2-24-12723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2024. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12723 Tsiviilasi M. O. avaldus Emilok

§ 15lg 41 alusel Võlausaldaja: M.

O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Vitali Denikin (e-post vitali.denikin@gmail.com) Võlgnik: Emilok OÜ (registrikood 14481902, asukoht Liipri 1, 10917 Tallinn, e-post judo1956@gmail.com) Menetlusosalised Avalduse läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1.Jätta tsiviilasjas 2-24-12723 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

1. Tuvastada, et Emilok OÜ-l (registrikood 14481902) on tööõigussuhtest tulenevad järgmised täitmata kohustused M. O. (isikukood xxxx) ees: töötasu summas 27,59 eurot (neto), haigushüvitis summas 77,26 eurot (neto), põhipuhkuse hüvitis summas 1 180,84 eurot (bruto) ja koondamishüvitis summas 800 eurot. Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus M. O. on esitanud Harju Maakohtule avalduse Emilok OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi töövaidluskomisjon 18.11.
2. a otsuse, millega mõistis Emilok OÜ-lt M. O. kasuks välja kokku 2 085,69 eurot (töötasu netosummas 27,59 eurot, haigushüvitise netosummas 77,26 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 1 180,84 eurot ja koondamishüvitise summas 800 eurot), millele lisandub viivis 59,27 eurot ja alates 19.11.
3. a kuni kohase täitmiseni summas 0,46 eurot päevas. Kokku võlgnevus koos viivistega on 2 776,54 eurot. Võlgnevus summas 2 085,69 eurot + viivised on olnud sissenõutav juba alates töövaidluskomisjoni poolt tehtud lahendi jõustumisest ehk enam kui kolm aastat. Tööandja ei ole täitnud 18.11.
4. a töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid nõudeid enam kui kolme kuu jooksul pärast täitemenetluse alustamist (02.02.
5. a). Kohtutäiturilt saadud õiendist nähtuvalt ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek. Avaldaja märgib, et äriregistri andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 23.08.
6. a esitamata
7. a –
8. a majandusaasta aruanded ning maksuvõlg 8 428 eurot (võla alguskuupäev 10.03.
9. a). Kõik see viitab, et tegemist ei ole aktiivse äriühinguga. Avaldaja palub kohtul nimetada Emilok OÜ ajutine haldur ning kuulutada välja Emilok OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 06.09.2024. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi otsuse, millega mõistis Emilok OÜ-lt M. O. kasuks välja kokku 2 085,69 eurot (töötasu netosummas 27,59 eurot, haigushüvitise netosummas 77,26 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 1 180,84 eurot ja koondamishüvitise summas 800 eurot).

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Enam kui kolme aasta jooksul on toimunud täitemenetlus, töötaja nõue on täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluvad arvelduskontod, kuid neil rahalised vahendid puuduvad. Registervara võlgnikul puudub ning muud võlgniku vara ei ole kohtutäituril õnnestunud tuvastada. Äriregistri B - kaardi väljatrükilt nähtub, et äriühingul on maksuvõlg summas 8 482,55 eurot. Viimase viie majandusaasta aruanded on registripidajale esitamata, äriühingu suhtes on käimas kolm täitemenetlust. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik