja lõpp 04.12.2024 Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge määratud korras Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2024, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta MEELIS RASIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Meelis Rasinilt menetluskuluna kaitsjatasu 131,76 (ükssada kolmkümmend üks eurot 76 senti) eurot vandeadvokaat Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga OÜ (registrikood 10050795) kasuks 131,76 eurot (sh käibemaks 22%) vandeadvokaat Marina Valge poolt süüdimõistetu Meelis Rasini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, Meelis Rasinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.07.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Rasini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 19.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2368 tunnistati Meelis Rasin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus karistus 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.03.
3. Kohtuotsus jõustus 07.05.
4. Viru Vangla, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on Meelis Rasini viimase tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega, toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Melissa Maalmets, et ei soovi osa võtta Meelis Rasini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda, sest tal on ambulatoorset ravi vaja. Tal on tasakaaluhäired ja selleks on ravi vaja. On vanglas, sest lõi elukaaslast. On juba oma karistuse kätte saanud, oli purjus, kui teo toime pani. Tal on vaja tööd teha ja jalad uuesti alla saada. Sai teada, et ema on hooldekodus ja tema eest on ka vaja hoolitseda. Selgitab, et linnavalitsuselt saab elamise. Sotsiaalosakonna töötaja R xxxx linnavalitsusest lubas talle elukoha. On kursis, et katseaeg on pikem, kui tähtaegselt vabanemine detsembris. Kinnitab, et saab elada nii, et alkoholi ei tarbi. Teab, mida kujutab endast kriminaalhooldus. Kaitsja toob samuti välja, et iseloomustus on xxxx LV töötaja R teade, et elukoht on isikule olemas. Tema katseaeg ei saa olla lühem kui 6 kuud ja tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Kaitsja palub Meelis Rasin vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Meelis Rasin kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 5 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2 tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Meelis Rasinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, lisandunud on vägivalla kasutamine. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholjoobes olles ja omavolilise sissetungimise eest, käesolevalt kannab karistust ähvardamise ja korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohtu hinnangul on alkoholi kuritarvitamise jätkamine ka käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise kõrgeks riskiks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tulenevalt alla aasta pikkusest karistusajast ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud, seega erinevates taasühiskonnastavates tegevustes kinnipeetav ei osale. Vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole ning ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx korteris koos elukaaslasega, kelle suhtes kasutas vägivalda. Vabanemisel soovib elama asuda xxxx varjupaika. Materjalidest nähtub, et xxxx linnavalitsuse spetsialist on kinnitanud, et isikul on võimalik kasutada vabanemisel varjupaigateenust. Kohus leiab, et varjupaigateenus ei ole selline alaline elukoht, kus saaks isikut kohustada elama kriminaalhoolduse teostamiseks. Samuti võib teadaolevalt varjupaigateenust kasutada alkoholi igapäevaselt tarvitavad isikud, mistõttu võib sealne keskkond mõjuda kinnipeetavale negatiivselt ja kallutada teda taas alkoholi tarvitama. Kinnipeetaval puudub vabanemisel ka garanteeritud töökoht. Kuigi kuriteod ei ole seotud majandusliku toimetulekuga, mistõttu ei ole isiku majanduslik seis uue kuriteo toimepanemise riskiks, võivad kindla igakuise sissetuleku puudumine ühes suures ulatuses tasumata nõuetega isiku majanduslikule seisule mõjuda veelgi raskendavalt. Kinnipeetav alustas alkoholi kuritarvitamist juba
5. aastal peale elukaaslase surma. Ta on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles ning praegused vägivaldsed kuriteod on samuti toime pandud alkoholijoobes olles. Seega on olemas otsene seos alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Isik väljendab sõnades motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks, sealhulgas alkoholi tarvitamisest hoidumiseks, kuid isiku varasem käitumine näitab, et seni ei ole ta suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest ja seeläbi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtul puudub veendumus, et ta seda ka käesoleval ajal suudaks. Eriti olukorras, kus isik soovib vabaneda samasse keskkonda, kus ta varasemalt elas, s.o Pärnu linna ja veel enam, varjupaika, kus viibivad ka teised alkoholi tarvitavad isikud. Kuigi kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et teab, mida kujutab endast kriminaalhooldus, kuna teda on ka varem kriminaalhooldusele allutatud, puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vabanemisel suudab talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi rikkumisteta täita. Viimasel korral, kui isik kriminaalhooldusele allutati, pani ta toime erinevaid rikkumisi, mistõttu esitas kriminaalhooldaja kohtule ka mitu erakorralist etteannet. Kuigi karistust täitmisele ei pööratud, rikkus ta siiski korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu on võimalik, et ta ka sel korral ei suuda talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täita. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Meelis Rasini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 131,76 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 4