Obsah (5)

§ 15§ 23§ 68§ 10§ 25

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 25. juulil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-2154 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse ja selgitas, et soovis minna Leetu, kuid praegu on ta soov töötada Eestis. PPA pidas isiku seejärel välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu Halduskohus rahuldas

1. novembri
2. a määrusega asjas nr 3-23-2482 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks VRKS alusel alates
3. novembrist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
4. X esitas
5. novembril 2023 avalduse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmiseks. PPA lõpetas
6. novembri
7. a otsusega nr 12311040023-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja pidas ta

alusel kinni kuni 48 tunniks. Tallinna Halduskohus andis

1. novembri
2. a määrusega asjas nr 3-23-2572 loa isiku

alusel kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

1. jaanuarini
3. PPA andis puudutatud isikule
4. detsembril 2023 edasi Eesti Vabariigi saatkonnalt Taanis saadud teabe, et Bangladeshi saatkond on väljastanud talle tagasipöördumistunnistuse ja dokument on PPA poole teel, misjärel hakkab PPA isiku tagasisaatmist planeerima. Seepeale avaldas X, et ei saa koduriiki naasta.
5. jaanuaril 2024 esitas ta bengalikeelse avalduse (tõlge saabus
6. jaanuaril 2024), mille kohaselt ei saa ta koduriiki naasta ja soovib Eestis rahvusvahelist kaitset. Isik peeti
7. jaanuaril 2024 kinni VRKS alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas
8. jaanuari
9. a määrusega asjas nr 3-24-88 PPA taotluse ja andis loa isiku KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
10. märts
11. PPA
12. märtsi
13. a taotluse alusel pikendas Tallinna Halduskohus puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
14. juulini 2024 (k.a). PPA
15. juuni
16. a taotluse alusel pikendas Tallinna Halduskohus
17. juuli
18. a määrusega puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
19. novembrini
20. Selle määruse peale esitatud määruskaebus on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
22. juunil 2024 koostas PPA otsuse nr 12311040023-3, millega lükkas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu. Isiku taotlust peeti selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2, 6 ja 7 alusel. Isik on esitanud teadlikult valeinfot dokumentide olemasolu ja sünniaja kohta. Taotlejaga läbiviidud vestlusest saab järeldada, et ta lahkus koduriigist, et saada hea elu Euroopa riigis. Isiku väited enda poliitilise tegevuse kohta on üle paisutatud. Taotleja on enda sõnul üle 10 aasta elanud Kataris ja Dubais, külastades Bangladeshi korra aastas puhkamiseks.
24. juulil 2024 avaldas X soovi kodumaale naasmiseks.
25. juulil 2024 toimus tagasipöördumisnõustajaga kohtumine, mille käigus isik avaldas soovi kodumaale naasta, kuid ilma saatjata ja 1600 euroga, et tasuda kohaliku lennujaama ülemale, kes aitaks ta turvaliselt piirikontrollist läbi. Isik andis loa saatkonnaga ühenduse võtmiseks enda kiiremaks dokumenteerimiseks. Pärast korduvat taotlust reisidokumendi uuendamiseks saabus
26. juulil 2024 isiku uuendatud ajutine reisidokument.
27. PPA
28. juuni
29. a otsus jõustus
30. juulil 2024 ning isik peeti samal päeval kell 10.30

§ 15lg 1 alusel 48 tunniks kinni.

1. PPA esitas
2. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X (s. XX XX XXXX) kinni ja paigutada ta KPK-sse

§ 23lg 2 p 1 alusel kuni üheks kuuks.

7.1. PPA taotles varasemate haldusasjade nr 3-23-2482 (isiku tuvastamise akt, kinnipidamise protokollid

ja VRKS alusel, küsitluse protokoll, seletuskiri), 3-23-2572 ja 3-24-88 raames esitatud taotluste ja tõendite asja juurde võtmist. 7.

1. Kuna Eesti ja Bangladeshi vahel pole otselendu, ei ole isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik, mistõttu taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. PPA plaanib väljasaatmist
2. nädalal, kuid see ei pruugi PPA-st mittesõltuvatel asjaoludel õnnestuda (nt kui piletid on välja müüdud või ei saa transiidiluba). 7.
3. Esineb

§ 23lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus, st oht, et välismaalane võib põgeneda.

Põgenemisoht esineb nii

§ 68

p 8 järgi (isik saabus Eestisse ebaseaduslikult) kui ka § 68 p 6 järgi (isik on PPA-le teada andnud ning tema hoiakutest ja käitumisest võib 2 järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita). Isik taotles esmalt rahvusvahelist kaitset Eestis töötamise eesmärgil, hiljem esitas uue taotluse, kui sai teada, et plaanitakse tema väljasaatmist. Samuti on ta andnud valeütlusi oma nime ja sünniaja kohta. 7.4. Leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10) ei ole põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne, tagamaks isiku väljasaatmine. KPK-s on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes.

1. Istungil otsustas kohus mitte võtta varasemate haldusasjade materjale asja juurde, kuid arvestada nendega taotluse lahendamisel. Kuna asjades on olnud samad menetlusosalised, on neil varasematele haldusasjadele nagunii ligipääs. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus tegi istungil suulise määruse, millega rahuldas PPA taotluse. Kohus andis PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kohus lisab praeguses määruses suuliselt tehtud määruse resolutsioonile põhjendused. 10.

§ 23

lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (

§ 23lg 1 p 1).

Kinnipidamine on võimalik, kui

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10lg 2) ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

11. Kohus nõustub PPA-ga, et

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed poleks praegusel juhul tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. 11.1.

§ 68

p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Praegusel juhul on asjas nr 3-23-2482 PPA taotluse lisana 1 esitatud isiku tuvastamise aktiga tõendatud, et isik esitas enda esmasel kinnipidamisel valeandmeid enda nime ja sünniaja kohta ning jätkas seda sama taotluse lisadest 4.1 ja 4.2 nähtuvalt ka rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Seega on selle põgenemisohu aluse eeldused täidetud. 11.2.

§ 68

p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht ka siis, kui ta on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA järeldas soovimatust lahkumiskohustust täita õigesti puudutatud isiku poolt kahel korral varjupaigataotluste esitamisest olukorras, kus vastasel korral oleks teda ähvardanud väljasaatmine, esitades seejuures teisel korral uusi väiteid rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta, mida ta varasemas menetluses polnud maininud (vrd asjas nr 3-23-2482 esitatud taotluse lisad 4.1, 4.2, 5 ja 6 ning asjas nr 3-24-88 esitatud

1. märtsi
2. a taotluse lisa). Samuti võib soovimatusele lahkumiskohustust täita kaudselt viidata see, et puudutatud isik on küll väljendanud põhimõttelist nõusolekut naasta Bangladeshi, kuid soovib seda teha ilma saatjata (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-2004/46, p 18.4). Arvestades, et isik on varem ületanud riigipiiri ebaseaduslikult, ei saa välistada tema soovi teha seda ka juhul, kui tal lubataks lahkuda omal käel. 11.3.

§ 68

p 8 võimaldab põgenemisohtu järeldada ka sellest, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Ka need eeldused on praegusel juhul täidetud. 3

1. Eelkirjeldatud asjaolud kogumis toetavad järeldust, et puudutatud isiku põgenemise oht on piisavalt tõsine, et õigustada tema KPK-sse paigutamist, tagamaks väljasaatmise õnnestumine. Neil asjaoludel ei saa muude järelevalvemeetmete kohaldamist pidada piisavalt tõhusaks, sest need ei takistaks isikul enese PPA eest varjamist ja potentsiaalselt riigipiiri ebaseaduslikku ületamist, näiteks et liikuda edasi oma algsesse sihtkohta Leetu.
2. Kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Erinevatel õiguslikel alustel on puudutatud isikut praeguseks kinni peetud vähem kui 9 kuud, mis tähendab, et ka summaarselt ei ole veel ületatud

§ 25lg-s 2 sätestatud maksimumtähtaega 18 kuud.

Praeguse määrusega antav luba kinnipidamiseks on lühiajaline. Kuigi maksimaalselt annab kohus kinnipidamiseks loa üheks kuuks, võib PPA kinnitusel eeldada, et isik õnnestub välja saata juba oluliselt varem, praeguste plaanide kohaselt järgmisel nädalal.

1. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa pidada X kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (
2. augustini 2024 k.a, kuna määrus on suuliselt tehtud
3. juulil 2024).
4. Istungil isiku ärakuulamine oli mõneti raskendatud, kuna ta soovis, et istungil osaleks bengali keele tõlk, kuid selle keele tõlgi leidmise võimatuse tõttu toimus istungil tõlkimine üksnes eesti keelest inglise keelde ja vastupidi. Kohus tuvastas istungil siiski, et isik valdab inglise keelt piisaval määral, et vähemalt üldjoontes PPA taotluse sisust ja kohtu toimingutest aru saada ning olla võimeline ennast väljendama. Ka varasemates selle isiku osalusel toimunud menetlustes (haldusasjades nr 3-23-2572 ja 3-24-88) on isik edukalt ära kuulatud inglise keeles.
5. Praegune määrus tuleb puudutatud isiku jaoks siiski tõlkida bengali keelde ja edastada talle tõlgituna esimesel võimalusel. Et isikul oleks võimalik oma emakeeles tutvuda ka PPA taotluse põhjendustega, mida talle küll istungil inglise keeles põgusalt tutvustati, tuleb määrus tõlkida bengali keelde tervikuna, sh asjaolude kirjeldus.
6. Määruse avaldamise korral tuleb X nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 4