Obsah (7)

§ 428§ 430§ 432§ 663§ 667§ 486§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-7871 Tsiviilasi A.

) § 428 lg 1 p 2 nimetatud alusega menetluse lõpetamiseks otsust tegemata. Maakohus tõi välja, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mis esitati Pärnu Maakohtule

1. aprillil 2024, ei ole hageja nõudnud küll elatist tagasiulatuvalt, elatisenõue on esitatud alates
2. aprillist
3. Pooled on sõlminud selles asjas kokkuleppe, mille alusel on Pärnu Maakohus
4. aprilli
5. a määrusega lõpetanud asjas menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel ehk põhjusel, et hageja on hagist loobunud.

Kohtu määruses on kirjas lõik, mille kohaselt esitasid K.Õ. (hageja ema) ja kostja

1. aprillil 2024 kohtule kokkuleppe, mille punkt 4 kohaselt hageja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, esitama tsiviilasjas nr 2-24-114162 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse maksekäsu kiirmenetluse avaldusest loobumiseks seoses kohtuvälise kokkuleppe saavutamisega. Hageja ema on
2. aprillil
3. a koos allkirjastatud kokkuleppega esitanud kohtule avalduse, milles palub lõpetada asjas menetlus. Maakohus järeldas, et hageja ja kostja on vaidluse elatise nõudes juba läbinud ning sõlminud selle lahendamiseks kokkuleppe. Avaldaja on palunud lõpetada selles asjas (s.o tsiviilasjas nr 2-24-114162) menetlus. Maakohus kontrollis viidatud tsiviilasjas sõlmitud kokkulepet ja selle sisu maksekäsu kiirmenetluse materjalide hulgas ning konstateeris, et tegemist ongi samale lapsele (s.o hagejale) elatise nõudega. Sõlmitud ja kohtule esitatud kokkulepe on käsitatav

§ 430tähenduses kompromissina ning see on täidetav.

Käesoleva asja materjalist nähtuvalt on kostja vähemalt osaliselt täitnud kokkulepet.

§ 432

sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohtunikuabi on maksekäsu kiirmenetluses

1. mail 2024 hageja emale saadetud kirjas selgitanud, et asja uuesti läbivaatamine saab toimuda ainult määruse vaidlustamise kaudu ning 2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrust oleks vaidlustatud. Seega on Pärnu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus jõustunud. Maakohus leidis, et kuivõrd käesolevas asjas menetluses olevas elatise nõudes on juba olemas jõustunud kohtulahend, siis tuleb

§ 428lg 1 p 2 alusel lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas otsust tegemata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu
2. juuli
3. a määruse tühistamist. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu elatise nõudes ja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasjas nr 2-24-114162 lõpetas kohus menetluse lahendit tegemata, hagist loobumise alusel. Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise korral oleks hageja saanud kohtulahendi, milline oleks olnud kasutatav täitedokumendina. Hagiavalduse esitamisel maakohtule muutis hageja elatise nõude suurust (kokkuleppes oli 200 eurot, hagis 285 eurot), lisaks tagasiulatuva elatise nõue, mida maksekäsu kiirmenetluses esitada ei saanud. Seega oli oluliselt muutunud hagi ese (elatise nõude suurus), tegemist ei ole enam sama hagi esemega, tegemist võib olla elatise suurendamise nõudega. Maakohus asus seisukohale, et sõlmitud ja kohtule esitatud kokkulepe on käsitatav

§ 430tähenduses kompromissina ning Pärnu Maakohtu määrus on täidetav.

Kui hageja esitas Pärnu Maakohtu määruse alusel täitmisavalduse kohtutäitur Ivi Kalmetile, sai ta temalt järgmise vastuse: „Täitedokumendiks ei saa olla võlgniku allkirjastatud kokkulepe vaid kohtumäärus. Kohtumääruses ei ole kirjas kokkuleppe sisu, millises summas tuleb elatist maksta. Täitemenetlust ei alustata.“ VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. Kostja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada, sest pooled on kokkuleppe juba allkirjastanud ja saavutanud, selle on kinnitanud ka kohus. 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus lõpetas põhjendamatult tsiviilasjas menetluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel otsust tegemata.

§ 428

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 3 10. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-24-114162 maksekäsu kiirmenetluse osakonnale esitatud kokkulepe on käsitatav puudustega kompromissina

§ 430tähenduses.

Esitatud kompromiss ei ole käesoleval hetkel täidetav. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel esitas hageja

1. aprillil 2024 tsiviilasjas nr 2-24-114162 avalduse kinnitada võimalusel poolte vahel sõlmitud kokkulepe (viide lisale 1) ja lõpetada asjas menetlus. Lisaks 1 oli elatise kokkulepe. KIS andmetel on see allkirjastatud vaid kostja poolt. Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond lõpetas tsiviilasjas nr 2-24-114162 menetluse
2. aprilli
3. a määrusega hageja avalduse alusel. Määruse põhjenduses on kirjas järgmine: „
4. aprillil 2024 esitasid K.Õ. ja D. Z. kohtule kokkuleppe, mille punkt 4 kohaselt A.A. kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, esitama tsiviilasjas nr 2-24-114162 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse maksekäsu kiirmenetluse avaldusest loobumiseks seoses kohtuvälise kokkuleppe saavutamisega.“ Hageja esitas
5. mail 2024 samas tsiviilasjas avalduse, milles palus asjas tehtud lahend uuesti üle vaadata ja võimalusel kinnitada poolte vahel sõlmitud kokkuleppes sisalduv elatise tasumise maksegraafik. Kohtunikuabi
6. mail
7. a e-kirjas antud selgituse kohaselt oli
8. aprillil 2024 kohtule esitatud kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks allkirjastatud ainult kostja poolt, kokkuleppel puudus hageja esindaja digitaalne allkiri. Kohus ei kinnita kokkulepet, millel puudub ühe menetlusosalise allkiri. Menetlus tsiviilasjas 2-24114162 on lõpetatud
9. aprillil
10. Asja uuesti läbivaatamine saab toimuda ainult määruse vaidlustamise kaudu. Kohtunikuabi selgitas, et kohus lõpetas menetluse kohtule esitatud kokkuleppe punkt 4 kohaselt.

§ 430

lg 1 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 486

lg 1 p 3 näeb ette, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Eeltoodust tuleneb, et tsiviilasjas nr 2-24-114162 esitatud kompromissi ei ole kinnitatud. Seega ei ole käesoleval hetkel elatise kokkulepe täitedokumendina täidetav. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 esimese lause kohase vanemate vahelise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kokkuleppe sõlmimine ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause kohaselt seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

1. Ringkonnakohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse osakonna
2. aprillil
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-114162 ei ole jõustunud. KIS andmetel on hageja esitanud
4. mail 2024 tsiviilasjas nr 2-24-114162 maksekäsu osakonnale avalduse, milles palub tehtud lahend uuesti üle vaadata. Kohtunikuabi on avaldusele e-kirjaga vastanud ning selgitanud, et hagejal on õigus esitada määruskaebus või esitada uus hagi Tartu Maakohtule elatise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja
5. mai
6. a avaldus on käsitatav määruskaebusena
7. aprilli
8. a määruse peale, mida kohtunikuabi ei ole nõuetekohaselt menetletud. Kuna määruskaebust ei ole lahendatud, ei saa
9. aprilli
10. a määrus olla jõustunud.
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud

§ 428lg 1 p 2 eeldus käesoleva menetluse lõpetamiseks otsust tegemata.

Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tagasi menetluse jätkamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa teha asjas lõpplahendit, siis rahuldab kohus määruskaebuse osaliselt. 4

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja edasine menetlus võib sõltuda tsiviilasjas nr 2-24-114162 esitatud määruskaebuse lahendamise tulemusest. Seetõttu tuleb maakohtul teha päring nimetatud tsiviilasjas määruskaebuse menetluse seisu kohta. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei saanud esitada tagasiulatuva elatise nõuet, ei takista tsiviilasja nr 2-24-114162 menetlus tagasiulatuva elatise nõude menetlemist.
2. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jätkab asja menetlust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel.
3. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada maakohtule taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Kuna maakohus lõpetas menetluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel otsust tegemata, tuleb ringkonnakohtu hinnangul kohaldada riigilõivu suuruse määramisel riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 asemel RLS § 59 lg-t 15. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Elatise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2), seega ei tulnud hagejal ka määruskaebuselt riigilõivu tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) 5