← Eesti

1-24-1538/22

Obsah (7)§ 182§ 424§ 74§ 69§ 68§ 65§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.aprill 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-24-1538 (kohtueelse menetluse nr 23261050779) K

§ 182

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav Getter Saaremäe isikukood 48910285713; elukoht xxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxx käesoleval ajal kannab karistust xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx ; emakeel – xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx ; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva)

§ 74

sätete alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; Tartu Maakohtu 8.08.2023 määrusega asendati täitmisele pööratud vangistus 5 kuud 18 päeva

§ 69

sätete alusel üldkasuliku tööga 178 tundi; Tartu Maakohtu 20.12.2023 määrusega pöörati täitmisele vangistuse kandmata osa 3 kuud 16 päeva, mida kannab alates 25.02.2024; oli kahtlustatavana kinni peetud 28.11.2023; alates 28.11.2023 kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu; hetkel tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Kaire Hänilene Kohtuistungi toimumise aeg 1.aprill 2024 RESOLUTSIOON Getter Saaremäe süüdi mõista

§ 182lg 1 ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Getter Saaremäele karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.11.2023 s.o 1 päev ja Getter Saaremäele kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 3 kuud 29 päeva vangistust Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 2 kuud 7 päeva vangistust võrra ning mõista Getter Saaremäele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud 6 (kuus) päeva vangistust. Getter Saaremäe karistuse kandmise aja algust arvata alates käesoleva resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 4.04.

  1. kohtuotsuse Kohtuotsuse täitmise tagamiseks Getter Saaremäe suhtes tõkendi – vahistamine kohaldamine on otsustatud eraldi määrusega. Välja mõista Getter Saaremäelt menetluskuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ning riigi õigusabi tasu 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot 28 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1625,28 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 135,44 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99924700010542 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-24-1538). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 4.04.
  2. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) ja e-toimiku vahendusel kättesaadav alates 25.04.
  3. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 25.04.
  4. Vahistatud või muul alusel kinnipidamiskohas viibiva menetlusosalise ja kinnipidamiskohas viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 4.04.2024 määruskaebuse esitamise 2

(10)teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu, kohtumenetluse poolte seisukohad Getter Saaremäed süüdistatakse selles, et tema 27.07.2023 umbes kella 07 ja kella 15 vahel xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx korteris nr x ehk G.Saaremäe enda elukohas täisealise isikuna kallutas nooremat kui kaheksateistaastast isikut K.St (tol ajal 15-aastane, sündinud xx.xx.xxxx ) alkoholi tarvitamisele. G.Saaremäe kutsus tema naaberkorteris elanud alaealise K.S enda korterisse, pakkus talle juua õlut, valas talle ka viinapudelist pitsi viina täis ja ütles, et ei taha üksi juua. G.Saaremäe pakkus K.Sle korduvalt alkoholi juua, kuni K.S andis G.Saaremäe kallutamisele lõpuks järgi ja tarvitas mitmel korral ära G.Saaremäe poolt temale pakutud alkoholi. Seega tekitas G.Saaremäe K.Ss nii soovi alkoholi tarvitada kui ka tõmbas K.S kaasa alkoholi ühisele tarvitamisele, sest G.Saaremäe ise jõi samal ajal samas kohas samuti viina. K.Sl mõõdeti 27.07.2023 kell 16.22 indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,49 mg/l kohta, mis tõi kaasa ka K.Sl tekkinud alkoholimürgituse ja kiirabi sekkumise, kuid mitte haiglasse toimetamise. Seega pani G.Saaremäe toime täisealise isikuna noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele s.o

§ 182lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus pole põhjendatud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse põhjendused süüdistuse osas Kannatanu esindaja K.H ütluste kohaselt (I kd tl 8-10) tuli xxxx xxxxxxxxx xxxx 27.07.2023 K.S poolt (xxxxxxxx x ) koju, teatades, et K viskas ta välja. K telefoni vastu ei võtnud. Kui K.H läks korteri ukse taha, keegi ust ei avanud. Mures olev K.H helistas

  1. Päästeametnike abil korterisse sisenedes selgus, et K oli pildituna voodis, kõrval oksekauss, ümberkaudsest kolinast välja ei teinud. Kohale tulnud meedikud turgutasid K nuuskpiirituse abil üles. Ärgates oli K väga segases seisundis ja käskis kõigil minema kaduda. Kiirabi jättis K koju toibuma. Kiirabi küsitles naabrit G.Saaremäed, kes ütles, et ostis Kle hommikul paar pudelit ICE õlut ja andis talle ka paar pitsi viina. K.H arvates on G.Saaremäe ka varem Kle alkoholi ostnud, sest K juures on olnud alkoholipudeleid. K.Sl on ka varem alkoholi tarvitamisega kokkupuuteid olnud, kuid ise ta selle kohta pole midagi öelnud. Teabesalvestise vaatlusprotokolli kohaselt koos lisaga ( I kd tl 22-23) on vaadeldud Häirekeskuse andmebaasist Aweroc alla laaditud helifaile. Nendeks on kaks 27.07.2023 Häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestist. Teabesalvestise vaatlusprotokolli kohaselt mida tõendavad ka Aweroci väljatrükid ( I kd tl 24-25), on esimene kõne tehtud 27.07.2023 kell 14.19 ja teine kell 15.
  2. Esimeses kõnes on ennast xxxxxxx xxxxxxxxxxx lastekaitsetöötajana A.K tutvustanud naisterahvas avaldanud, et varjatud numbrilt helistaja teatas, et Getter Saaremäe joodab xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx alaealist K.St, kes pidi olema maani täis korteri juures. Teises kõnes ütleb ennast K.Ha tutvustanud naisterahvas, et talle tuli info, et naabrid on tema 15-aastase xxxx täis jootnud. Teataja ei pääse uksest sisse. Poisil on uks lukus, ta ei tule ukse peale ja teda ei saa kätte ka telefonitsi. Naabritel möll, pidu käib. Noorem poeg ütles, et vend oli ta välja visanud, kuna purjus naabrid jootsid ta täis. 3

(10)Teatajal soovitatakse minna vaatama, kas poeg on seal, kas tuleb uks lahti lõhkuda. Teataja palub momendi oodata, sest keegi on väidetavalt akna peal. Teataja hõikab. „A, kas K on teie juures? Ei ole Kt seal vä?“ Seejärel ütleb teataja: „ Ei ole jah, kodus on“ ja lubab päästjaid oodata. Kohale saadetakse ka kiirabi. Kiirabikaardi väljatrükist ( I kd tl 13-15) nähtub, et 27.07.2023 kell 15.12 on vastu võetud hädaabiteade, mille sisu on järgmine. Helistab lastekaitsetöötaja, et sai anonüümse vihje numbrita telefonilt, et Getter Saaremäe joodab alkoholi 15-aastasele K.Sle. Kohapealt helistab K ema, et naabrid olid alaealise K purju jootnud. Häirekeskus on juhtumi põhjusena märkinud mürgise aine või ohtliku vedeliku ( sh alkohol) manustamise kahtlus ja rasked mürgistuse sümptomid. Kiirabi on sündmuskohale jõudnud kell 15.
  1. Anamneesi on kantud, et patsient ( K.S, sündinud xx.xx.xxxx ) kell 14.50 venna kodust välja visanud ja magama läinud. Kell 6.30 läks naabri (kes on alkoholi kuritarvitaja) juurest ära, kes oli ostnud patsiendile alkoholi. Naabri kirjelduse alusel oli ta ostnud 1 Ice lahja õlu ja 1 Aleksandri õlu. Venna sõnul tulnud naabrite juurest kell
  2. Päästjate poolt aken avatud, kuna patsient ise ust koputamisele ei ava. Kiirabi saabudes patsient magab, kuid raputamisele avab silmi. Saadab kiirabi roppustega igale poole ning ei soovi abi. Oma sõnul joonud viina naabrite juures. Patsient on objektiivselt heas üldseisundis. Kontaktne, küsimustele vastab roppustega, korraldusi ei täida. Hemodünaamiliselt stabiilne, pupillid võrdsed, räägib täispikkade lausetega. Läbivaatuse teostamine raskendatud, kuna patsient ei soovi abi. Lõplikuks diagnoosiks on Z72.1-Z72 Eluviisiga seotud probleemid - Z72.1 Alkoholi tarvitamine. Patsiendi hospitaliseerimine ei olnud vajalik. Tõendid ( kannatanu esindaja K.H ütlused, teabesalvestise vaatluse protokollis ja kiirabikaardis toodu) kogumis kinnitavad asjaolu, et 27.07.2023 pealelõunasel ajal tekkis probleem 15-aastase K.Sga ( sünd. xx.xx.xxxx ), kelle kohta nii tema emale kui xxxxxxxx xxxxx lastekaitsetöötajale tuli info alaealise võimalikust alkoholitarvitamisest naabri G.Saaremäe juures. Teabesalvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt on mõlemad isikud (lastekaitsetöötaja ja ema) vähem kui tunniajase vahega helistanud Häirekeskusele ja avaldanud sarnase sisuga teavet – et G.Saaremäe joodab K.St. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt, mis tuleneb ka tema Häirekeskusele tehtud kõne sisust, saabus kannatanu esindaja K.S elukoha (xxxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx ) juurde, kuid korterisse sisse ei pääsenud, kuna keegi ust ei avanud ja K.S telefonile ei vastanud. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt, samuti on märgitud ka kiirabikaarti, et K.S korterisse siseneti päästeametnike abiga ning kohale saabus ka kiirabi. Kannatanu esindaja ütlused ja kiireabikaardis märgitu on kattuv asjaolus, et K.S magas oma korteris ja ärkas alles meedikute üles ajamise peale. Kuigi kannatanu esindaja väitel oli K.S pilditu ja väga segases seisundis, on K.S arstliku läbivaatuse käigus kindlaks tehtud, et peale ärkamist oli ta oli kontaktne ja heas üldseisundis, kuigi läbivaatuse tegemist takistas tema soovimatus abi saada ning ebaviisakas käitumine. Kiirabikaart tõendab, et kuigi Häirekeskus on esmalt juhtumit käsitlenud kui võimalikku (alkoholi)mürgistuse juhtumit, siis arstliku läbivaatuse tulemusena tegelikult K.Sl alkoholintoksikatsiooni pole kindlaks tehtud, vaid üksnes alkoholi tarvitamine. Et K.S oli 27.07.2023 õhtupoolikul alkoholi tarvitamise tunnustega, tõendab ka K.S kohta koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd tl 2) kohaselt on patrullpolitseinik 27.07.2023 kella 16.22 ajal aadressil xxxxxxxx x xxxxxxxxx xxxxxx kontrollinud K.S väljahingatavas õhus alkoholisisaldust. Indikaatorvahendi näit on olnud positiivne ( 0,49 mg/l). Kontrollile allutatud isiku selgitusena on protokolli kantud, et jõi kunagi 26.07.2023 viina. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokolli ( I kd tl 2 pöördel) 4
(10)on joobele viitavate tunnustena kantud silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane ja arusaamatu kõne, häiritud koordinatsioon, unisus, ärritumine, omamehelik käitumine. K.S on keeldunud allkirjastamist mõlemat protokolli. Kohtu arvates K.H ütlused, kiirabikaardis toodu ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll kogumis tõendavad, et K.S viibis 27.07.2023 õhtupoolikul oma elukohas alkoholi tarvitamise tunnustega. Tõendid pole üheselt aga kattuvad asjaoludes, kus ja millal K.S alkoholi tarvitas. K.S 28.07.2023 tunnistajana antud ütluste kohaselt ( I kd tl 1) kutsus 27.07.2023 hommikul kella 7 paiku naaber G.Saaremäe teda enda juurde, mida K.S tegigi. Köögis laua peal oli liitrine pudel viina „Poolik“, milles oli alles umbes 250 ml. Getter ütles, et ei taha üksi juua, valas pitsi täis, suunas selle K.S ette ja ütles: „Võta ka“.K.S ütles kaks korda selgelt ei, aga Getter käis ikka peale, et K.S jooks temaga ja toppis pitsi iga kahe minuti järel ette. K.S andis alla ja võttis pitsi vastu. Getter valas suuremat sorti venelaste pitsi täis ja ütles: „Joo“. K.S võttis pitsi ja nad jõid pudeli tühjaks. Umbes poole kaheksa paiku tuli korterisse Ai nimeline isik. Kella 10 paiku tõi keegi meesterahvas Getterile alkoholi juurde – kaks 0,5 liitrist pudelit „Laua viina“. Kokku võttis K.S umbes 30-40 pitsi, täpselt ei mäleta. Getter ja A jõid samuti. A K.Sle ei pakkunud. A ei näinud, kui Getter K.Sle alkoholi pakkus ja andis, kuna tuli hiljem kui K.S juba jõi. Selline elustiil meeldib K.Sle. Talle meeldib vahel juua. G.Saaremäe on ka varem K.Sle alkoholi ostnud ( sel aastal 2-3 korda, võis olla kevadel). G.Saaremäe 28.11.2023 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 29-31) oli 2023. aasta juulis tal külas U.A . Korteri uksele tuli K.S, kes küsis suitsu, mida G.Saaremäel anda ei olnud. G.Saaremäe pani ukse kinni ja jõi U.Aga edasi. K korterist kostis vali muusika. Tema uksele koputamise peale keegi ei vastanud ja ei tulnud helistamise peale välja ka politsei. Peale seda ei näinud G.Saaremäe Kt mitu päeva. Sel päeval ei käinud G.Saaremäe pool ka A.P, sest temast ei saa kergelt lahti ja ta oleks olnud seal mitu päeva. Ka ei mäleta G.Saaremäe, et sel päeval oleks käinud politsei. Kle G.Saaremäe alkoholi ei andnud, sest ta ei joo alaealisega. Ka ei ole G.Saaremäe kellegi väitnud, et K on tema pool joomas käinud. Küll on G.Saaremäe pool joomas käinud K noorem vend K, kuid G.Saaremäe ei ütle, kes täisealistest koos temaga köögis jõi. Tunnistaja A.P 28.11.2023 ütluste kohaselt ( I kd tl 20-21) 2023.aasta ühel juulikuu päeval käis ta G.Saaremäe pool. A.Pi korterisse sisenedes istus Getter 16-aastase naabripoisiga (kelle nimi vist K) köögis. Laual oli viinapudel, millest pool oli juba ära joodud. Getter pakkus ka A.Pile pitsi, mille ta vastu võttis. Poisil oli ka pits ees, kuid A.Pi nähes ei joonud. Poisi olekust ei olnud eriti aru saada, et ta oleks purjus olnud. Ta on suur ja tugev. A.P võttis Getteriga paar pitsi ja läks siis teise tuppa Getteri xxxxxxxxx U.Jga rääkima. Ul oli ka mingi pudel, kust nad kahekesi lasid alkoholi. A.P lahkus Getteri korterist umbes kella 17 paiku. Naabripoiss istus Getteriga köögis. Ta käis küll vahepeal ära, kuid tuli tagasi. A.Pi lahkudes jäi noormees vist veel Getteri korterisse. See poiss on salakaval. A.P on kuulnud, et ta käib Getteri pool süüa pinnimas ja laseb Ul endale gini või midagi tuua. K.S on 28.07.2023 üle kuulatud tunnistajana väärteoasjas. PPA 2.08.2023 väärteomenetluse lõpetamise määrusest ( I kd tl 4) nähtub, et väärteoasi oli alustatud alkoholiseaduse § 69 järgi (alkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobes isikule), kuid menetluse käigus kuriteo tunnuste ilmemise tõttu väärteoasja menetlus lõpetati. K.St kriminaalmenetluse käigus rohkem üle pole kuulatud. Kohtu arvates on käesolevas asjas tõendina kasutatavad ka K.S 28.07.2023 ütlused. 5
(10)Kuigi K.S on ülekuulamisel kinnitanud, et käis 27.07.2023 naabri G.Saaremäe kutsel viimase pool alkoholi tarvitamas (viina joomas), on G.Saaremäe seda kategooriliselt eitanud. Kattuvad on K.S ja tunnistaja A.Pi ütlused asjaolus, et mingil päeval, kui K.S tarvitas G.Saaremäe pool alkoholi, tuli sinna ka A.P, kes asus ka alkoholi tarvitama. Samas G.Saaremäe eitab, et K.S ja A.P oleksid üldse ühises seltskonnas viibinud. Tunnistaja A.P pole osanud täpsustada kuupäeva, millal ta nägi G.Saaremäe pool K.St. A.Pi väitel lahkus ta ise G.Saaremäe poolt kella 17 ajal, kuid K.S jäi siis veel sinna. See ei ole aga kooskõlas juba eespool tuvastatud 27.07.2023 pealelõunaste sündmustega – nimelt oli K.S hiljemalt kella 15-ks juba oma korteris, sest kella 15.08 helistas tema ema korteri ukse tagant Häirekeskusele ning korterisse sisenedes leiti sealt magav K.S. See tekitab küsimuse, kas A.P räägib üldse 27.07.2023 sündmusest või mõnest teisest päevast. Seda enam asjaolu valguses, et A.Pi väitel viibis samal ajal korteris ka G.Saaremäe xxxxxxx U.J kellest K.S pole üldse rääkinud. Teabesalvestise vaatlusprotokollis toodu annab alust järeldusele, et A.P siiski viibis G.Saaremäe pool 27.07.
  1. Häirekeskusele tehtud kõne ajal on K.H suhelnud kellegi akna peal olnud Ai nimelise isikuga ja küsinud oma poja kohta ( kas ta on seal). On eluliselt usutav, et tegemist oli G.Saaremäe pool viibinud A.Pa. G.Saaremäe ütlused ( A.Pist pole kerge lahti saada ja ta oleks olnud seal mitu päeva) annab alust järeldusele, et A.P on G.Saaremäe pool korduvalt käinud alkoholi tarvitamas. Seega võis ta seal olla ka 27.07.
  2. A.P on üle kuulatud alles 28.11.2023 s.o neli kuud pärast vaidlusalust sündmust. G.Saaremäe pool korduvalt alkoholi tarvitamas käimine ja vaidlusalusest sündmusest kuni ülekuulamiseni möödunud ajavahemik annavad alust arvata, et A.P ise 27.07.2023 sündmuse kõiki asjaolusid ( mis ajani K.S G.Saaremäe pool viibis ja kes seal veel olid) täpselt ei mäletagi. A.Pi ütlused ei kahanda K.S ütluste usaldusväärsust asjaolude osas, et 27.07.2023 kutsus G.Saaremäe K.S enda poole alkoholi tarvitama, G.Saaremäe pakkus K.Sle viina ja nad tarvitasid koos alkoholi. Pigem suurendavad A.Pi ütlused K.S ütlusi, sest ka A.P on näinud K.St G.Saaremäe juures, pits ees. A.Pi ütlused vähendavad omakorda G.Saaremäe väite usaldusväärsust, et tema kunagi K.Sle alkoholi pole pakkunud ja üldse koos alaealistega ei joo. A.Pi kirjeldatud situatsioon, kus G.Saaremäe ja K.S viibivad ühise laua taga, millel poolik viinapudel ja K.Sl on samuti pits ees, viitab üheselt võimalikule ühisele alkoholitarvitamisele. K.S ütlusi ei lükka ümber G.Saaremäe ütlused. G.Saaremäe ütlustest polegi tegelikult aru saada, mis päeva sündmustest tema räägib, sest G.Saaremäe pole nimetanud ühtegi kuupäeva. G.Saaremäe väitel tema räägitud kuupäeval politseid ei käinud ega viibinud seal ka A.Pit. Nagu kohus eespool tuvastas, viibis A.P G.Saaremäe pool 27.07.
  3. Ka on tõendatud, et 27.07.2023 käis G.Saaremäe juures ka politsei ja tal tehti kindlaks alkoholi tarvitamise tunnused. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ( I kd tl 3) kohaselt on patrullpolitseinik 27.07.2023 kella 16.10 ajal aadressil xxxxxxxxŗxxxxxxxxxx xxxxx kontrollinud G.Saaremäe väljahingatavas õhus alkoholisisaldust. Indikaatorvahendi näit on olnud positiivne ( 1,51 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste protokolli ( I kd tl 3 pöördel) on joobele viitavate tunnustena kantud silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon. Kuna G.Saaremäe ka ise oli 27.07.2023 alkoholi tarvitanud, suurendab see K.S ja A.Pi ütluste usaldusväärsust, et sel päeval G.Saaremäe pool mingi alkoholi tarvitamine toimus. 6
(10)K.S ülekuulamisel antud ütluste kohaselt läks ta G.Saaremäe kutsel viimase juurde alkoholi tarvitama 27.07.2023 hommikul kella 7 paiku. Millal ta sealt ära tuli, pole K.S oma ütlustes täpsustanud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli onK.S avaldatuna kantud, et viina jõi kunagi 26.07.
  1. Kiirabikaardis on K.S avaldatuna märgitud, et naabri juurest tuli ära 6.
  2. Samas on ka märgitud ( viitega venna avaldatule), et K.S tuli naabri poolt ära kella 12 ajal. Kohus leiab, et kõige usaldusväärsem alkoholi tarvitamise aja osas on siiskiK.S ütlustes märgitu s.o ta alustas alkoholi tarvitamist G.Saaremäe pool 27.07.2023 hommikul kella 7 paiku. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et nii arstliku läbivaatuse kui indikaatorvahendi kasutamise ajal oli K.S veel alkoholi tarvitamise tunnustega ja pealegi unine. Seega unisena ja alkoholi mõju all olles ei pruukinud K.S kuupäevade ja kellaegade osas avaldada adekvaatseid andmeid. Üle on ta kuulatud järgmisel päeval, mil K.S oli puhanud ja kaine ning eelmise päeva sündmused veel hästi meeles. K.S ütluste usaldusväärsust suurendab ka kattuvus K.S ja A.Pi ütlustes asjaolus, et A.Pi saabudes oli K.S juba G.Saaremäe pool ja alkoholi tarvitamine oli juba alanud. Süüdistuse kohaselt toimus K.S alkoholi tarvitamine 27.07.2023 umbes kella 7 ja 15 vahelisel ajal. Nagu kohus eespool tuvastas, hiljemalt kella 15-ks oli K.S juba oma korteris. K.H ütlustest tuleneb, et enne seda oli K.S vend jõudnud K.S juurest oma koju ja emale teatada oma konfliktist K.Sga ( et K.S viskas ta välja). Kaua K.S vennal koju jõudmine aega võis võtta, selle kohta tõendid puuduvad. Kiirabikaardis on märgitud venna väide, et K.S tuli naabri poolt ära kella 12 ajal, kuid ka selle asjaolu kohta muud tõendid puuduvad. Seega tuleb nentida, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, millalK.S 27.07.2023 alkoholi tarvitamise G.Saaremäe pool lõpetas. Sellises olukorras kohus peab kohus piisavaks määratleda süüteo toimepanemise ajana 27.07.2023 umbes kella 7 ja 15 vahelise aja nagu on märgitud süüdistuses. K.S ütluste kohaselt pakkus G.Saaremäe 27.07.2023 talle viina, mida nad ühiselt jõidki. Et ta on joonud viina, on K.S avaldanud ka arstliku läbivaatuse käigus kui ka hiljem politseile indikaatorvahendi kasutamise käigus. Kokkulangevus erinevatel ajahetkedel avaldatus asjaolu osas, mida ta G.Saaremäe juures jõi, suurendab K.S ütluste usaldusväärsust. Ka A.P on rääkinud laua peal olemas olnud viinast, mis samuti suurendab K.S ütluste usaldusväärsust. Süüdistuses on G.Saaremäele ette heidetud ka K.Sle õlle pakkumist. Õlle joomisest ei ole K.S ise rääkinud. Küll on viiteid õlule kiirabikaardis, mille kohaselt on naaber (täpsustamata küll nime) avaldanud, et ostis kaks õlut. K.H ütlustest tuleneb, et kiirabitöötajad küsitlesid naabrit G.Saaremäed, kes rääkis paari pudeli õlle ostmisest ja et pakkus K.Sle paar pitsi viina. Kuna K.H ütlused ja kiirabikaardis märgitu langevad kokku, et kiirabitöötajad mingit naabrit K.S alkoholi tarvitamise asjaolude osas küsitlesid, on alust arvata, et selleks isikuks oligi G.Saaremäe. Samas G.Saaremäe ise on eitanud, et oleks kellelegi rääkinud K.S tema pool joomas käimisest. Õlle ostmise osas langevad K.H ütlused ja kiirabikaardis märgitu kokku, mis suurendab nende tõendite usaldusväärsust asjaolu osas, et G.Saaremäe tunnistas K.Sle paari pudeli õlle ostmist. Et G.Saaremäe oleks tunnistanud K.Sle viina pakkumist, seda kiirabikaardis märgitud pole. Kuna K.S ise pole kinnitanud 27.07.2023 G.Saaremäe pool õlle joomist, samuti pole õllest midagi rääkinud tunnistaja A.P, ei loe kohus usaldusväärselt tõendatuks, et süüdistatav pakkus 27.07.2023 kannatanule juua õlut. Kohus nendib, et alust on kahelda K.S ülekuulamisel avaldatus tarbitud viina koguse kohta (30-40 suurt pitsi). Ei ole eluliselt usutav, et K.S joodud pitside osas arvestust pidas. Ta on ka ise möönnud, et pitside arvu tegelikult ei mäleta. Indikaatorvahendi kasutamise 7
(10)protokollist nähtuvalt 27.07.2023 õhtupoolikul oli indikaatororvahendi näit K.S puhul üksnes 0,49 mg/l. Indikaatorvahendi näit ei tõenda küll täpselt joobe raskust, ent võimaldab kogumis muude joobetunnustega siiski selles osas mingeid järeldusi teha. Ka K.S arstliku läbivaatuse käigus ei ole tema tervisel mingeid tõsiseid kõrvalekaldeid kindlaks tehtud. Kuigi A.Pi ütluste kohaselt on K.S suur ja tugev, oli ta 27.07.2023 kõigest 15-aastane. Ei ole eluliselt usutav, et peale samal päeval 30-40 suurt pitsi kange alkoholi tarbimist oleks K.S olnud sellises seisundis nagu 27.07.2023 õhtupoolikul tegelikult kindlaks tehti. Tema seisund oleks sellisel juhul pidanud olema tunduvalt raskem. Nagu kohus eespool tuvastas, pole tõendatud, et kannatanul tekkis alkoholi tarvitamise tagajärjel alkoholimürgistus, sest sellist seisundit pole kannatanu arstliku läbivaatuse käigus kindaks tehtud. Kohtu arvates ei muuda K.S avaldatu tarbitud alkoholi koguse kohta tema ütlusi muus osas ebausaldusväärseks. Kohtu arvates puudub mõistlik seletus, miks K.S peaks alusetult G.Saaremäed süüstama endale alkoholi pakkumises ja ühises alkoholi tarvitamises.K.S kui ka tema seadusliku esindaja ütlustest tuleneb, et 27.07.2023 aset leidnud alkoholi tarvitamine ei olnud K.S jaoks esmakordne. K.S on tunnistanud, et alkoholi tarvitamine talle isegi meeldib. Seega pole tegemist esmakordselt sellisesse olukorda sattunud alaealise isikuga, kelle puhul on võiks tulla kõne alla soov näidata ennast võimalikult heas valguses ja veeretada vastutust täiskasvanust joomakaaslasele. Küll aga on põhjust alaealisele alkoholi pakkumist ja ühist alkoholi tarvitamist eitavaid ütlusi anda G.Saaremäel ja seda eelkõige enda vastutuse vältimiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et G.Saaremäe ( sündinud 28.10.1989) 27.07.2023 umbes kella 7 ja 15 vahelisel ajal oma elukohas xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx korteris nr x täisealise isikuna kallutas nooremat kui kaheksateistaastast isikut K.St (sündinud xx.xx.xxxx , seega tol ajal 15-aastane) alkoholi tarvitamisele. G.Saaremäe kutsus tema naaberkorteris elanud K.S enda korterisse ja pakkus talle viina, valades kannatanule korduvalt viina pitsi, mida kannatanu ka jõi.K.Sle alkoholi pakkudes tekitas G.Saaremäe K.Ss soovi alkoholi tarvitada. Ühtlasi tõmbas G.Saaremäe K.S kaasa ka alkoholi ühisele tarvitamisele, sest G.Saaremäe ise jõi samal ajal samas kohas samuti viina. Täisealise isikuna alaealisele kannatanule alkoholi pakkudes ja koos temaga alkoholi tarvitades realiseeris süüdistatav alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise objektiivse koosseisu. G.Saaremäe ja K.S on naabrid. Seega ei olnud K.S G.Saaremäele tundmatu isik. G.Saaremäe avaldatust ( et tema koos alaealistega ei joo) saab teha järelduse, et G.Saaremäele oli teada K.S alaealisus. Seega on G.Saaremäe täisealise isikuna teadvalt kaasanud alkoholi tarvitamisele alaealise. Olukorras, kus ta G.Saaremäe ise kutsus K.S enda poole, pakkus K.Sle alkoholi ja tarvitas alkoholi koos temaga, seadis G.Saaremäe kohtu arvates eesmärgiks alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise. Seega on süüdistatav alaealise K.S alkoholi tarvitamisele kallutamise toime pannud tahtlikult ( kavatsetusega). G.Saaremäe süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib G.Saaremäe toimepandu

§ 182lg 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas 8

(10)Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56

kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei loe G.Saaremäe süüd väga suureks, kuna süütegu seisneb ühe kannatanu ühekordses alkoholi tarvitamisele kallutamises. Samas ei ole süü ka väga väike, sest lisaks alaealises alkoholi tarvitamise soovi tekitamisele tarbis süüdistatav ka ise koos kannatanuga alkoholi. Tegemist oli kange alkoholiga, mis võrreldes mõne muu lahjema alkoholiga kahjustab alaealise arengut rohkem. G.Saaremäe karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljatrükk (I kd tl 37-38)) ja kohtuotsuse väljatrükk ( I kd tl 39-42) tõendavad, et G.Saaremäed on karistatud Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega

§ 424lg 1 järgi.

Seega on G.Saaremäe varem kriminaalkorras karistatud isik, kuid teiseliigilise kuriteo eest. Samas nähtub karistusregistri teatisest, et G.Saaremäel on tasumata üks väärteo eest määratud rahatrahv. G.Saaremäe ei tööta ja on enda kinnitusel osalise töövõimekaotusega isik. G.Saaremäe varasemat käitumist ( on jätnud rahatrahvi tasumata) ning tema majanduslikku olukorda arvestades ei täida rahaline karistus oma eesmärki, sest see võib jääda tasumata. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks G.Saaremäed karistada kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus põhjendatuks mõista G.Saaremäele karistuseks 6 kuud vangistust, mida seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb 1/3 võrra vähendada. Kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt ( I kd tl 26-28) oli G.Saaremäe kahtlustavana kinni peetud 28.11.2023. Kohtu hinnangul on protokolli enda koostamise ajana protokolli alguses ekslikult märgitud 28.08.2023.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata G.Saaremäe kahtlustatava kinnipidamise aeg s.o 1 päev. Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega karistati G.Saaremäed

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva)

§ 74sätete alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Tartu Maakohtu 8.08.2023 määrusega ( I kd tl 43-48) asendati täitmisele pööratud vangistus 5 kuud 18 päeva

§ 69sätete alusel üldkasuliku tööga 178 tundi.

Karistusregistri väljatrükist ja Tartu Maakohtu 8.08.2023 määruse sisust nähtub, et eelnevalt oli juba pikendatud G.Saaremäe katseaega kahe võrra s.o kuni 13.06.

  1. Tartu Maakohtu 20.12.2023 määrusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2024 määrusega ( I kd tl 54-60) pöörati täitmisele vangistuse kandmata osa 3 kuud 16 päeva. Vastuseks prokuröri järelepärimisele on Tartu vangla 27.02.2024 teatanud ( I kd tl 65-66), et G.Saaremäe kannab vangistust alates 25.02.
  2. G.Saaremäe pole uut kuritegu toime pannud katseajal, mis lõppes 13.06.
  3. Samas tuleneb Tartu Maakohtu 8.08.2023 ja 20.12.2023 määruste sisust, et G.Saaremäe ei vabanenud tingimisi mõistetud vangistusest katseaja lõppedes täielikult, vaid katseajal toimepandud käitumiskontrolli rikkumiste tõttu pöörati vangistus esmalt täitmisele, asendades selle üldkasuliku tööga ja hiljem pöörati karistuse kandmata osa vangistusena reaalselt täitmisele. Kuna G.Saaremäe on uue kuriteo toime pannud enne eelmise karistuse ärakandmist, tuleb mõista talle liitkaristus

§ 65lg 2 alusel, suurendades käesoleva otsusega mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 9

(10)võrra. Tartu Maakohtu 20.12.2023 määrusega täitmisele pööratud karistusest 3 kuud 16 päeva vangistust on 25.02.2024 kuni 3.04.2024 ära kantud 1 kuu 9 päeva ning kanda veel 2 kuud 7 päeva, mille võrra tuleb suurendada käesoleva otsusega mõistetavat karistust. Tulenevalt kohtupraktikas omaksvõetud põhimõttest tuleb

§ 65

lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda käesoleva kohtuotsuse tegemise aeg (vt RKKKo 120-8746, p 10; RKKKm 3-1-1-78-15, p 14; RKKKm 3-1-1-104-15, p 10). Kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdistatava vahistamise KrMS § 130 lg 41 alusel otsustab kohus eraldi määrusega. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 395,28 eurot ( sh kohtueelses menetluses 156,16 eurot – I kd tl 72-74 ja kohtus 239,12 eurot – II kd tl 19-21). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus kõik menetluskulud (kokku 1625,28 eurot) süüdistatavalt riigituludesse välja. Süüdistatava taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi pikema aja jooksul. Kriminaaltoimikus on DVD-R Häirekeskuse kõnede helisalvestistega ( I kd tl 22). Kuna see on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus salvestiste asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.