2-24-7718/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2024.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7718 Tsiviilasi I Ki (K) hagi A Ki (K) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja I K (isikukood xxx) Kostja A K (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2024 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada I Ki ja A Ki abielu, mis sõlmiti xxx xxx Vallavalitsuses (abielukande number xxx).
3. Taastada A Ki varem kantud perekonnanimi A.
4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
7. I Kile antud menetlusabiga seonduvad kulud (riigilõiv) jäävad Eesti Vabariigi kanda.
8. Vabastada I K menetluskulude (menetlusabi riigilõivu tasumiseks) summas 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik I K (hageja) esitas 16.05.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse A Ki (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutust, kuna ta pole kostjat näinud 1 viimase 2 aasta jooksul ning hagejal puudub igasugune teave tema leidmiseks, millest hageja ka puudust ega vajadust ei tunne. 03.06.2024 määrusega saatis Tartu Maakohus tsiviilasja nr 2-24-7718 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. 07.06.2024 hagi täienduse kohaselt oli abielu sõlmitud xxx perekonnabüroos xxx. Kuna A liiderdas ja tarvitas ülemäära alkoholi, siis hageja soovitas tal elada nendega, kellega ta joob koos, mida ta ka lahkesti tegi ja järgmine päev oli ta läinud. Kui hageja viibis veel vabaduses ning tahtis abielu lahutama minna, ei ilmunud kostja 2 korral kohale ja
9. korral oli nõus isegi ilmuma, kuid kuna telefonist tuli nii purjus inimese juttu, siis hageja loobus. 08.07.2024 määrusega rahuldas kohus I Ki menetlusabi taotluse. Kohus andis I Kile menetlusabi hagiavalduse (abielu lahutamise nõudes) esitamisel ning vabastas I Ki hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest. 08.07.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 12.09.2024 kinnitas kostja kohtumaterjalide kättesaamist. Kostjal oli hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 27.09.
10. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 10.10.
11. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Arvestades, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja taotles 07.10.2024 perekonnanime A taastamist. Tegemist on esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimega. Kohus rahuldab kostja taotluse. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 2 TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 08.07.2024 määrusega rahuldas kohus I Ki menetlusabi taotluse. Kohus andis I Kile menetlusabi hagiavalduse (abielu lahutamise nõudes) esitamisel ning vabastas I Ki hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest. Kohus leiab, et kuna hageja majanduslik olukord on halb, tuleb hageja vabastada menetluskulude summas 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3