Obsah (6)

§ 33§ 63§ 35§ 5§ 26§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-2671 Tsiviilas

§ 33lg 2 esimese lause järgi avatakse täiteasja kohta elektrooniline täitetoimik.

Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 järgi peetakse täitetoimikut elektrooniliselt. Samuti on täitemenetlusregister (

§ 63) elektrooniline.

Seega peab täituril ka praeguse täiteasja kohta olema elektrooniline täitetoimik. Täitur ei ole mh väitnud, et täiteasjas oleks paberil edastatud originaaldokumente ja et seetõttu peaks ta toimikut ka paberkandjal.

§ 33

lg 2 ja § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 koosmõjust tuleneb, et täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda elektrooniliselt peetava täitetoimikuga.

§ 35

lg-st 1 ega kohtutäiturimäärustiku § 21 lg-st 3 ei tulene, nagu saaks täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Need sätted annavad täitemenetluse osalisele täiendava võimaluse tutvuda täitetoimikuga täituri büroos kohapeal, mitte üksnes elektroonilisel teel. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks täitemenetluse osaline tutvuma elektrooniliselt peetava täitetoimikuga üksnes täituri büroos kohapeal. Kohtutäituri büroo töötaja on vastanud

1. jaanuaril 2024 avaldaja e-kirjale, et avaldajale on edastatud menetlustoimingu protokoll ja arestimise akt ning, et kogutud tõendid on kohtutäitur edastanud vaid Harju Maakohtule. Avaldaja viibis ise menetlustoimingute läbiviimise juures ning kõikide kogutud tõendite originaalfailid jäid avaldaja valdusesse ning avaldaja andis üle kohtutäiturile failide digitaalsed koopiad. Seega puudub alus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur on täitetoimikule juurdepääsu tagamisel formaalselt eksinud, kuid sellega ei ole rikutud avaldaja õigusi. See, kas eeltõendamismenetlusega kogutud asjaolud ja tõendid puudutatud isikutele edastatakse, lahendab kohus tsiviilasja nr 2-23-17142 raames (Harju Maakohtu määruse resolutsiooni p 9), seda küsimust ei saa lahendada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise teel. MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus leidis, et täitedokument oli sundtäitmiseks selge. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus leidis, et kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud täitetoimikut elektrooniliselt tutvustamast. Sellisel juhul tulnuks aga kohtul kaebus osaliselt rahuldada ning kohtutäituri otsus vastavas osas tühistada. Menetlusosalised ei vaidle, et täitedokumendi resolutsiooni alusel tuli kohtutäituril täitetoimingud läbi viia esemete suhtes, mis olid kujutatud eeltõendamismenetluses esitatud avalduse lisadel 8 ja
3. Vaidlus on selles, kas täitedokument (kohtumäärus) sisaldas eelnimetatud lisasid. Täitedokumendi resolutsioonis viidatud lisad 8 ja 12 ei sisaldunud täitedokumendi digitaalkonteineris. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega täitemenetluseseadustik ei võimalda täitedokumendi osaks lugeda täitedokumendist eraldiseisvaid dokumente, mis pärinevad muudest allikatest. Täitetoimingutest (vt kaebuse lisad 2-3) ei nähtu, et kohtutäituri poolt oleksid täitetoimingud läbi viidud
4. detsembril 2023 kohtuistungi sekretäri poolt digitaalselt allkirjastatud digitaalkonteineri alusel, millele on lisatud lisad 8 ja
5. Kohtutäitur on alles oma
6. veebruari 2024 vastuses esmakordselt viidanud, et on täitetoimingud läbi viinud
7. detsembril 2023 allkirjastatud digitaalkonteineri alusel. Kohtutäitur pole sellise kuupäevaga digitaalkonteinerile tuginenud mh oma
8. veebruari 2024 otsuses. Avaldaja kui täitemenetluse võlgniku jaoks ei saa sundtäidetav dokument selguda alles kohtumenetluses toimuva edasikaebemenetluse käigus. 7 Harju Maakohus kinnitas avaldajale, et täitedokument eksisteerib vaid ühes versioonis ning selle digikonteiner sisaldab täitedokumendina üksnes kohtumäärust. Avaldaja jäi oma seisukohtade juurde, et täitedokument ei olnud selge ja täidetav ning selle alusel täitetoimingute läbiviimine oli õigusvastane. Täitedokumendil lisasid ei olnud. Kuivõrd täitedokument viitas lisadele, mida ei olnud, ei olnud täitedokument nimetatud resolutsiooni p-de osas täidetav. Maakohus on jätnud kohtumääruses tuvastamata, kas täitedokumendile oli lisatud selle resolutsioonis viidatud lisad või mitte. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
9. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Maakohus tuvastas õigesti, et kohtumäärusest nähtus piisavalt selgelt, milliseid dokumente kohtutäitur koguma pidi. Ebaõige ja lihtsustatud on avaldaja väide, et täitedokumendi resolutsiooni alusel tuli kohtutäituril täitetoimingud läbi viia esemete suhtes, mida oli nimetatud eeltõendamismenetluse avalduse lisadel 8 ja
10. Harju Maakohtu määruse resolutsioon oli sõnastatud väga detailselt ning sulgudes toodud viited lisadele 8 ja 12 on üksnes kiilmärkused. Lisad ei olnud määruse täitmiseks määrava tähtsusega, vaid täiendasid visuaalselt kohtumäärust ja selles kirja pandut. Maakohtu määruse resolutsioon oleks täidetav ka ilma sulgudes olevate viideteta lisadele 8 ja
11. Maakohus on määruse p-des 16.3 ja 16.4 õigesti selgitanud, et avaldajale elektrooniliselt kõikide toimiku materjalide e-posti teel edastamata jätmine ei ole toonud kaasa avaldaja õiguste rikkumist.
12. Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik I leiab, et need asjaolud ja tõendid, mis tuli vaidlusaluse kohtumääruse alusel kindlaks teha ja koguda, olid üheselt kohtumääruse resolutsioonist mõistetavad ka ilma lisadeta. Teiseks oli kohtumäärus kohtuametniku poolt täiendavalt digitaalselt allkirjastatud koos lisadega, mistõttu on väide lisade puudumisest sisuliselt ebaõige. Avaldajate etteheited on formaalsed ja otsitud ega sisalda ühtegi sisulist argumenti. Avaldaja tegelik eesmärk on varjata puudutatud isikute eest rikkumisi.
13. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ebaõige on avaldaja väide, et eeltõendamismenetluse raames teostatavad toimingud ja kogutavad asjaolud/tõendid/dokumendid tulenevad üksnes määruses viidatud lisadest 8 ja
14. Määruse p 2 ja 3 sätestavad seega, millised dokumendid kuuluvad eeltõendamismenetluse raames läbi viidava hagi tagamise raames kogumisele, välja selgitamisele ja fikseerimisele. Lisad ei ole vajalikud, et täitetoimingute eset piiritleda. Eeltõendamismenetluse määruse resolutsioon vastab seaduse nõuetele. Täitedokument on eeltõendamismenetluse ülesannete piiritlemiseks ja täitmiseks selge, kuna see määratleb toote mobiilne-modulaarne välihaigla (MMH) ja/või selle moodulid, sh MSR moodul. Lisaks sõnalisele kirjeldusele sisaldas määrus ka fotosid (lisad 8 ja 12). Samuti tulenes kohtumäärusest üheselt, mis laadi dokumente pidi kohtutäitur koguma. Harju Maakohtust
15. detsembril 2023 edastatud e-kirjast nähtub, et algne määrus on omakorda lisatud kohtuametniku Karel Õitspuu poolt allkirjastatud digikonteinerisse koos kõnealuste lisadega. 8 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
17. veebruari 2024 otsusele osas, milles kohtutäitur keeldus
18. jaanuari 2024 otsusega edastamast avaldajale täiteasja nr 182/2024/96 toimikut elektroonilises formaadis. Avaldaja kaebus tuleb selles ulatuses saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata arvestades ka ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 667 lg 2). Menetluskulud jäävad avaldaja kanda, v.a kohtutäituri kulud, mis jäävad tema enda kanda.
19. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust põhjendusega, et kohtutäituri poolt täidetud Harju Maakohtu
20. detsembri 2023 määruse resolutsioon ei olnud täitmiseks selge, kuivõrd kohtumääruse juurde ja samasse digikonteinerisse ei olnud lisatud kohtumääruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 viidatud lisasid 8 ja
21. Muid maakohtu põhjendusi kaebuse rahuldamata jätmisel ei ole avaldaja vaidlustanud ning ringkonnakohus ei hakka neid kordama. Täitmiseks on kohustuslik üksnes kohtumääruse resolutsioon ning selle lahutamatud lisad (TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 koosmõjus). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda lugeda kohtumääruse kui täitedokumendi osaks määrusest eraldiseisvaid dokumente isegi siis, kui neile on määruse resolutsioonis viidatud. Vaidlusaluse Harju Maakohtu
22. detsembri 2023 kohtumääruse digitaalsel allkirjastamisel ei ole „lisasid 8 ja 12“ digikonteinerisse lisatud. Samuti puudub kohtumääruse resolutsioonis kohtu otsustus lugeda lisad kohtumääruse lahutamatuks osaks. Kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu ka see, milliste lisadega (või millise konkreetse menetlusdokumendi lisadega) on tegemist (v.a resolutsiooni p 2, kus on viidatud „avaldusele“). Menetlusosaliste selgituste kohaselt on tegemist eeltõendamismenetluse avalduse lisadega 8 (joonised) ja 12 (fotod). Seega on õige avaldaja seisukoht, et lisad 8 ja 12 ei ole muutunud kohtumääruse kui täitedokumendi lahutamatuks osaks ega saa olla kohtutäiturile menetlustoimingute läbiviimise aluseks.
23. Kohtutäitur on oma
24. veebruari 2024 otsuses (dtl 40) ekslikult leidnud, et kohtu poolt digitaalselt allkirjastatud digitaalkonteiner sisaldas kohtumääruses viidatud lisasid 8 ja 12 ning et seda ei pidanud tegema kohtunik
25. detsembri 2023 määrust allkirjastades. Kohtutäitur on viidanud, et viis menetlustoimingud läbi vastavalt kohtumäärusele ja selle lisadele (dtl 72). Kohtutäitur ja puudutatud isik II esitasid mh
26. detsembril 2023 kohtuametniku allkirjaga (dtl 50, dtl 234) digitaalkonteineri. Kohtuametniku allkirjaga digitaalkonteiner sisaldab
27. detsembri 2023 määrust ning lisasid 8 ja
28. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tegemist ei ole täitedokumendiga ning kohtuametniku allkiri ei muutnud eeltõendamisavalduse lisasid 8 ja 12 Harju Maakohtu
29. detsembri 2023 määruse lahutamatuks osaks. Seda on avaldajale kinnitanud ka Harju Maakohus
30. mail 2024 (dtl 270-271). Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik II palus Harju Maakohtul „täitmise huvides“ panna lisad 8 ja 12 määrusega samasse digitaalkonteinerisse põhjendusega, et „ muidu täitur ei tea, mis need lisad on“ (dtl 232). Sellest on järeldatav, et lisad 8 ja 12 koos kohtuametniku allkirjaga edastati kohtutäiturile mitte Harju Maakohtu, vaid sissenõudjate poolt.
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu
32. detsembri 2023 määruse resolutsioonist nähtub piisavalt selgelt, milliseid tõendeid pidi kohtutäitur asjas koguma ja millist vara arestima. Määruse resolutsiooni p-s 2 (mis sisaldab viidet lisale 12) on kirjeldatud piisavalt detailselt asjaolusid, mille kohta tuleb eeltõendamismenetluses kohtutäituril tõendeid koguda. Määruse resolutsiooni p-s 3 (mis sisaldab viidet lisadele 8 ja 12) on nimetatud detailselt tõendid, mis tuleb 9 kohtutäituril koos asjatundja abiga koguda. Määruse põhjenduste kohaselt oli asjatundja kaasamine vajalik, et tuvastada asjakohased dokumendid. Menetlustoimingute tegemise juures võisid viibida ka puudutatud isikute lepingulised esindajad, kes on täitemenetluse osalised (

§ 5lg 1).

Täitemenetluse osalistel oli õigus anda kohtutäiturile täitetoimingute tegemisel selgitusi. Ringkonnakohus leiab, et nii asjatundja kui ka puudutatud isikud võivad oma selgitusi asjakohaste tõendite jm dokumentide tuvastamiseks esitada kohtutäiturile fotodena ka siis, kui need fotod ei ole täitedokumendi lahutamatuks lisaks. Samuti saab kohtutäitur täitetoimingu tegemisel tugineda oma üldisele teabe nõudmise õigusele (

§ 26). Kokkuvõtvalt jõudis maakohus õigele seisukohale, et Harju Maakohtu 14.

detsembri 2023 määruse resolutsioonis oli kogutavaid tõendeid piisavalt kirjeldatud (mobiilne-modulaarne välihaigla või valmismoodulid, sh MSR moodul ja/või selle projektdokumentatsioon ja/või nende komponendid), kohtutäituril oli kohustus kasutada kogutavate dokumentide tuvastamiseks asjatundja abi. Harju Maakohtu

1. detsembri 2023 määruse resolutsioon vastas TsMS § 442 lg 5 nõuetele ja oli täitedokumendina piisavalt selge ka ilma lisadeta 8 ja
2. Kohtutäitur ei ole kohtumääruse täitmisel rikkunud täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet. Määruskaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata.
3. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud avaldajale täitetoimiku elektrooniliselt tutvustamisest, mis kujutab endast

§ 33

lg 2, § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 rikkumist (maakohtu otsuse p 16.2). Õigusaktidest ei tulene menetlusosalise õigust tutvuda täitetoimikuga üksnes kohtutäituri büroos kohapeal. Kohtutäitur ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Maakohus käsitles rikkumist formaalse eksimusena, mis ei ole rikkunud avaldaja õigusi ning ei ole määruse resolutsiooniga kaebust selles osas rahuldanud. Avaldaja leiab, et sellisel juhul tulnuks kohtul avaldaja kaebus osaliselt rahuldada ning kohtumäärusega kohtutäituri otsus vastavas osas tühistada. Avaldaja taotles

1. veebruari 2024 kaebuses kohtutäiturile iseseisva nõudena tühistada kohtutäituri
2. jaanuari 2024 otsus keelduda täitetoimiku avaldajale elektroonilises formaadis edastamisest. Kohtutäitur jättis
3. veebruari 2024 otsusega avaldaja kaebuse selles osas rahuldamata. Avaldaja on maakohtule esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri
4. veebruari 2024 otsuse ka selles osas. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohus lahendama poolte nõuded selgelt ja ühemõtteliselt lahendi resolutsioonis. Maakohus on seda nõuet rikkunud. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri
5. veebruari 2024 otsuse peale osaliselt ja saadab avaldaja kaebuse kohtutäituri
6. jaanuari 2024 otsusele, millega kohtutäitur keeldus edastamast avaldajale täiteasja nr 182/2024/96 toimikut elektroonilises formaadis, kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks (

§ 217lg 7).

1. Menetluskulude jaotuse osas maakohtus märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja kaebuse osaline rahuldamine puudutab üksnes avaldaja õigusi täitetoimikuga tutvuda, mistõttu maakohtu määrust ei tule muuta osas, milles maakohus jättis puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda ning määras kindlaks nende menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja ei ole määruskaebuses temalt puudutatud isikute kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalist suurust vaidlustanud. Avaldaja enda ning kohtutäituri menetluskulude osas ei ole maakohus kohtumääruse resolutsioonis seisukohta võtnud. Mitme menetlusosalisega hagita asjas peab kohus lähtuma menetluskulude jaotamisel õigluse põhimõttest (TsMS § 172 lg 1). Kuivõrd läbivaadatav kaebus keskendus eelkõige kohtutäituri toimingute vaidlustamisele Harju Maakohtu
2. detsembri 2023 määruse täitmisel ja selles osas jääb kaebus rahuldamata, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks panna kaebuse osalise rahuldamise tõttu (kohtutäitur võimaldas küll täitetoimikuga tutvuda, kuid mitte elektroonilisel viisil) avaldaja menetluskulusid osaliselt kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus täiendab selles osas 10 maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab avaldaja ja kohtutäituri menetluskulud maakohtus nende endi kanda.
3. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude jaotuse ringkonnakohtus. Kaebuse rahuldamata jätmise korral kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd avaldaja kaebuse osaline rahuldamine puudutab üksnes avaldaja õigusi täitetoimikuga tutvumise viisi osas ning ei puuduta puudutatud isikute I ja II õigusi, tuleb üldreegli alusel avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata jätmise tõttu jätta puudutatud isikute menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Avaldaja ja kohtutäituri menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtutäituril menetluskulud ka puuduvad. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta osa avaldaja menetluskulusid ringkonnakohtus kohtutäituri kanda, kuivõrd kaebuse rahuldatud osa moodustas avaldaja määruskaebusest väga väikese osa. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on puudutatud isiku I menetluskuluks ringkonnakohtus õigusabikulu 2665 eurot (13h x 205 eurot (ilma käibemaksuta)). Puudutatud isikule I osutatud õigusabi teenuseks on määruskaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on puudutatud isiku II menetluskuluks ringkonnakohtus õigusabikulu 870 eurot (6 h x 145 eurot (ilma käibemaksuta)). Puudutatud isikule II osutatud õigusabi teenuseks on määruskaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud menetluskulusid kandma kohustatud isikult välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute lepinguliste esindajate tunnitasud on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga. Puudutatud isiku I määruskaebuse vastuse sisuline osa on 6 ja pool lehekülge ja puudutatud isiku II määruskaebuse vastuse sisuline osa on 3 lehekülge. Vastusele lisandub menetluskulude nimekiri. Ringkonnakohus peab arvestades asja olemust ning tehtud töö mahtu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabile määruskaebemenetluses puudutatud isikul I 6 h ja puudutatud isikul II 4 h. Vastustes määruskaebusele on puudutatud isikud korranud eelkõige oma maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Kohtulahendi järgi menetluskulusid kandma kohustatud isik ei pea hüvitama kogu ajakulu, mis kulus õigusabi osutajal suhtlemisele esindatavaga. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I hüvitatava menetluskulu suuruseks 1230 eurot ja puudutatud isikule II 580 eurot, mis tuleb avaldajalt välja mõista. Vastavalt puudutatud isikute taotlusele tuleb hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult avaldajalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) 11