Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja E AS vahel 17.03.2023 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx, krediidilimiidiga 4000 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena E AS ütles lepingu 17.07.2023 üles ja loovutas nõuded kostja vastu OK Incure osaühingule. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitas hageja, et krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Eesti Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1850.00 eurot kuus. Kostja Eesti Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimase nelja kuu sissetulekuna 1840.57 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot, kuid krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja kostja finantskohustuste suuruse aluseks 100 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 700 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja 3 2-23-146943 Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. 20.05.2024 jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 06.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse ning täpsustatud nõude juhuks kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja toob välja, et kostja ei ole krediidilepingu katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Hageja nõue on
lg 7 ümberarvestuse kohaselt 4000 eurot (väljastatud krediit 4000 eurot, tagasimakseid ei ole teostatud). Kuivõrd kostja ei ole teostanud krediidilepingu raames ühtegi tagasimakset, siis ei oma ümberarvestus mõju lepingu ülesütlemisele. Harju Maakohus võttis 17.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 17.06.2024 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud TsMS § 3141 lg 1-3 alusel 23.07.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (
lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (
lg 1); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (
lg 6 ja 7 ), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites
§-st 4034 tulenevaid kohustusi; − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (
); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (
lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (
lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); 4 2-23-146943 − − − − − − − − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (
lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (
lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (
üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (
ÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (
Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (
Krediidiandja lähtus laenutaotlusel esitatud andmetest, Eesti Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute väljavõttest ja avalikest andmebaasidest. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1850.00 eurot kuus. Kostja Eesti Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimase nelja kuu sissetulekuna 1840.57 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot, kuid krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja kostja finantskohustuste suuruse aluseks 100 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 700 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kohustuste puhul kasutanud piirmäärasid, kuid reaalselt kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 5 2-23-146943 06.06.2024 esitas hageja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja ei ole krediidilepingu katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Hageja nõue on
lg 7 ümberarvestuse kohaselt 4000 eurot (väljastatud krediit 4000 eurot, tagasimakseid ei ole teostatud). Kuivõrd kostja ei ole teostanud krediidilepingu raames ühtegi tagasimakset, siis ei oma ümberarvestus mõju lepingu ülesütlemisele. Hageja ei esitanud uut intressiarvestust. Teenusetingimuste hinnakirja kohaselt on viiviseks lepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga 37.8%.
lg 7 kohaselt on intressimääraks
§-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui
Seetõttu tuleb kohtu hinnangul viivisemääraks lugeda
Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivis summas 214.36 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 4000 eurot, periood 18.07.2023 - 27.12.2023, viivisemäär 12% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4000 eurot, viivis 214.36 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi 491.40 eurot ja viivise 460.86 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5216.62 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 4000 eurot, viivise 214.36 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 82%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 18% ulatuses hageja kanda ning 82% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 595 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 174.19 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 420.81 eurot, ehk kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb 82% ehk 487.90 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 6 2-23-146943 kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.