Obsah (5)
§ 69§ 424§ 1§ 75§ 50Kriminaalasi nr 1-18-5650 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus 27.05.2019) Kriminaalasja number 1-18-5650 Kohtunik Liivi Loide Koh
§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele U.I-le Tartu Maakohtu 06.09.2018.
a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5650 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus U.I-le pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK U.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5650
§ 424
lg 2 järgi ning karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
68 lg 1 alusel arvati U.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07-09.04.2018, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. U.I kandmata karistus oli 11 kuud 27 päeva vangistust.
§ 1
(3)69 lg 1 alusel asendati U.I-le karistuseks mõistetud vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga.
§ 69
lg 3 alusel määrati U.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
§ 69
lg 4 alusel oli U.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustati U.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja
§ 75
lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võeti U.I-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 10 kuuks, mille algust arvestati kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 22.09.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 23.04.2019 U.I kohta erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtulahendiga määratud alkoholi tarvitamise keeldu. 27.03.2019 tuvastas politseipatrull alkoholijoobe 0,72 mg/l; 29.03.2019 kell 11.09 tuvastas kriminaalhooldusametnik alkoholijoobe 1,180 mg/l kohta ja samal päeval kell 19.46 tuvastas politseipatrull alkoholijoobe 2,39 mg/l kohta; 05.04.2019 tuvastas kriminaalhooldusametnik alkoholijoobe 1,478 mg/l. Süüdimõistetu põhjendab rikkumisi sellega, et sai vanade sõpradega kokku. Erakorralise ettekande kohaselt sooritas U.I üldkasuliku töö tunde kuni 29.03.2019 nõuetekohaselt. Siis hakkas alkoholi tarvitama, väidetavalt oli purjus olnud kaks nädalat järjest. Süüdimõistetu selgitas, et ta on 30 aastat joonud ja ta ei saa sellest kunagi võitu. Ravile minema ei nõustu. Pärast 16.04.2019 registreerimiskohustuse täitmist sooritas taas üldkasuliku töö tunde. Eeltoodust tulenevalt tegi ametnik ettepaneku pöörata U.I-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, s.o 146 tundi üldkasulikku tööd, mis on 4 kuud ja 26 päeva vangistust, täitmisele. Kriminaalhooldusametnik edastas kohtule 17.05.2019 täiendavad dokumendid erakorralise ettekande juurde, millest nähtub, et U.I on ilmunud 17.05.2019 registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Samuti on jätnud täitmata üldkasuliku töö ajakava 10.05, 13.
- ja 14.05., kuna tarvitas alkoholi. Kohus pidas kohtuistungi 27.05.
- U.I selgitas, et tal on jääknähud (puhus 0,33 mg/l), kuna tarvitas eelmisel päeval alkoholi. Ta ei oska seletada, miks ta alkoholi tarvitab. Ta peaks minema alkoholiravile, kuid selleks on raha tarvis. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa kriminaalhooldusametnik Kristel Laas. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate U.I senisest kriminaalhooldusest ja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule protokolli U.I alkoholijoobe mõõtmise tulemusest ning täpsustas, et U.I on sooritanud 251 tundi üldkasulikku tööd ja sooritamata on 106 tundi üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT
§ 69
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtulahendiga määratud alkoholi tarvitamise keelu järjepidev rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks 2
(3)ning jäi kohtuistungil selle taotluse juurde. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks U.I õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende täitmisega toime tulnud. Kriminaalhooldusperioodil on U.I korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise tulemusena ei ole ta suutnud nõuetekohaselt täita ka üldkasuliku töö ajakava. Süüdimõistetu on küll kõik planeeritud üldkasuliku töö tunnid ära teinud, kuid hilinemisega, kuna määratud ajal oli alkoholijoobes. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks U.I erilist motivatsiooni ei ole. Ka erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungile ilmus süüdimõistetu alkoholijoobes. U.I-le on selgitatud korduvalt kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Talle on teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda, kuid see ei ole teda motiveerinud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ta peaks ravile minema, kuid kohtu arvates ei ole see usutav. U.I on olnud piisavalt aega oma alkoholiprobleemiga tegeleda ja ravile pöörduda, kuid ta ei ole seda vajalikuks pidanud. Kohtu arvates ei ole U.I tegelikult saanud aru temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest ning seetõttu puudub tal tahe sellega tegelega. Kuivõrd karistuse kandmise vabaduses ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud, on karistuse eesmärke U.I osas võimalik saavutada ilmselt vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 106 tundi üldkasulikku tööd.
§ 69
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on U.I karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 106 päeva vangistust, mis on 3 kuud 16 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)