lg 2 alusel lugeda karistusaja algust alates Aarne Uuktõveristi kinnipidamisest s.o alates 1.08.2024 kell 12.15. LS § 224 lg 3 p 2 alusel ära võtta Aarne Uuktõveristilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel kohustada Aarne Uuktõveristi loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel konfiskeerida Aarne Uuktõveristilt süüteo toimepanemise vahendina sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxx (hoiul xx xxxxxxxx parklas Jaama tn 75, Võru) ja seada
Kohtuotsus sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks saata täitmiseks Transpordiametile. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 2.08.2024 Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) ja e-toimiku vahendusel kättesaadav alates 17.09.
lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates tuleb A. Uuktõveristi süüd lugeda keskmiseks. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. A. Uuktõveristi süü on keskmine, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on olnud antud süütekooseisu keskmises määras. A. Uuktõveristi süüd suurendab süüteo toimepanemise aeg ja koht. Menetlusalune isik pani rikkumise toime keskpäeval kortermajade ja toidupoe piirkonnas, millisel ajal ja kohas on tavapärasest rohkem liiklejaid. Süüd vähendab asjaolu, et muid liiklusseaduse rikkumisi pole kaasnenud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil kahetsust toimepandud teo pärast. Kohtul pole alust kahetsuse siiruses kahelda, mistõttu loeb kohus kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks ja arvestab sellega karistuse mõistmisel. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.
Karistusregistri 1.08.2024 väljatrükk (tl 12) tõendab, et A. Uuktõveristil on kaks kehtivat väärteokaristust analoogiliste süütegude toimepanemise eest. PPA Lõuna prefektuuri 13.07.2023 otsusega on A. Uuktõveristi karistatud 13.06.2023 toime pandud teo eest LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot, mis tasutud 29.08.
lg-te 1 ja 4 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, milline nõusolek kohtul puudub. Seega ainuüksi A. Uuktõveristi vastava nõusoleku puudumise tõttu pole kohtul võimalik menetlusalusele isikule mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Kohus sellist nõusolekut menetlusaluselt isikult otsesõnu ka ei küsinud. Seda põhjusel, et menetlusalune isik kohtuistungil korduvalt avaldas, et tema tervis ei ole kiita. Ainuüksi kõndimine valmistab talle raskusi. Ta saab küll kõndida, kuid mitte pikka maad, peab mitu korda puhkama ja kepi najale toetama. Liikumispuuet ei ole kindlaks tehtud. Igapäevaselt peab tarvitama ravimeid. Seega isegi nõusoleku olemasolul on kohtu arvates kaheldav, kas menetlusaluse isiku tervislik seisund võimaldab tal üldkasulikku tööd teha. Pealegi, kohtu hinnangul A. Uuktõveristile karistuseks mõistetud aresti ei ole põhjendatud üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel, et A. Uuktõveristil on kaks kehtivat väärteokaristust analoogilise rikkumise eest. Kuigi väärteokaristusteks mõistetud rahatrahv ja kahe päeva pikkune arest on kantud, ei täitnud mõistetud karistused peamist eesmärki - ei mõjutanud A. Uuktõveristi uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on vajalik teda ühiskonnast kauem aega isoleerida, et A.Uuktõverist mõistaks oma käitumise lubamatust. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest VTMS § 199 lg 3 alusel ja pööratakse viivitamata täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg 1 alusel. Seega A. Uuktõveristi arest kuulub täitmisele viivitamatult.
Uuktõveristi kinnipidamisest, s.o alates 1.08.2024 kell 12.15 (tõendatud isiku kinnipidamise protokolliga, tl 13-13 pöördel). Riigikohus on 16.05.2017 otsuses nr 3-1-1-18-17 p-s 13 seonduvalt lisakaristuse kohaldamisega märkinud järgmist: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ „Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 11) Nagu kohus eespool tuvastas, oli vaidlusaluse süüteo toimepanemise ajal A. Uuktõveristil kaks kehtivat väärteokaristust LS § 224 lg 2 järgi. Uue samalaadilise süüteo toimepanemine osutab asjaolule, et A. Uuktõverist ei teinud eelmistest karistustest vajalikke järeldusi. Seega ei ole senised karistused täitnud A. Uuktõveristi puhul ühte
lg-s 1 loetletud eesmärkidest, s.o mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samalaadiliste rikkumiste korduv toimepanemine osutab asjaolule, et A. Uuktõveristi puhul esineb uute süütegude (ja seda just mootorsõiduki juhtimisega seotud süütegude) toimepanemise oht ka edaspidi. Seetõttu on A. Uuktõveristi suhtes põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kuigi menetlusalusel isikul on liikumisega raskusi, ei ole tal tuvastatud liikumispuuet, mis välistaks temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. LS § 224 lg 3 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Arvestades A. Uuktõveristi süü suurust peab kohus põhjendatuks tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 2 sanktsiooni keskmisele lähenevas määras, s.o viieks kuuks. Liiklusseaduse §-s 127 on sätestatud, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtupraktikas omaksvõetud praktika kohaselt märgitakse seda ka kohtuotsuses.
lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Liiklusregistri väljatrükk (tl 10) tõendab, et sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx (VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx ) omanik on A. Uuktõverist. Et see sõiduk kuulub talle, kinnitas kohtuistungil ka menetlusalune isik ise. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 9) tõendab, et PPA patrullpolitseinik T. R teisaldas A. Uuktõveristile kuulva sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx Põlva linnast Aasa tn 1 Võru linna Jaama tn 75 LS § 91 lg 2 p 2 alusel. Arvestades A. Uuktõveristi poolt samalaadsete süütegude järjekindlat toimepanemist, peab kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta, et A. Uuktõveristilt tuleb konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduk. Politsei õiendist nähtuvalt sama sõidukit juhtis A. Uuktõverist alkoholi tarvitanuna ka 8.07.2024 ja 17.07.2024. Samuti kinnitas A. Uuktõverist kohtuistungil, et on sama sõidukiga toime pannud ka varasemad väärteod.
Uuktõveristilt süüteo toimepanemise vahendina sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxx (hoiul xx xxxxxxx parklas Jaama tn 75, Võru). Otsuse täitmise tagamiseks tuleb
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.