KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3110 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R

) § 3 lg 1 nõuet ning pani toime

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

26.09.

1. a esitas H. Irdt kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles soovib vaidlustada trahvi järgmistel põhjustel. H. Irdt helistas 10.09.
2. a Tartust Lokaalist Pirogov numbrile 112, kuna tema tee sisse tundub olevat pandud mingisugust uimastit ilma tema teadmata. Politsei tehtud narkotest näitas H. Irdti jaoks tundmatut ainet MDA, mis omakorda kinnitas ka tema kahtlusi, et teda on üritatud päriselt mürgitada. H. Irdti hinnangul ei tegelenud politsei probleemiga, st joogiga, kuhu oli pandud MDA-d ning miks või kuidas see sinna võis saada ilma tema teadmata. H. Irdt leiab kaebuses, et kiirmenetluse otsuses on trahvi põhjendatud kui „Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikku käitlemist väikses koguses“. Kohapeale tulnud politsei patrull ei tuvastanud H. Irdtil ega tema õlakotist ühtegi narkootilist või psühhotroopset ainet ning seega ei saa trahvi määramisel sellest seadusepunktist lähtuda. Eestis lihtsalt aine mõju all olemine ei ole piisav põhjus trahvi tegemiseks. Seda enam, kui kiirmenetluse otsusesse on kirjutatud, et ta oli tarvitanud THC, AMP ja MDA ilma arsti ettekirjutuseta. Reaalsuses AMP oli arsti ettekirjutisega/retseptiga rohi (XXX), THC tarvitamine oli toimunud päeva esimeses pooles (u 10 tundi enne uriinitesti) ning seda selgitas ta politseinikule. Omamise ega käitlemise kohta ei leitud kohapeal tõendeid. Küll aga MDA oli H. Irdti jaoks võõras ning ta selgitas korduvalt, et ta ei tea, millega tegu ega kuidas see tema organismi sai. H. Irdt taotles kaebuses ligipääsu ja võimalust tutvuda politseipatrulli rinnakaamera salvestustega, 112-le tehtud kõnedega ja Lokaal Pirogov turvakaamera salvestustega. Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses keskendunud sellele, et politsei ei tegelenud selle joogiga, kuhu tema väitel oli lisatud kahtlaseid aineid, mida ka indikaatorvahend testimisel näitas, siis on H. Irdti karistatud ainult kanepi tarvitamise eest ning muid aineid ei ole ka süüdistuse faabulasse kirja pandud. Seesama kiirmenetlus otsus on menetlusalusel isikul ning sellel on konkreetselt kirjas, milles teda süüdistatakse. Kuna paberkandjal kiirmenetluse otsused sisestatakse käsitsi koos kõikide dokumentidega politsei andmebaasi, siis genereeritakse sisestajate poolt süsteemis ka digitaalne versioon sellest protokollist. Antud juhtumi puhul on juhtunud, et digikoopiale on genereeritud ka indikaatorvahendi kasutamise protokollil kajastunud ained THC, AMP ja MDA, mida aga originaaldokumendil ei ole. Siiski on otsus koostatud H. Irdtile sündmuskohal ja kätte saadud originaaldokumendil on kõik andmed õiged. Väärteoasja materjalidest nähtub, et H. Irdt tunnistas eelneval päeval 10.09.
3. a umbes kella 14.00 ajal kanepi tarvitamist, lisaks on sama aine tarvitamine tuvastatud indikaatorvahendi protokollis. Menetlusalune isik oli tarvitanud keelatud narkootilist ainet ning selle eest teda ka kiirmenetluse otsusega rahatrahviga karistati. Tegemist on tahtliku teoga, kuna menetlusalune isik tarbis teadlikult narkootilisi aineid. Nimetatud teo eest on võimalik maksimaalne rahatrahv 1200 eurot, kuid siinkohal arvestas kohtuväline menetleja H. Irdti varasema käitumisega ning sellega, et tal ei ole samalaadseid kehtivaid karistusi, seega määrati karistuseks rahatrahv 160 eurot, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Antud juhtumi puhul H. Irdt kahetsust ei väljendanud ega arusaamist oma rikkumise raskusest, vaid ta väitis ütlustes seda, et tema arvates pole aine mõju all olemine Eestis karistatav. 2 / 11 Kohtuväline menetleja märgib seisukohas, et kahjuks ei valda politsei antud lokaali kaameraid ning puudub ka ligipääs salvestistele. Politsei rinnakaamera salvestised säilivad vaid juhul, kui need on asitõendina salvestatud. Kuna antud juhtumi puhul ei olnud segaseid asjaolusid ja isik tunnistas kanepi tarvitamist, siis koostati kohapeal kiirmenetluse otsus ning salvestisi ei peetud vajalikuks eraldi salvestada. Kuna segadus joogi sisse lisatud ainetega ei puuduta antud menetlust, siis ei ole ka muud salvestised siinkohal vajalikud. Tartu Maakohtu 24.01.
4. a määrusega võeti kaebus menetlusse, määrati kohtuistungi aeg ning Heigo Irdti taotlus politseipatrulli rinnakaamerate salvestiste, hädaabi numbrile 112 tehtud kõnede salvestiste ja Lokaal Pirogov turvakaamerate salvestiste väljanõudmiseks salvestiste valdajatelt jäeti rahuldamata. H. Irdti taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et vastavalt kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas avaldatule pole need säilinud. Samuti jättis kohus esialgselt rahuldamata kaebuse esitaja taotluse välja nõuda hädaabi numbrile 112 tehtud kõnede salvestised põhjusel, et kõned hädaabi numbrile ei puuduta käesolevas väärteoasjas H. Irdtile tehtud etteheidet kanepi tarvitamise kohta. Samal põhjusel jättis kohus rahuldamata ka taotluse välja nõuda Lokaali Pirogov 01.-12.09.
5. a turvakaamera salvestised. 13.02.
6. a peetud istungil avaldas H. Irdt, et trahv on makstud. Nii 13.02.
7. a kui ka 28.08.
8. a kohtuistungitel avaldas H. Irdt, et vaidleb selle üle, kas kiirmenetlust vormistades rikuti menetlusnõudeid ja temaga käituti alandavalt. H. Irdt oli tol hetkel enda teadmata uimastite mõju all ja tema eesmärk oli see olukord fikseerida. H. Irdt helistas 112 ja ütles, et tema joogi sees on midagi, ta tunneb ennast uimastatult. Pärast seda, kui politsei kohale tuli, üritas ta koha peal selgitada ja ei julgenud enam politseisse ka minna. H. Irdt tunneb, et sellega pandi teda alandavasse olukorda, ei arvestatud tema isiklikke piire ja uuriti tema terviseandmete kohta teiste inimeste juuresolekul. Pärast seda, kui politsei avalikult temaga niimoodi tegeles, on lokaalis Pirogov läinud laiali laim, et ta XXX, XXX, XXX ja XXX. Kogu seda käitumist oli võimalik politsei poolt ennetada. Trahvi tegemisega on vastuolu EV Põhiseaduse §-ga 18, mis ütleb, et kedagi ei tohi piinata, julmalt ja väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kogu olukord on levinud sinnamaani, et H. Irdtil on sealsamas baaris baarikeeld. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et menetlusalune isik ei tee vahet erinevatel etappidel. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et H. Irdti suhtes lugupidamatu või solvava, ebaõiglase käitumise uurimisega tegeleb politseiametis sisekontrollibüroo, kes otsustab ametnike käitumise õiguspärasuse üle. Kõik, mis puudutab H. Irdti uimastamist, on eraldi kaebus. Konkreetselt kiirmenetluse otsust puudutav, kui H. Irdt leiab, et see on tema suhtes ebaseaduslikult koostatud, siis see vaidlus on praeguse menetlusega seoses. H. Irdt esitas 23.02.
9. a kohtule kaebuse täienduse. H. Irdt taotleb, et kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,23,009742 tühistatakse täies ulatuses ning tema vastu käivad tõendid ja tunnistused kuulutatakse õigustühiseks ja karistuse määramiseks kõlbmatuks. Kui kohtunik leiab, et eelnev ei ole võimalik või seaduspärane, siis H. Irdt taotleb, et kohus muudaks talle etteheidetava väärteo toimepanemise aega, kohta ja väärteo kirjeldust. 10.09.
10. a õhtul 112 kõnedele reageerinud politseinikud ei võimaldanud ega selgitanud H. Irdtile mürgitamise kohta politseisse kuriteoteate tegemist. 11.09.
11. a PPA poolt süsteemi kantud kiirmenetluse otsuse andmete põhjal jäeti mulje, nagu oleks ta kõiki kolme ainet ise tarbinud. Sellega tehti H. Irdti jaoks keeruliseks ka tegelikult kuriteoteate esitamine, sest süsteemi kantud dokumentide järgi oli ta ise oma mürgitamiseks kasutatud ainet tarvitanud ja väidetavalt kõiges ise süüdi. 3 / 11 H. Irdt on seisukohal, et Tartu Maakohus on kindlasti pädev ja õige asutus otsustama politsei käitumise õiguspärasuse üle ning seda mitte ainult käesolevate sündmuste kontekstis. H. Irdt soovib tõendina kasutada 10.09.
12. a 112 tehtud kõnede sisu. H. Irdt jääb seisukohale, et 112-e tehtud kõnedest alates oli ta abivajaja, kes helistas riikliku abi saamise telefonile ning sellele järgnenud reageeringus ei ole eetiliseks ega kohaseks eesmärgiks abi kutsunu karistamiseks tõendite kogumine. Menetlusalune isik taotleb ka PPA lõunaprefektuuri välijuhi Roland Kruusi ja temaga koos olnud naispolitseiniku kohtus tunnistajatena ülekuulamist. Menetlusaluse isiku hinnangul on otsuses väärtegu kvalifitseeritud kui narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses, kuid 10.09.
13. a õhtul läbi viidud ebaseadusliku menetluse käigus ei tuvastatud käitlemist. Nimelt ei ole

§ 2

lg 3, käitlemise all kirjas uimasti mõju all olemist - tarvitamise tunnistamine oli politseiametniku poolt H. Irdtile vaimset piinamist kasutades peale surutud. H. Irdt taotleb PPA-lt avalikku vabandust ning vigade tunnistamist. Kui PPA ei vabanda, siis taotleb menetlusalune isik vaimse tervise kahjude ja kannatuste rahalist hüvitamist. Kohtuväline menetleja esitas 13.03.

1. a kohtule kirjaliku seisukoha lisakaebusele. Kohtuväline menetleja ei nõustu lisakaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta kohtuvälise menetleja lahendit. Kohtuväline menetleja lisab täiendatud kaebuse valguses, et menetlusalune isik esitas taaskord laiali valguva ning kõnealust väärteomenetlust mitte puudutavaid detaile täis lisakaebuse. On üheselt selge, et Heigo Irdt oli 10.09.
2. a kella 14:00 paiku tarvitanud narkootilist ainet kanep ehk THC ning selle eest koostati talle ka kiirmenetluse otsus. Menetlusalune isik helistas ise häirekeskusesse ja teavitas oma kahtlustest, et tema joogi sisse on midagi segatud. Kohapeal tunnistas ta politseiametnikele, et tarvitas eelmisel päeval kanepit. 11.09.
3. a politseiametnike tehtud narkootiliste ainete tuvastamiseks mõeldud indikaatorvahend tuvastas H. Irdti organismist erinevad ained - THC, AMP ja MDA. Kuna H. Irdt ise teavitas politseid kahtlustest, et talle võidi midagi joogi sisse panna, siis ei ole politseiametnikud teda karistanud muude ainete eest, kui vaid kanepi ehk THC tarvitamise eest. Kaebuses esitas menetlusalune isik väiteid, mis suuresti põhinevad eeldustel ja oletustel, millel ei ole tõepõhja ega faktilist kinnitust. Kui isiku organismist leitakse keelatud ained, mis sinna on sattunud kuriteo tagajärjel, siis suhtutakse sellistesse avaldustesse alati täie tõsidusega ja on tavapärane, et kannatanu on juba käinud organismis sisalduvaid aineid tuvastamas ka arsti juures. Kuna aga H. Irdt politseile kuriteo avaldust ei teinud ning samuti ei teinud ta ka kaebust politseiametnike käitumise kohta, siis ei ole võimalik nimetatud küsimustes H. Irdti ametlikult aidata ja sellekohast uurimist läbi viia. H. Irdt tõi kaebuses välja, et tema organismist leitud AMP ehk amfetamiini olevat ta tarvitanud vastavalt arsti ettekirjutusele, kuid senini ei ole ta esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, millised ravimid konkreetselt amfetamiini sisaldavad ja ka retsepti, mis kinnitaks, et keegi talle selliseid ravimeid oleks välja kirjutanud. Lisaks sellele tuleb tema kaebusest ja vastulausest välja, et ta on korduvalt samas lokaalis teed käinud joomas ja juba mitmendat korda olevat ta tundnud, et pärast selle joomist on ta uimane ja kahtlustas, et sellesse on midagi lisatud. Ometigi otsustas ta taaskord samas kohas teed juua, teades, et pärast selle joomist tunneb ennast imelikult. 4 / 11 Menetlusaluse isiku pikad kaebused ja vastulaused ei ole keskendunud konkreetsele rikkumisele, vaid on läbi põimunud erinevatest etteheidetest politsei tegevuse kohta seoses tee mürgitamise ja sündmuskohale reageerimisega. Eelnevalt on H. Irdtile ka selgitatud, kuidas ja kuhu pöörduda nimetatud muredega, kuid hetkel ei ole teada, et ta ka reaalselt vastavalt nõuannetele tegutsenud oleks. Vastavalt H. Irdti taotlusele edastas politsei Tartu Maakohtule helisalvestised, mis H. Irdt tegi Häirekeskuse telefonile
4. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris 28.08.
5. a kohtuistungil H. Irdti poolt 10.09.
6. a Häirekeskuse telefonile 112 tehtud kahte kõnet ja kuulas tunnistajatena menetlustoimingute tegemise õiguspärasuse hindamise eesmärgil üle politseiametnik R. K. ja 10.09.
7. a abipolitseinikuna tegutsenud C. M. Kohus uuris kõiki väärteotoimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulas ära ka menetlusaluse isiku ütlused. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlusi ning oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. Tunnistaja R. K., kes töötas 11.09.
8. a Tartu politseijaoskonnas välijuhina avaldas, et väljakutses Lokaali Pirogov juurde, kaevati, et kedagi on mürgitaud, tee sisse midagi pandud. Lokaali ette sõitis ta koos abipolitseinik C. M.. H. Irdt istus välialal ja rääkis, et tema tee sisse on midagi väidetavalt pandud. Tee oli tema juures. Palus tunnistajal proovida, mida viimane ei teinud. Teed või vedelikku koha peal ei testitud ja koha pealt teed kaasa ei võetud. Tunnistaja selgitas, et koha peal testida ei saa. Tunnistaja sõnul oli H. Irdt avaldanud, et tal on olnud juba eelnevalt baari rahvaga erimeelsused ja mingid probleemid. R. K. sõnul oli H. Irdti jutt ebaselge, kord rääkis ühest asjast ja kord teisest asjast. See ei olnud normaalne jutt, sest jutt muutus koguaeg. Tunnistaja sõnul küsis ta H. Irdtilt, kas viimane on nõus narkotesti tegemisega, et vaatame, mida see näitab. Tunnistaja andis menetlusalusele isikule võimaluse valida, kas teha narkotesti koha peal ehk siis lokaalis WC-s või siis tänaval kangi all või meditsiiniasutuses. Tunnistaja eitas jõu kasutamist H. Irdti suhtes ja kinnitas, et H. Irdt oli nõus testi tegema baari kõrval tupiktänavas, kus kedagi ei olnud. Tunnistaja tegi turvakontrolli ja midagi keelatut tal kaasas ei olnud. Teostas ka narkotesti, mis reageeris kanepile. Küsimuse peale, et, mis see on, selgitas H. Irdt, et on hommikul tarvitanud kanepit kuskil spordiväljakul. Indikaatorvahendi protokollis on lisaks kanepile ka tuvastatud amfetamiini ja MDA-d ja isik rääkis ise mingitest ravimitest. Tunnistaja näitas testi tulemust ka H. Irdtile. R. K. ütluste kohaselt käis ta ka baaris ja vaatas koos baari omanikuga üle baari kaamera video, et tuvastada, kuidas tee H. Irdtini jõudis. Tunnistaja sõnul toimus see nii nagu igale kliendile teed tehakse. Seal oli näha, et kohviaparaadist lasti kuum vesi tassi ja pannakse tass laua peale ning härra saab ise valida millist teed soovib. Antakse kast, kus on pakiteed sees. Kanepi tarvitamise osas koostas tunnistaja H. Irdtile kiirmenetluse otsuse, sest isik tunnistas, et on tarvitanud kanepit. Mingit vaidlust kiirmenetluse otsuse tegemisega seoses H. Irdtiga polnud. Vestlus isikuga toimus osaliselt väljas tänaval ja osaliselt politseiautos. Protokolli koostamine toimus autos. 5 / 11 Suhtlus isikuga oli rahumeelne. Tunnistaja selgitas ka seda, et väljakutse oli selline, et politsei tuleks sinna varjatult, kuid seda pole võimalik teha, sest nad ei ole eradetektiivid, vaid patrullpolitseinikud. Seetõttu sõideti patrullautoga baari juurde ja teostasime seal oma tööülesandeid. Tunnistaja avaldas ka seda, et mürgitamise tunnuseid isikul ei olnud. Praktikas, kui on mürgitamine, siis on inimesel paha olla, oksendab või higistab. H. Irdt oli rahulik ja ütles, et ta tunneb, et on uimane, kuid kanep teeb samamoodi uimaseks. R. K. sõnade kohaselt selgitas ta H. Irdtile nii tema õigusi kui ka karistusi, mis on võimalik määrata narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Tunnistaja,
9. a abipolitseinikuna tegutsenud C. M., sõnade kohaselt läks ta koos patrullpolitseinik R. K. Lokaali Pirogov väljakutse peale, mille kohaselt oli isiku tee sisse mingit ainet pandud. Tunnistaja ütluste kohaselt isikuga vesteldi, kutsuti kohale lokaali omanik ja R. K. vaatas koos omanikuga üle baari videosalvestuse. Videolt midagi kahtlast teenindaja tegevuses ei märganud ja kuna teataja või kõneleja jutud olid kuidagi ebaselged, nägu punetas ja jutt oli selline, mis viitas narkojoobele, siis sai isikult küsitud, kas ta on nõus tegema narkotesti. Isik nõustus ja R. K. läks temaga testi tegema. Isikult eelnevalt küsiti, kas ta on minisugust narkootilist ainet tarvitanud, kuid sellel hetkel ta tarvitamist ei tunnistanud. Kui R. K. läks testi tegema, siis jäi tunnistaja laua juurde, kus oli tee. R. K. näitas testi tulemust, kui tuli koos testijaga tagasi. Kuna tunnistaja otseselt testi tegemise juures ei olnud, siis tema kuulis kanepi tarvitamise tunnistamist siis, kui tuldi testi tegemiselt tagasi. Väärteomenetluse dokumendid vormistas R. K. Heigo Irdt avaldas kohtus, et ta helistas Häirekeskusesse kaebusega, et sai baaris joogi sees „korki“, ja et see ei olnud esimene kord. See oli aga esimene kord, kui ta proovis sellest politseile märku anda, et tema vastu mingit sellist lollust tehakse. H. Irdt selgitas kohtus, et ta teab ka inimest/inimesi, kes seda teevad. Sel korral pöördus esimest korda politsei poole, sest tal polnud varem mitte mingisuguseid tõendeid. 11-ndal ta veidike tajus ohtu ette, et selline lollus võib tulla, sest sama töötaja oli leti taga, kes oli eelmistel kordadel teinud tee, mille puhul H. Irdt oli tundnud end uimasena. Menetlusalune isik tunnistas, et tema eesmärk oli saada ainega tee, võtta mõned lonksud, vaadata, kas hakkab toimima ja siis kutsuda politsei, kes võiks võtta teest proovi. Ta ei lootnud ega oodanud, et peab hakkama tollel õhtul midagi seletama, sest ta oli „korki“ saanud ja tal oli raske fookust hoida. Tol hetkel oli ta uimasti mõju all. Väidetavalt ta teadis, et kui talle tehakse narkotest, siis kanep tuleb välja. Politsei ei tegutsenud H. Irdti arvamuse kohaselt aga mitte selliselt, et oleks asunud tuvastama, millega teda mürgitati, vaid hakati teda ennast süüdistama narkootilise aine tarbimises või siis tema enda poolt mingi aine tee sisse panemises. H. Irdt soovis jõuda sel päeval tervelt koju enda voodisse ja tahtis kindel olla, et ta on turvalises kohas ja otsustas, et kui ta vajab kiirabi, siis oleks ta saanud seda ise kutsuda. Kiirabi kutsumist ta vajalikuks ei pidanud, kuigi sellist võimalust pakuti talle ka politseiniku poolt. H. Irdt avaldas kohtus, et tema eesmärgiks oli joogi testimine, mitte tema enda testimine. Arvamus, et ta võis olla korgijoogi mõju all, põhineb sellel, et menetlusalusel isikul on enda arvates keskmisest põhjalikumad kogemused uimastite osas. Lisaks kanepile, mida ta tarvitab keskmisest rohkem, on ta elu jooksul tarvitanud ka erinevaid muid asju. On elanud Eestist väljas korduvalt ja riikides, kus on asjad legaalsed. Samas kinnitas H. Irdt, et korgijooki pole ta kunagi varem tarvitanud. Kanepi tarvitamist 10.09.
10. a H. Irdt tunnistab. Amfetamiin kajastus testis, sest see seostub temale sel ajal välja kirjutatud retseptiravimiga. Kuidas tema organismi sai MDA, seda menetlusalune isik selgitada ei osanud. H. Irdt väitis kohtus, et tema andis politseile tunnistused ja allkirjad seetõttu, et oli uimasti mõju all. Kuna ta tundis enda suhtes ülekohut, siis ta lihtsalt pani kirja, mida iganes R. K. talle ütles, et tal oleks võimalik koju saada. H. Irdt väidab, et R. K. ähvardas teda nii sellega, et kui ta koha peal testi ei tee, siis tuleb tal politseisse kaasa minna kui ka sellega, et luges ette narkootilise eine 6 / 11 käitlemise eest mõistetavad karistused. H. Irdt on seisukohal, et juhul kui isik on narkootilisi aineid tarbinud, siis ei saa teda karistada

§ 151

lg 1 järgi, vaid tegemist on probleemiga, mida tuleb ravida inimese tahte kohaselt psühhiaatrilise abi seaduse alusel. Samuti on ta seisukohal, et politsei peab ise tõendama, et isikul puudub arsti poolne ettekirjutus aine tarbimiseks. Teab sedagi, et tema vaimse tervise andmed on omakorda eraldi konfidentsiaalsuse all, millele isegi perearst ligi ei pääse. Saab aru, et seal on mingid konfidentsiaalsuse levelid. H. Irdt on seisukohal, et selleks et, karistada, peab politseil olema tõend, et temal pole narkootilise aine või ravimi retsepti. Kohtu küsimusele, et kas tal on arsti poolt välja kirjutatud kanepi tarvitamiseks retsept, menetlusalune isik otse ei vastanud, kuid tõdes, et Eestis tegelikult ei ole tõenäoliselt mitte kellelgi seda retsepti. Lokaali Pirogov 10.09.

1. a salvestistega on H. Irdt ise tutvunud. Kohtus ta selgitas, et kui läks baari ja kui oli sisse astunud, siis leti tagant nähti, et ta tuli, sest seal oli kaks inimest ja siis toimus sihukene asi, et näidati näoga tema poole ja noogutati. Tavaliselt võetakse tass ja liigutakse kohe kuumavee masina juurde, kust lastakse kuum vesi sisse ja tuuakse laua peale. Siis sel korral ühel hetkel võeti sealt tass, jäädi vahepeal seisma ja siis liiguti kuumavee masina juurde. H. Irdtile tundus, et seekord oli see teenindamine tavapärasest mustrist väljas. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik pikalt oma seisukohti riigi narkopoliitika kohta, millede analüüsimist kohus käesoleva asja raames vajalikuks ei pea. H. Irdt avaldas kaebuse täienduses seisukohta, et Tartu Maakohus on pädev otsustama politsei käitumise õiguspärasuse üle. H. Irdti etteheide politsei tegevusele on kokkuvõtvalt järgmine. H. Irdt tunneb, et ta pandi alandavasse olukorda, kuna politsei uuris tema terviseandmete kohta teiste inimeste juuresolekul. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole eetiline abi kutsunu karistamiseks tõendite kogumine. Politseinikud ei selgitanud H. Irdtile mürgitamise kohta politseisse kuriteoteate tegemise võimalust. Kuna kiirmenetluse otsuses jäeti mulje, et H. Irdt tarvitas kolme ainet ise, tegi politsei tema jaoks keeruliseks kuriteoteate esitamise. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning seda põhjusel, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamiseks on ette nähtud kindel kord, mis tuleneb VTMS §-dest 76-
2. H. Irdtil oli menetlusosalisena õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Alles seejärel, kui kohtuvälise menetleja juht on kaebuse määrusega lahendanud ja isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega ning vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on tal õigus esitada kaebus maakohtule. Kohus on H. Irdtile kohtuistungil selgitanud, et juhul kui tal on etteheiteid politseiametnike käitumise ja tegevuse osas, siis on tal võimalus pöörduda Lõuna Politseiprefektuuri poole vastava kaebusega, mis kuulub lahendamisele sisekontrollibüroo poolt. Kohtule teadaolevalt H. Irdt ühegi kaebuse ega ka kuriteoavaldusega politsei poole pöördunud pole. Praeguse väärteoasja kaebemenetluse käigus peab kohus kaebuse lahendamisel selgitama VTMS §-s 133 nimetatud küsimused, sh peab kohus hindama väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid ning seda, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. VTMS § 150 lg 1 sätestab, millistel juhtudel on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud. Kohus ei tuvastanud ühtegi VTMS § 150 lg-s 1 nimetatud asjaolu, mis on praeguses väärteoasjas käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. 7 / 11 Politseisse kuriteoteate esitamise võimaluse kohta informatsiooni kättesaamine on tänases infoühiskonnas äärmiselt lihtne. Kuriteosündmusest teavitamise võimalustena on lisaks häirekeskuse numbrile helistamisele veel võimalus esitada avaldus Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel või minna kohale lähimasse politseiasutusse. Kuidas täpsemalt raskendas või takistas kiirmenetluse otsuse digitaalses dokumendis märgitud ainete kajastamine H. Irdtil kuriteoteadet esitamast, jääb selgusetuks. Kuigi kiirmenetluse otsuse digikoopiale said kirja ka indikaatorvahendi kasutamise protokollil kajastunud ained AMP ja MDA, siis originaaldokumendil neid ained nimetatud ei ole ja nende tarvitamist H. Irdile ka selles väärteoasjas ette heidetud ei ole. H. Irdtile sündmuskohal kätte antud originaaldokumendil on kõik andmed õiged, seetõttu on arusaamatu, kuidas takistas digikoopial ainete AMP ja MDA kajastamine menetlusalusel isikul kuriteo teate esitamist.

§ 151

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub kanep I nimekirja.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtule esitatud salvestistelt kostub järgnev. Häirekeskusesse helistab meesterahvas, kes ütleb, et ta vist sai korgijooki, ta ei ole kindel. Häirekeskuse töötaja küsib, et kus te olite siis. Meesterahvas vastab, et ta on jätkuvalt Pirogovi lokaalis. Häirekeskuse töötaja küsib, et miks te arvate, et korgijooki on pandud. Meesterahvas vastab, et ta jõi teed, ta on kaine. Eelmine nädal oli linnas ühes teises kohas, kus ta on kaine ja joob teed. Ta hakkas ära sõitma ja autoga sõites tundus, nagu ta hakkaks purju jääma. Meesterahvas kirjeldab, et ta tunneb midagi sarnast. Tee sai ta leti tagant baaris. Häirekeskuse töötaja küsib, et kas meesterahvas oli kogu aeg tee juures, ära ei käinud. Meesterahvas ütleb, et ta ei ole kindel, mis toimub, mingid inimesed võib-olla, ta ei teagi. Häirekeskuse töötaja küsib, et kas meesterahvas jõi ainult teed ja alkoholi ei võtnud. Meesterahvas vastab, et jah. Ta tunneb, nagu ta oleks joobes. Häirekeskuse töötaja küsib, kas te kahtlustate klienditeenindajat. Meesterahvas vastab, et ta ei tea, tal on Tartus suurem kala kitkuda mingite inimestega. Häirekeskuse töötaja küsib, kas te olete kohapeal ja ootate politseid sinna. Meesterahvas ütleb, et ärgu siia tulgu, pigem lepiks kokku, kuhu nad tulevad. Häirekeskuse töötaja selgitab, et politsei läheb sinna kohapeale, kus see toimub ja küsib meesterahva isikukoodi. Meesterahvas ütleb isikukoodi ja häirekeskuse töötaja küsib, kas Heigo Irdt, mille peale meesterahvas vastab, et jah. Meesterahvas helistab teist korda häirekeskusesse ja ütleb, et ta ei taha, et nad päris siia tuleks, see on veidi suurem olukord. Häirekeskuse töötaja küsib, kas te ikka tahate politseid kohale. Meesterahvas vastab, et ta tahab teada, kas ta on lihtsalt väsinud või on päriselt tee sisse spaigitud. Meesterahvas ütleb, et ta ei taha, et politsei lokaali ette tuleb. Helistaja selgitab veelkord üle, kuidas ta ennast tunneb ja ta kahtlustab, et keegi pani talle ka eelmine nädal tee sisse midagi. Täna nägi ta pilke, kui ta leti juures teed tellis. Ta jõi teed hästi aeglaselt, aga ta 8 / 11 ei julge enam edasi ka juua. Häirekeskuse töötaja ütleb, et politsei kaasas kiirabi ja ütleb, et helistaja ei jooks teed, kui ta tunneb uimasust. 11.09.

1. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et H. Irdtil tuvastati 10.09.
2. a kella 23.24 ajal kasutades indikaatorvahendit DOA URINE CUP aine THC tarvitamine. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend ainele THC, AMP, MDA. H. Irdtil esinesid joobeseisundile viitavad tunnused, sh silmade punetus, silmad olid märjad ja läikivad. Protokolli lõpus kinnitas H. Irdt allkirjaga, et ta on nõus indikaatorvahendi tulemusega, ta on tarbinud narkootilist/psühhotroopset ainet ja ekspertiisi ei nõua. 11.09.
3. a koostatud kiirmenetluse otsuses andis H. Irdt ütlusi väärteo kohta, milles ta tunnistas, et ta suitsetas kanepit ühe joindi disc golfi mängides umbes kella 2-3 ajal päeval. On üldteada, et Tartu linnas Tähtveres Laulupeo pst kandis asub Dendro discgolfi park, seega pani H. Irdt väärteo toime Tartu linnas Laulupeo puiesteel. Menetlusalune isik leidis kaebuses, et AMP oli arsti ettekirjutisega/retseptiga rohi (XXX), küll aga MDA oli H. Irdti jaoks võõras aine ning seda ta ei tarvitanud. Kohtuväline menetleja selgitas kirjalikus seisukohas, et antud juhtumi puhul on digikoopiale genereeritud ka indikaatorvahendi kasutamise protokollil kajastunud ained AMP ja MDA, mida aga originaaldokumendil ei ole. Siiski on otsus koostatud H. Irdtile sündmuskohal ja kätte saadud originaaldokumendil on kõik andmed õiged. Asjaolu, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend lisaks ainele AMP ja MDA, ei oma väärteoasja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuivõrd H. Irdtile heidetakse ette üksnes kanepi tarvitamist. H. Irdt väitis kaebuses, et kohapeale tulnud politsei patrull ei tuvastanud temal ega tema õlakotist ühtegi narkootilist või psühhotroopset ainet ning seega ei saa trahvi määramisel sellest seadusepunktist lähtuda. Eestis lihtsalt aine mõju all olemine ei ole piisav põhjus trahvi tegemiseks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 151

lg 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses, sh narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine.

§ 2p 3 kohaselt on käitlemine ka tarbimine, seega ei välista H.

Irdti vastutust asjaolu, et tema õlakotist ei leitud keelatud ainet, kuivõrd ainuüksi narkootilise või psühhotroopse aine tarbimine on väärteokorras karistatav. Eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et H. Irdt tarvitas narkootilist ainet kanep, kuivõrd indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt reageeris indikaatorvahend ainele THC. Kohtu hinnangul puudub põhjus indikaatorvahendi kasutamise tulemust kahtluse alla seada. Ka H. Irdt ise nõustus indikaatorvahendi tulemusega ja ekspertiisi ta ei nõudnud. Tunnistajate ütluste kohaselt, milliseid kohus peab usaldusväärseks, ei olnud H, Irdt ka seisundis, kus ta poleks aru saanud, et tema suhtes teostati väärteomenetlust. Tema ütlused väärteoprotokollis on arusaadavad ja selged. Praegusel juhul ei tule kõne alla

§ 3lg-s 1 loetletud teo keelatust välistavad asjaolud.

9 / 11 Kohus ei tuvastanud, et väärteomenetluse dokumente vormistades või menetlusaluse isikuga suheldes oleks politseiametnik ja abipolitseinik kuidagi H. Irdti piinanud, halvasti kohelnud või olnud vägivaldsed. Seega on tõendatud, et 10.09.2023. a kella 14.00 paiku Tartu linnas Laulupeo pst oli H. Irdt eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kanep. Sellega rikkus H. Irdt

§ 3

lg-s 1 sätestatud keeldu, kuivõrd ta käitles ehk tarvitas kanepit ning seejuures puudus tal selleks arsti ettekirjutus. H. Irdti tegevuses on tõendamist leidnud

§ 151lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohus leiab, et H. Irdt pani

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

On üldteada, et kanepi tarvitamine ei ole Eestis legaalne tegevus. Seega, H. Irdt, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta teadlikult kanepit, teadis, et tema käitumine on õigusvastane. Kanepi tarvitamine ei saanud toimuda juhusikult või kogemata. Seega pani H. Irdt rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta tarvitab keelatud narkootilist ainet, tal puudub selleks arsti ettekirjutus ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Heigo Irdti tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 151

lg 1 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sanktsiooni keskmine määr on seejuures 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 151

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot ehk alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt H. Irdti kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Menetlusaluse isiku tegevuses KarS §-s 57 sätestatud kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu arvates ei ole H. Irdti süü suur. Menetlusalune isik tunnistab oma tegu ja teda ei ole varem väärteokorras karistatud, seega H. Irdtil varasemaid võlgnevusi rahatrahvide näol riigi ees ei ole. H. Irdtil on stabiilne töökoht ja kindel sissetulek. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja võimalusest mõjutada H. Irdti edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine. 10 / 11 H. Irdtile on põhjendatud mõista rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra vastab menetlusaluse isiku teole, tema süüle ning on kooskõlas ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi muutmata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H. Irdti kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud H. Irdti karistada rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 160 eurot, mille H. Irdt on juba 13.09.2023. a tasunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 11 / 11