Obsah (4)

§ 69§ 424§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. novembril 2020 Tartus Kriminaalasja number 1-19-9959 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahe

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.T (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus S.T-le Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks.
6. Kohustada S.T pöörduma alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ühe kuu jooksul raviasutusse ja alluma seejärel arsti poolt vajalikuks peetavale alkoholismivastasele ravile.
7. S.T kaitsja määruskaebus rahuldada.
8. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi poolt S.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot 80 senti.
9. Väljamõistetud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas S.T 30.12.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9959

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas eelvangistusaja 1 kaks päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 628 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 10 kuud.

§ 69

lg 4 alusel kohustati S.T üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõike 2 punktides 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“.

§ 50lg 1 p 1 alusel võttis kohus S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.

Kohtuotsus jõustus 15.01.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 28.09.2020 erakorralise ettekande, milles taotles S.T-le mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu pani toime väärteo, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 05.10.
4. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele S.T-le mõistetud kandmata karistus 11 kuud 25 päeva vangistust. 3.
5. Kõigepealt asus maakohus seisukohale, et karistuse täitmisele pööramise alusena

§ 69

lg 6 järgi ei ole käsitletav kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemine, mistõttu ei kuulu erakorraline ettekanne sellel alusel rahuldamisele. Samas heidetakse S.T-le ette alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimist, kui tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,47 mg/l +- 0,05 mg/l. Seetõttu on kohane anda hinnang alkoholi tarvitamise keelu rikkumise asjaoludele. S.T tunnistas nii selgituses kui ka kohtuistungil alkoholi tarvitamist. Samuti oli talle tutvustatud kohtuotsusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.

1. S.T on Viru Maakohtu 30.12.2019 otsusega süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Tegemist ei ole esmakordse süüdimõistva otsusega, S.T on ka varasemalt toime pannud kuriteo mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning teda on karistatud Viru Maakohtu 03.11.2017 otsusega. Nii 2017 kui ka 2019 kohtuotsuse tegemise aluseks olevad teod on sarnased - S.T juhtis mootorsõidukit tiheda asustusega alal, s.o linnas, viibides joobeseisundis. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus ei ole S.T mõjutanud viisil, et ta teeks oma käitumises korrektiivid. S.T on objektiivselt avaldunud käitumisega näidanud üles, et ta ei hooli enda ja teiste kaasliiklejate turvalisusest. Seejuures juhtis ta sõidukit joobeseisundis hommikusel ajal, mil liiklustihedus on märgatavalt kõrgem, kuna inimesed kiirustavad alustama oma päevaseid toimetusi. Temale ei meenutanud käitumise ohtlikkust teadmine, et sõidab taaskord sama sõidukiga, millega teda on varasemalt korduvalt süüdi mõistetud joobes sõiduki juhtimise eest. S.T käitumisele ei ole mõju avaldanud seegi, et tema päev on tihedalt sisustatud, kuna täidab nii töökohustusi kui ka üldkasulikku tööd, et kriminaalhooldusel olles on alustanud asjakohast liiklusohutusealast koolitust. 3.
2. S.T ei ole motivatsiooni püsida seaduskuulekal teel. Seejuures on oluline, et kuriteo toimepanemise põhjus on alkoholi tarbimine. Süüdimõistetu ei järgi kohtulahendis sätestatud alkoholi tarbimise keeldu, ta ei ole oma käitumises korrektiive teinud. Tema käitumisele ei ole mõju avaldanud varasem juhtimisõiguse äravõtmise ja kinnipidamise kogemus. Kuna S.T ei ole järeldusi teinud põhjustest, mis viisid rikkumise toimepanemisele ning süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni, siis ainus õiguslik järelm on kandmata karistuse osa täitmisele pööramine. Kohus möönab, et süüdimõistetu ema ja ämm vajavad tema abi, aga see asjaolu ei takistanud süüdimõistetut alkoholi tarvitamast ning 2 sõiduautot joobeseisundis juhtimast, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vajadus ja soov hoolitseda teiste isikute eest ei garanteeri S.T seadusekuulekat käitumist ka edaspidi. Süüdimõistetu osaleb liiklusohutuse programmis, mis on peaaegu läbitud, kuid see ei muutnud süüdimõistetu käitumist. Tema rikkumine on niivõrd range, et kohtu arvates puudub igasugune võimalus korrigeerida seadusevastast käitumist leebemate meetmetega. 3.
3. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja S.T seletusi, on maakohus seisukohal, et S.T rikkus käitumiskontrolli nõuet tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puudusid, mistõttu tuleb talle Viru Maakohtu 30.12.
4. a otsusega mõistetud kandmata karistus 355 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 11 kuud 25 päev vangistust,

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 05.10.
2. a määruse peale esitas määruskaebuse S.T kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov, kes taotleb Viru Maakohtu 05.10.
3. a määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. 4.
4. Kaitsja ei nõustu maakohtu määrusega. S.T pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime ainult ühe alkoholi tarbimise keeluga seotud rikkumise. Üldkasulikku tööd tegi ta korralikult, samuti läbis liiklusohutuse sotsiaalprogrammi. Kohtuistungil andis S.T nõusoleku

§ 75

lg 2 p-s 10 sätestatud kohustuse määramiseks, kuid kohus jättis taotluse elektroonilise valve seadmete paigaldamise võimalikkuse kontrollimise osas põhjendamatult rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik toetas erakorralist ettekannet, kuid ei esitanud vastuväidet sellele, et S.T läbiks alkoholisõltuvusevastase ravikuuri ja kodeeriks ennast. Samuti ei võtnud kohus arvesse tema kaitsealuse eakat vanust, ta on 62-aastane, ning ta hoolitseb 84-aastase ema eest. Kaitsja leiab, et oleks otstarbekam anda S.T-le võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist ja täielikult läbida sotsiaalprogramm, rakendades tema suhtes elektroonilist valvet.

1. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
2. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.10.
3. 5.1 28.10.2020 eitas S.T oma kirjaliku seisukoha, milles palub teda vanglasse mitte saata ja arvesse võtta kõiki elulisi asjaolusid. Ta peab hooldama oma 84-aastast ema ja sama vana ämma. Tal on suhkruhaigust põdev koer, keda peab kaks korda päevas süstima ja kes ilma temata ei joo ega söö. S.T sõnul täidab ta vastutustundlikult kõiki kohustusi – teeb üldkasulikku tööd, tasus trahvi, andis load ARK-i, lõpetas
4. oktoobril sotsiaalprogrammi. 5.
5. S.T esitas 29.10.2020 nõusoleku alkoholismivastasele ravile pöördumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning ringkonnakohtu hinnangul on olemas alused mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata jätmiseks.
7. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

§ 69

lg-s 6 puudub alus mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et süüdimõistetu on toime pannud kuriteoga samalaadse väärteo. Samuti on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kuna on tuvastatavad asjaolud alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta, on võimalik anda sellele hinnang. Nimelt on 3 mootorsõiduki juhtimise, kui isik on ületanud lubatud alkoholi piirmäära, obligatoorseks eelduseks alkoholi tarvitamine. Erakorralisele ettekandele on tõendina lisatud S.T suhtes 24.08.

1. a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millelt on näha, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,42 mg/l. Lisaks tunnistab S.T alkoholi tarvitamist ning selles osas ei ole maakohtu määrust ka vaidlustatud. Samuti nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et S.T poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on oma olemuselt raske, kuna just alkoholi tarvitamine ja joobes olles mootorsõiduki juhtimine on tinginud tema varasemad kriminaalkaristused.
2. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi S.T rikkus temale 30.12.
3. a otsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on temale mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine praegu ennatlik. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetule tuleb anda veel üks võimalus näidata, et ta on oma käitumist võimeline muutma, saades aru, et jätkuv alkoholi tarvitamine võib viia karistuse täitmisele pööramiseni ning reaalse vangistuse kandmiseni. Kahtlemata on tegemist tahtliku rikkumisega, mida ei vabanda asjaolu, et S.T tarbis alkoholi peiedel. Samas on näha, et süüdimõistetu saab aru, mida tähendab võimalus kanda karistust vabaduses üldkasulikku tööd tehes. Ta on korrektselt kõiki muid nõudeid täitnud, v.a see üks eksimus 8 kuud pärast kohtuotsust. Sellises olukorras on põhjendamatu arvata, et kõik muud meetmed S.T käitumise mõjutamiseks on ammendatud. Tegemist on esmakordse kriminaalhoolduse nõuete ühekordse rikkumisega. Üldkasuliku töö tegemise jätkamise võimalust möönis ka kriminaalhooldusametnik, kui hooldusalune tegeleb alkoholiprobleemiga, läheb ravile.
4. S.T on praeguseks sotsiaalprogrammi läbinud. Ta on valmis minema alkoholismivastasele ravile. See näitab, et ta on valmis endast tegema kõik, et edaspidi samalaadseid õiguserikkumisi vältida. Väärteoasjas võeti temalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, mis vähendab uute samasuguste süütegude toimepanemise riski. Käesoleva asja kontekstis on oluline, et pikemaks ajaks juhtimisõiguseta jäämine tuletab S.T-le täiendavalt igapäevaselt meelde, millised tagajärjed võivad olla ka ühekordsel alkoholi tarvitamisel. Sellisena mõjutab see hoolsamalt järgima kriminaalasjas kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu.
5. Kaitsja taotlus allutada S.T

§ 75

lg 2 p 10 alusel alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele, jääb rahuldamata. Kuigi seadus sellise võimaluse annab, ei ole Eesti Vabariigil jätkuvalt vastavaid seadmeid, mistõttu seda kohustust ei saa sisuliselt täita. Seetõttu on alusetu ka kaitsja etteheide maakohtule, et tema taotlus elektroonilise valve seadmete paigaldamise võimalikkuse kontrollimise osas jäeti põhjendamatult rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik määrata S.T-le rikkumise eest lisakohustus pöörduda alkoholismivastasele ravile, milleks ta on nõusoleku andnud. S.T on kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis olles ning ühe korra samalaadse teo eest väärteokorras. See näitab, et alkoholitarvitamine on tema puhul probleemiks, ta ei taju alkoholi mõju ja tagajärgi enda käitumisele. Ravi aitab S.T hoiduda edaspidi alkoholi liigtarvitamisest ning ära hoida uusi samalaadseid rikkumisi. Ravi saamiseks tuleb S.T pöörduda ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest vastavasse raviasutusse ja läbida seejärel arsti poolt vajalikuks peetav ravi. S.T peab arvestama, et kohustuse mittetäitmisel esitatakse uus erakorraline ettekanne, mis suure tõenäosusega toob siis kaasa karistuse täitmisele pööramise. 4
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 05.10.
3. a määrus tuleb tühistada täies ulatuses ja määruskaebus tuleb rahuldada.
4. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, ja sõidukulude hüvitamist summas 36,72 eurot, sh käibemaks 6,12 eurot.
5. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele vaid määruskaebuse esitamisega seotud toimingute eest taotletud tasu osas, s.o 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse andmetel on kaitsja sõitnud marsruudil Jõhvi – Narva 04.12.2014, kokku 102 km, mille eest taotleb aja- ja sõidukulu hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada sõidu- ega ajakulusid 04.12.2014 tehtud toimingute eest, kuna S.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramise menetlus toimus oktoobris
8. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada riigil. Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus