← Eesti

2-22-14992/18

Obsah (11)§ 172§ 663§ 659§ 664§ 168§ 8§ 210§ 198§ 178§ 660§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. september 2024 Tsiviilasja number 2-22-14992 Tsiviilasi

) § 423 lg 2 p-dele 1 ja 2. Kuivõrd avaldusega taotletud eesmärk saavutati menetluse käigus, siis puudus huvi ja vajadus tsiviilasja menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustamisel nõustus kohus asja materjalide ja esitatud tõendite alusel avaldajaga, et menetluse ning avaldaja esialgse õiguskaitse vajaduse tingis puudutatud isik I sellega, et ei võimaldanud pikema aja vältel ehitusettevõttele renoveerimistööde teostamiseks ligipääsu oma korterisse. Avalduse läbivaatamata jätmine ei ole tingitud sellest, et avaldaja oleks pöördunud alusetu nõudega kohtusse, vaid sellest, et avaldaja kohtusse pöördumise eesmärk sai esialgse õiguskaitse määruse alusel täidetud. Maakohus jättis

§ 172

lg 1 alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isik I kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse, suuruse ja väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 – 4) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud paluvad määrata kindlaks puudutatud isikute menetluskulude rahaline suurus ja mõista puudutatud isikute menetluskulud avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja. Määruskaebuse esitajate arvates ei ole maakohus uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitanud, kas avaldaja esitas kohtusse põhjendatud avalduse ja kas avalduses toodud väited puudutatud isiku I õigusvastase käitumise ja väidetavate rikkumiste kohta on põhjendatud ja tõendatud. Avaldaja pole tõendanud, milliseid seaduse sätteid on puudutatud isik I rikkunud ja kuidas on takistanud korterelamus remonditööde tegemist. Kohus rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, millise kohaselt kohustus puudutatud isik I tagama kohtumenetluse ajal kolmandatele isikutele juurdepääsu talle kuuluvale korterile (eriomandi esemele) tervikrenoveerimiseks vajalike tööde tegemiseks ja avaldaja pidi kaks päeva enne korterisse sisenemist saatma teate e-postile: XXXXXXXXXXXXXX. Avaldaja esitas teadlikult kohtule vale e-posti aadressi. Seetõttu ei olnud puudutatud isikul I võimalik teada, millal kolmandad isikud soovivad korterisse siseneda. Avaldaja jättis kohtule avaldamata, et
  2. oktoobril 2022 leppis puudutatud isik I avaldajaga kokku, et annab
  3. oktoobril 2022 remonditööde tegemiseks ligipääsu saamiseks võtmed üle töid teostava ehitusfirma ERLEKS OÜ projektijuht Siim Eomõisale. Puudutatud isik I andis
  4. oktoobril 2022 võtmed Siim Eomõisale üle juhatuse liikme Erlend Jablonski ja puudutatud isiku II juuresolekul. Kuna Siim Eomõis keeldus võtmete üleandmise kohta akti allkirjastamast, edastas puudutatud isik I
  5. novembril 2022 akti võtmete üleandmise kohta e-postiga allkirjastamiseks. Kuigi töid teostava ettevõtte ERLEKS OÜ esindaja sai
  6. oktoobril 2022 puudutatud isiku I korterisse sisenemiseks võtmed, algatas korteriühistu esimees Reet Kõvask
  7. oktoobril 2022 täitemenetluse kohtutäituri juures ja nõudis
  8. novembril 2022 kohtutäiturilt luba korterisse nr 9 sisenemiseks, mida kohtutäitur ka võimaldas. Kuna puudutatud isik I ei olnud sel ajal enam korteri nr 9 omanik, siis kohtutäitur lõpetas menetluse pärast seda, kui puudutatud isik I esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Võttes arvesse, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendamatu nõudega, on maakohus põhjendamatult jätnud avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda ja muud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määrusest ei nähtu, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et puudutatud isik I on põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumise. Avaldaja ei tõendanud, et 3 puudutatud isik I ei ole võimaldanud pikema aja jooksul ehitusettevõttele renoveerimistööde teostamiseks korterisse ligipääsu. Puudutatud isik II ei ole midagi rikkunud. Õiglane on jätta puudutatud isikute menetluskulud kõigis kohtuastmetes avaldaja kanda.
  9. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates esitati määruskaebuse põhjendustes olukordade kirjeldusi, mis ei ole seotud
  10. septembri
  11. a kohtumääruse ega selle resolutsioonis märgituga. Samuti ei ole mitte ühtki puudutatud isikute seisukohta, mis vaidleks kohtu esitatud põhjendustele vastu või mis viitaks sellele, et puudutatud isikutel on õigus. Määruskaebuses esitatu on pigem õigustus puudutatud isikute käitumisele, mitte vastuvaidlemine kohtu põhjendustele. Avaldaja leiab, et kohtule esitati mitmeid valeväiteid ja püüti jätta muljet, nagu ei oleks kohtutäiturilt loa saamise hetkeks puudutatud isik I enam korteri nr 9 omanik ja täitur lõpetas seetõttu menetluse. Määruskaebuses põhjendused ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
  12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) tuleb vaidlustatud määrus jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata ja määruskaebus vastavas osas rahuldamata.

Osas, milles puudutatud isikud vaidlustavad menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja avaldaja menetluskulude puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõistmist (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4) tuleb määruskaebus jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, samuti osas millega määrati avaldaja menetluskulude suuruseks 240 eurot ning mõisteti avaldaja menetluskulud puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja.
  2. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et

§ 172

lg 1 alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta puudutatud isik I kanda.

§ 172

lg 1 esimese lause alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Paragrahvi teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik kaalutlus- ehk diskretsiooniõigus menetluskulude jaotamisel. Kõrgema astme kohus saab sellisesse otsusesse sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. 12. Ringkonnakohus märgib, et

§ 168

lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Samas tuleneb

§ 168

lg-st 5, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 8

lg 2 ja § 477 lg 1 alusel saab

§ 168

põhimõtteid kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (vt nt RKTKm 3.10.2006, 3-2-1-79-06, p 16; RKTKm 12.10.2008, 3-2-1-84-08, p 11; RKTKm 4.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14). Seega võib avaldaja nõude rahuldamise korral pärast avalduse esitamist olla ka hagita menetluses õiglane menetluskulude jätmine nõude täitmisest keeldunud isiku kanda. Siiski peab kohus

§ 172

lg 1 teises lauses sätestatud kaalutlusotsuse tegemisel arvestama ka muude asjaoludega, sh sellega, kas avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. 4

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtusse pöördumise vajaduse tingis puudutatud isik I sellega, et ei võimaldanud pikema aja vältel ehitusettevõttele renoveerimistööde teostamiseks ligipääsu oma korterisse. Puudutatud isikud väidavad määruskaebuses, et avaldaja nimetatud asjaolu pole tõendatud. Puudutatud isikud väidavad seega, et avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult. Puudutatud isikute esitatud asjaolud nimetatud väiteks alust ei anna.
  2. Avaldaja selgitas, et saatis puudutatud isikule I alates
  3. augustist 2022 korduvalt kirju seoses remondi eesmärgil puudutatud isiku I korterisse pääsemisega (tl 12–15). Puudutatud isik I vastas avaldajale
  4. augustil 2022 (tl 13), kuid ligipääsu siiski ei võimaldanud. Puudutatud isikud ei esitanud maakohtu menetluses ega määruskaebuses asjaolusid, millest nähtuks korterile ligipääsu võimaldamine enne kui avaldaja pöördus
  5. oktoobril 2022 kohtusse. Määruskaebuses väidavad puudutatud isikud, et puudutatud isik I leppis remonditöödeks võtmega korterile ligipääsu andmise avaldajaga kokku
  6. oktoobril 2022, seega nendivad puudutatud isikud ka ise, et ligipääsu hakati võimaldama pärast menetluse algust. Avaldaja esitatud kohtutäituri
  7. novembri
  8. a otsusest nähtub, et ka pärast võtmete üleandmist olid remonditööde teostamisega probleemid, sest puudutatud isik I lubas korteris teostada vaid akende vahetust (tl 110–111). Remonditööde teostamiseks tagati korterile ligipääs seega alles kohtutäituri
  9. novembri
  10. a otsusega. Tulenevalt praeguse tsiviilasja eripärast rahuldati avaldaja nõue sisuliselt esialgse õiguskaitse määrusega, mis tähendab, et puudutatud isik I ei rahuldanud avaldaja nõuet menetluse käigus vabatahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 168

lg 5 lugeda kohalduvaks ka juhul, kui nõuet ei täideta vabatahtlikult, vaid avaldaja saavutab avaldusega taotletud eesmärgi menetluse kestel läbi esialgse õiguskaitse rakendamise. Maakohus jättis seega põhjendatult avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. 15. Puudutatud isik I võõrandas pärast seda, kui avaldaja oli esitanud tema vastu põhjendatult avalduse, korteri puudutatud isikule II. Vaidlusaluse eseme omandi üleandmine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta

§ 210lg 2 ja § 477 lg 1 järgi iseenesest asja menetlust.

Korteri võõrandamine ei mõjutanud seega puudutatud isiku I vastu esitatud avalduse menetlemist. Samas arvestades avalduses taotletut, oli puudutatud isik II korteri uue omanikuna

§ 198lg 1 p 2 mõttes asjast puudutatud isik.

Kohtul oli

§ 198lg 3 järgi kohustus ta menetlusse kaasata.

Arvestades, et avalduse esitamine oli põhjendatud ja puudutatud isiku II menetlusse kaasamine vajalik, on viimase menetluskulude tema enda kanda jätmine

§ 172lg 1 järgi põhjendatud.

  1. Eelmärgitut arvestades ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jätab selles osas määruskaebuse rahuldamata.
  2. Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määrust ka osas, millega määrati avaldaja menetluskulude suuruseks 240 eurot ning mõisteti puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja. Lähtudes

§ 178

lg-st 2, puudub puudutatud isikutel õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuna vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot. Ringkonnakohus jätab

§ 660

lg 1 ja § 664 lg 2 alusel puudutatud isikute määruskaebuse vastavas ulatuses läbi vaatamata. 18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses solidaarselt puudutatud isikute kanda (

§ 171lg 1, § 165 lg 1).

Kuna avaldaja ei pidanud tasuma määruskaebuse menetlemisel riigilõivu, ei kasutanud lepingulist esindajat ega esitanud menetluskulude nimekirja, puuduvad avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud, mis tuleks puudutatud isikutelt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.