Obsah (6)

§ 120§ 3312§ 63§ 64§ 65§ 76

1-23-4282 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-23-4282 (23259000005) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilo

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Martin Lätt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Martin Lättile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 131,76 eurot, sh käibemaks 23,76 eurot. Mõista Martin Lättilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulu summas 131,76 eurot, mis tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või nr EE957700771001523585 LHV Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus „Martin Lätt, 1-23-4282, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-23-4282 Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 12.07.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4282 tunnistati Martin Lätt süüdi

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (30.12.2022 episood) ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Martin Lätt tunnistati süüdi

§ 3312

ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest (30.05.2023 episood) kohaldades

§ 63

lg 1 ja mõisteti Martin Lättile

§ 3312

järgi karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Martin Lättile mõistetavat karistust temale eelmise, s.o 19.12.

1. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-7767 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti Martin Lätti vahistamise aeg, s.o 30.05.
2. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 29.07.
4. 27.08.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Martin Lätti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Martin Lätt karistusaeg algas 30.05.2023, see lõppeb 26.11.2025 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 28.08.2024.

Martin Lätti isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur toetab Martin Lätti ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Martin Lätt, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes jätkab tööd temale kuuluvas ettevõttes SIA W xxx. Alkoholiprobleemiga seoses avaldas, et avavanglas olles külastas regulaarselt anonüümsete alkohoolikute J organisatsiooni, iga kolmapäev. On intensiivselt tegelenud alkoholi tarbimise küsimusega. Alkoholi tarbimise keelu osas lubas anda endast parima. Juhul kui ta vabaneb, siis soovib edasi külastada anonüümsete alkohoolikute organisatsiooni R . „Viha juhtimise“ sotsiaalprogrammist oli abi, on suutnud vanglas konfliktidest hoiduda. Distsiplinaarkaristuse tingis asjaolu, et ostis likööritäidisega komme. Kinnipeetav selgitas, et ta ei tulnud poes selle peale, et laste maiustuste osakonnas müüakse ka alkoholiga kompvekke. Varem on ta ostnud mõnel korral alkoholi sisaldavaid komme ja ta on seda alati teinud alkoholi osakonnas.
3. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et M. Lätt kannab vanglakaristust esmakordselt. Ta viibib vangistuses juba peaaegu poolteist aastat. See aeg on piisava mõju temale avaldanud ja tema on asunud õiguskuulekale teele. Vangistuses M. Lätt on läbinud viha juhtimise sotsiaalprogrammi, mis tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest, on olnud väga vajalik ja kasulik programm ja programmi läbiviija on märkinud iseloomustuses, et see programm on oma eesmärgi saavutanud, et kinnipeetav nüüd on võimeline oma emotsioone kontrollima, mistõttu uute kuritegude toimepanemise oht on maandatud. M. Lätt on väga põhjalikult tegelenud ka alkoholi probleemiga. Suhted lähedastega on tal head ja toetavad. Oma alaealise lapsega ta suhtleb igapäevaselt. Seda kinnitas ta ise kohtuistungil ja seda kinnitab ka vangla oma iseloomustuses. Vabanemisfondis on tal peaaegu 2500 eurot ja nõuded on summas 162,89 eurot. Samuti on tal olemas töökoht. Vangistuses on tal küll esinenud distsiplinaarkaristus, mis Riigikohtu lahendi kohaselt peaks mõjutama ennetähtaegset vabastamist. Aga käesoleval juhul sellele olulist tähelepanu pöörata ei saa, sest M. Lätti on karistatud selle rikkumise eest noomitusega ehk kergeima karistusega ning komme ostes ta ei teadnud, et paneb toime õigusrikkumise. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava karistuse eesmärk saavutatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 1-23-4282
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku seisukohaga ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Martin Lätt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Martin Lätt on ära kandnud mõistetud vangistusest ettenähtud ajavahemiku, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega Martin Lätti puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Martin Lätti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Hinnates Martin Lättiga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Martin Lätti kinnipidamisasutuses viibimisel on positiivseid jooni. Iseloomustuses toodu kohaselt Martin Lätt on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Läbitud on vestlused alkoholi tarvitamisest, selle mõjust tervisele ja kuritegelikule käitumisele, mis toimusid 04.12.2023 ja 11.12.
2. Tööga on kinnipeetav olnud pidevalt hõivatud nii avavanglas kui ka kinnises vanglas. Martin Lätt on viibinud ajavahemikul 13.02.2024-09.07.
3. avavanglas. Osales avavanglas paiknemise ajal ka Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis korra nädalas. Kohus väärtustab sedagi, et Martin Lätt soovib vabanemise korral tugigrupis osalemist jätkata. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Martin Lätti karistuse eesmärk ei ole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Martin Lätt on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kehtivad karistused on mõistetud ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise, kanepi ebaseadusliku kasvatamise ja tulirelvade ebaseadusliku omamise eest. Viimati karistatud taas ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest ehk isik on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. 19.12.
2. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-7767 karistati Martin Lätti

§ 120lg 1, § 188 lg 1, § 3312 ja § 418 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat.

Katseajal 30.12.2022 ja 30.05.2023 ähvardas ta taaskord kannatanut ja pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo.

Martin Lätt rikkus katseajal ka kohtumäärusega kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Nimelt Martin Lätt 30.05.2023.a kella 18:00 paiku xxx kinnistul kannatanu elukoha aiavärava juures ähvardas noaga kannatanut, suunates noa kannatanu suunas ja öeldes: „Kümne minuti pärast on su maks verest tühjaks jooksnud!“. Martin Lättile mõistis kohus

1. juuli 2023 liitkaristuse kohtuotsuste kogumis. Martin Lätt on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses käitumiskontrolli nõudeid täites. Martin Lätt oli kriminaalhoolduses arvel ajavahemikul 04.01.2023-29.07.
2. a. Käitumiskontrolli ajal koostati üks kirjalik hoiatus ja esitati kohtule erakorraline ettekanne, kuna isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Martin Lätt pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Eeltoodust järeldub, et Martin Lätt ei ole väärtustanud teiste isikute ootust 3 1-23-4282 oma tervise kaitsel. Seega on Martin Lätt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud samaliigilisi süütegusid ja seda karistuse kandmise ajal. Martin Lätt ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes.
3. Kui siia juurde arvestada, et Martin Lättil on diagnoositud alkoholi sõltuvus ja ta on korduvalt proovinud alkoholist loobuda, kuid tulemusteta, siis tema käitumismuster (kuriteod on toime pandud alkoholijoobes) viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Martin Lätt naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta käitumiskontrolli nõuete täitmist. Oma varasema käitumisega on Martin Lätt väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Kohut ei veena Martin Lätti selgitused kohtuistungil, et likööritäidisega kommid olid n.ö kogemata ostetud ja alkoholi tarvitamise keelu täitmisel annab ta endast parima. Isiku varasemad käitumisaktid seda ei kinnita, sest käitumiskontrolli ajal rikkus ta kohustust mitte tarvitada alkoholi 30.03.
4. a ja 30.05.2023, seega tema lubadused jäävad paljasõnalisteks. Lisaks on iseloomustuses välja toodud, et isik pani kuriteod toime oma vihavaenlase suhtes ning vihavaen on ja jääb. Oma vigades kipub kinnipeetav süüdistama teisi ja „Viha juhtimise“ programm vajab jätkutegevusi, seega ei ole isiku hoiakud muutunud.
5. Niisiis Martin Lätti kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades Martin Lätti eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Martin Lätti suhtes kohtul usaldus puudub. Martin Lätt on korduvalt pannud süütegusid toime alkoholijoobes. Temale on omane hoolimatu elustiil ja enda tegude tagajärgedele mõtlemise puudulikkus ning koostoimes sellega, et alkoholijoobes paneb ta toime ka isikuvastaseid süütegusid, siis on kohus veendumusel, et Martin Lätti senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Martin Lätti puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu.
6. Martin Lätti vabastamist mittetoetavaks asjaoluks on ka määratud distsiplinaarkaristus olenemata sellest, et see on määratud noomitusena. Sellest saab järeldada, et tegelikku karistuslikku mõjutamist hoiakute muutmise kujul ei ole toimunud. Vangistus ei ole suutnud välistada süütegude toimepanemist, Martin Lätt ei allu vangla korrale. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Martin Lätt on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt.
7. Kinnipeetava iseloomustuses on väljatoodud, et 12.07.
8. a käskkirja nr xx alusel paigutati Martin Lätt lõplikult kinnisesse vanglasse seoses kriminaalasjas nr 23259050289 kahtlustuse esitamisega. Käesolevat taotlust läbivaatav kohus on veendumusel, et uue kuriteo toimepanemist on alust jaatada vaid tingimusel, kui konkreetse isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vaatamata eeltoodule on Martin Lätt käitunud viisil, mis on põhjustanud talle kahtlustuse esitamise. Vabanemist see asjaolu ei toeta.
9. Kohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega ja kuidas varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade 4 1-23-4282 saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-118-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Martin Lätti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. Martin Lätti kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Analüüsides esitatud taotlust, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud nii menetlustoimingute kui neile kulunud aja osas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
12. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lgdest 1, 11, 4, 5 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Martin Lättilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe ja kohtu ette ei ole toodud põhjuseid, miks pikendada kohustuse täitmise tähtaega üldmäärast pikemaks. Karistuse kandmise ajal on Martin Lättil võimalik läbi töö tegemise saada sissetulekut ning täita riigi ees lasuvad kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5