lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi, H.V süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Gunnar Simanis süüdistuses
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad Janek Harjus, xx; isikukood: 39403185715; xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 03.11.2016 otsusega
lg 2 p 1, 2 ja
H.V, xx; isikukood: XXX; xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 09.08.2017 otsusega
lg 1 p 1, 2 järgi 10 kuu vangistusega, milline jäeti
Gunnar Simanis, xx; isikukood: 37106142720; xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega
järgi 10 kuu vangistusega, milline jäeti tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud (katseaeg 11.02.2019 - 10.08.2020). Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 25.01.2019 – 25.01.2019 ning alates 22.02.2019.a tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1 1-19-6471 Süüdi tunnistada Janek Harjus
Süüdi tunnistada Janek Harjus
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janek Harjus
Süüdi tunnistada Janek Harjus
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistus aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.04 kuni 24.04.2019.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seeg a kandmisele kuulub 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janek Harjus ei pane 4 (nelja) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 kohustada Janek Harjust katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates k ohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.08.2019.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdi tunnistada H.V
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 09.08.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 10 (kümme) kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o 1 (üks) päev. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada kandmata vangistus 719 (seitsmesaja üheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 2 (kahe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada H.V üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 2 1-19-6471 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdi tunnistada Gunnar Simanis
Süüdi tunnistada Gunnar Simanis
Süüdi tunnistada Gunnar Simanis
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Simanis ei pane 5 (viie)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustada Gunnar Simanist katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 9 ja
lg 3 alusel allutada isik elektroonilisele valvele 6 (kuueks) kuuks tema elukohas asukohaga x, x, x, x. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o 1 (üks) päev ning alates 22.02.2019.a. Seega alates 22.02.2019.a kuulub Gunnar Simanisel kohesele kandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohesele kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid -CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - pakend 1 – metallist kang ja heledat metallist heebel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - pakend 2 – musta värvi pult (kirjega GEMINI CAR ALARM SYSTEMS) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - pakend nr 3 – musta värvi kootud talvemüts - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - sõiduk x (registreerimismärgiga x) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada H.V-le; 3 1-19-6471 - ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis asub Eesti kohtuekspertiisi Instituudis –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Rahuldada AS Olerex (registrikood: 10136870) tsiviilhagi ning välja mõista Gunnar Simaniselt AS Olerex kasuks 16.67 (kuusteist eurot ja 67 senti). Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Janek Harjuselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 28 (kakskümmend kaheksa) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot, menetluskulud kokku 1738 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult H.V-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 150 (ükssada viiskümmend) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud 54 (viiskümmend neli) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, menetluskulud kokku 1014 (üks tuhat neliteist) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Gunnar Simaniselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 940 (üheksasada nelikümmend) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot, menetluskulud kokku 2470 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Janek Harjusel kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit 99919700040404, H.V kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit 99919700040417, Gunnar Simanisel kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit
Samuti süüdistatakse Janek Harjust selles, et tema, olles 10.03.2015.a karistatud Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega
lg 2 p 4 järgi täheldatud isik, tungis ajavahemikul 01.10.2018 kuni 25.03.2019 omaniku tahte vastaselt köögi akna kaudu x x x x kinnistul asuvasse elamiseks kasutatavasse L. L. (L.) kuuluvasse eramusse ning välisukse kaudu kõrvalhoonesse, kus asuvad garaaž ja sauna ruumid ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. L. ja A. L. kuuluvad järgnevad esemed: must hõbedasega sombreero (Brasiilia) väärtusega 45 eurot, puust musta värvi neegrimehe skulptuur (Jamaika) väärtusega 55 eurot, keraamiline kohvikann väärtusega 75 eurot, riputatav kookospähkli koor, milles eraldi päris rebasepea 2 tk koguväärtusega 30 eurot, kohvikannu soojendaja (Kunstikombinaat) väärtusega 10 eurot, teatrimaskid (Korea) 2tk koguväärtusega 45 eurot, vanaaegne vasest silindrikujuline lehmakell, väärtusega 25 eurot, relvakoopiad - keskaegne mõõk, püstol, tapper, väärtusega 135 eurot, pikk sarvest peaga jahinuga nahktupes, väärtusega 45 eurot, vanaaegne vasest margapuu, väärtusega 45 eurot, grillvardad väärtusega 5 eurot, ratsaniku musta värvi skulptuur koos vasest kellukesega, väärtusega 25 eurot, valget värvi põdra keraamiline skulptuur, väärtusega 15 eurot, vanaaegne tinasulatamise pann koos tinaga, väärtusega 10 eurot, vanaaegne nugade teritamise viil, väärtusega 10 eurot, napsuklaasid 6 tk, väärtusega 24 eurot, trimmeri tamiil, väärtusega 10 eurot, kalaga akna kaunistus, väärtusega 20 eurot, vutlaris dekoratiivpudel väärtusega 10 eurot, suur (ca 15x25cm) ja väike merekarp (ca 7x10cm) koguväärtusega 25 eurot, vasest kauss kunstlilledega väärtusega 35 eurot, liivakell väärtusega 5 eurot, samovar väärtusega 50 eurot, punast värvi malmist teekann, väärtusega 45 eurot, paberkäterätik koos hoidjaga, väärtusega 10 eurot, kohviveski, väärtusega 70 eurot, maitseaine pakid, munavärvid, küpsetuspaber, foolium, nõudepesulapid, teepakid, puust soolavakk, koguväärtusega 40 eurot, esmaabi vahendid, ravimid koguväärtusega 15 eurot, veekeetja väärtusega 25 eurot, taburetipadjad 4 tk, koguväärtusega 40 eurot, ulukinahast põrandakatted 2 tk, koguväärtusega 200 eurot, vasest küünlajalg väärtusega 15 eurot, keskmise suurusega taldrikud 6 tk, koguväärtusega 42 eurot, musta värvi küünlajalg, väärtusega 10 eurot, musta ja beeži värvi keraamilised lillevaasid (väiksemad vaasid) koguväärtusega 15 eurot, riidest tupes musta-hõbedane jahinuga, väärtusega 40 eurot, murutraktori süütevõtmed 2 tk, koguväärtusega 6 eurot, Vene -Türgi sõjaaegne pistoda, väärtusega 350 eurot, musta värvi, reljeefse kujundusega kõvade kaantega piibel, väärtusega 300 eurot, pargitud jänesenahk, väärtusega 15 eurot, laste õmblusmasin (SDV toode) väärtusega 25 eurot, pudel, mille sees on vana laeva makett, väärtusega 15 eurot, kapitäis meeste riideid - kantud ja kandmata, valget värvi vana lambanahkne Rootsi sõjaväekasukas, koguväärtusega 250 eurot, rebasenahast papaha-laadne talvemüts, väärtusega 65.00 eurot, telgedel kootud täisvillane vanaaegne tumekirsipunane kollasega saani/hobuse tekk (ca 2,0 x 1.5m), väärtusega 200 eurot, pressitud vilt (ca 1,0 x 1,5m, 1,5cm paksune) väärtusega 20 eurot, sulepadjad 4tk, koguväärtusega 80 eurot, tumepruuni värvi lambanahkne vest, väärtusega 50 eurot, lülitiga pikendusjuhe 6m ja 4 Led lampi, koguväärtusega 25 eurot, vanaaegsed jõuluehted, sh välisvalgustuse elektipirnide komplekt, koguväärtusega 30 eurot, “Meremehe” kohvrist laste ja lastelaste mälestuseks jäetud parimad riideesemed vanuses 1 – 4 aastat, sh helepruun lambanahkne kasukas koos mütsiga, helesinised ja punased villased püksid koos erksavärviliste pluusikestega (saadetised nõukogude ajal Lääne Saksamaalt), tumepunane kleidike (Ameerikast) koguväärtusega 100 eurot, EW aegne laste ristimiskleit, väärtusega 100 eurot, kastmisvoolik 20 m, väärtusega 60 eurot, tööriided, sh kolm meeste jopet, väärtusega 45 eurot, akutoitel hekilõikur Ryobi, väärtusega 246 eurot, sport oda, väärtusega 20 eurot, oksaraiumise kiinid 2 tk, koguväärtusega 50 eurot, talust pärit sangaga metallist pada, väärtusega 20 eurot, isevalmistatud roostevaba hallsinakas 40l õlleankur, väärtusega 100 eurot, Husqvarna 55 mootorsaag, väärtusega 600 eurot, sae teritamise komplekt - viil ja viilisuunaja, küünlavõti, koguväärtusega 25 eurot, kasutamata gaasi õhkrevolver koos ballooniga, väärtusega 150 eurot, õhkpüstol Walter väärtusega 95 eurot, must metallist pruuni 6 1-19-6471 värvi kabaga Hiina õhupüstol, 50 eurot, puidust punane tuletõrje liivakast 60x60x60cm, väärtusega 25 eurot, komplekt mutrivõtmeid, koguväärtusega 35 eurot, CD-mängijaga raadio, väärtusega 100 eurot, saapakarbi täis pisikeraamilisi taieseid, koguväärtusega 20 eurot, mittetoimiv tsaariaegne vintpüss, millel skulptor Ants Mölderi tehtud messing-plaadiga kaunistatud uus kaba, väärtusega 550 eurot, seanahast vutlaris pruuni kabaga must metallist Hiina õhupüss, väärtusega 125 eurot, nahast käepidemega vibu, väärtusega 50 eurot, spetsiaalses tupes (Indiaani) sulgedega nooled, komplekt koguväärtusega 95 eurot, akutrell Bosch koos otsikutega, koguväärtusega 90 eurot, vanaaegne puust küna, väärtusega 25 eurot, tuulekell, väärtusega 15 eurot, keraamika - 35 isevalmistatud savist ja glasuuritud kujukest, koguväärtusega 175 eurot, kaks võsakiini, koguväärtusega 50 eurot, metallivärvi segisti, väärtusega 35 eurot, kunstlilled, ihukreemid, geelid jms saunatarbed, koguväärtusega 15 eurot. Vargusega tekitas Janek Harjus A. L. ja L. L. varalist kahju kokku 5818 eurot. Seega Janek Harjus, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui tegu on toime pandud sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
Samuti süüdistatakse Janek Harjust selles, et tema, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 16.02.2019 kuni 25.02.2019 kell 14:30, tungis välisukse luku lahti murdmise teel ebaseaduslikult, omaniku E. K. tahte vastaselt sisse x x x x eluruumidena kasutusel oleva eramu ruumidesse. Seega Janek Harjus, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi sissetungimisega, pani toime
Samuti süüdistatakse Janek Harjust selles, et tema 07.08.2019 kella 02.00 ajal oma kodus elutoas, aadressil x, x, x, x, viskas ühise alkoholitarvitamise käigus kahel korral tühja klaasist viinapitsiga enda abikaasale R. H. näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Janek Harjus R . H. füüsilist valu ning tervisekahjustuse – paistetuse ja punetuse paremal põsel. Seega Janek Harjus, teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, pani toime
H.V (H.V) süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 10.02.2010 otsusega karistatud
lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega
lg 2 p 4 järgi täheldatud isikuks, sisenes grupis koos Gunnar Simanisega ajavahemikul 24.01.2019 kell 20.48 kuni 25.01.2019 kell 03.25 territooriumit piiravasse võrkaeda augu lõikamise teel Pärnu linnas, Emajõe tn 22 asuva Pärnu sadama territooriumile, kus murdis lahti sinna pargitud OÜ Grundar Puidule kuuluva veoauto Scania (registreerimismärgiga
Gunnar Simanist (Simanis) süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis ja ühtse teoplaani 7 1-19-6471 alusel koos Janek Harjuse ja R. Jü., käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mis seisnes selles, et Gunnar Simanis omandas 22.02.2019 seni eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil ebaseaduslikult 22,12 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 13% amfetamiinsulfaati, seega puhta ainena oli pulbris 2,11 g narkootilist ainet amfetamiini, mille Gunnar Simanis ja R. J. peitsid koos Valga linnas Gunnar Simanise kasutuses oleva sõiduauto x (registreerimismärk x) salongi, täpsemalt tahavaatepeegli juures asuva laevalgusti katte taha. Seejärel vedas Gunnar Simanis narkootilise aine amfetamiini eelpool nimetatud sõidukiga Pärnu linna, et see koos Janek Harjusega eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ümber pakendada ning seejärel see isikutele, kellega Janek Harjus eelnevalt oli kokku leppinud, maha müüa. Narkootilise aine amfetamiini omandamine ja vedamine oli Gunnar Simanisel, Janek Harjusel ja R. J. varasemalt kokku lepitud ning selle eesmärk oli varalise kasu saamine. Narkootilise aine amfetamiini turustamine jäi Janek Harjuse, Gunnar Simanise ja R. J. tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Gunnar Simanis peeti Pärnu linnas politsei poolt 22.02.2019 kell 22:32 koos narkootilise ainega kinni. Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammist amfetamiinist. Seega, Janek Harjuse, Gunnar Simanise ja R. J. poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Nimetatud aine käitlemiseks puudus Gunnar Simanisel selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Gunnar Simanisele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Gunnar Simanise käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Gunnar Simanis, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime
Samuti süüdistatakse Gunnar Simanist selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 03.02.2017 otsusega karistatud
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega
lg 2 p 4 järgi täheldatud isik, - sisenes grupis koos H.V-ga ajavahemikul 24.01.2019 kell 20.48 kuni 25.01.2019 kell 03.25 territooriumit piiravasse võrkaeda augu lõikamise teel Pärnu linnas, Emajõe tn 22 asuva Pärnu sadama territooriumile, kus murdis lahti sinna pargitud OÜ Grundar Puidule kuuluva veoauto Scania (registreerimismärgiga x ) kütusepaagi korgi ning varastas veoauto kütusepaagist koos H.V-ga eelnevalt kaasavõetud käsipumpa ja voolikut kasutades 475 liitrit diislikütust, mille valasid varguse käigus eelnevalt kaasa võetud kanistritesse. Kanistrid tõstsid Gunnar Simanis ja H.V valget värvi x (registreerimismärgiga
Samuti süüdistatakse Gunnar Simanist selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 11.02.2019 kohtuotsusega süüdi tunnistatud
järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, so süstemaatiliselt 22.02.2019 kella 22.32 ajal Pärnu linnas Riia mnt-l mootorsõidukit x (registreerimismärgiga x), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja rikkus sellega liiklusseaduse § 94 lg 1. Seega Gunnar Simanis, süstemaatiliselt vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega, pani toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. Janek Harjuse, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Janek Harjusele
lg 2 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks kolm aastat vangistust.
lg 2 p 4, 8 järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta ja kuus kuud vangistust.
lg 2 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on kuus kuud vangistust.
lg 2 p 2 järgi kohaldatavaks karistuseks on neli kuud vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendatakse raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõistetakse n eli aastat ja kaks kuud vangistust.
lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.04 kuni 24.04.2019.a, s.o kolm päeva. Seega kandmisele kuuluks neli aastat üks kuu ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janek Harjus ei pane nelja aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustatakse Janek Harjust katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Janek Harjus tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. H.V , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.V-le
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel suurendatakse karistust Tartu Maakohtu 09.08.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kümme kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõistetakse kaks aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata kse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o üks päev. Seega kandmisele kuuluks üks aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendatakse kandmata vangistus 719 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada kahe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel 9 1-19-6471 kohustada H.V üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. H.V tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Gunnar Simanise, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Gunnar Simanisele
lg 2 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks kolm aastat vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta vangistust.
järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurenda takse raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõistetakse neli aastat ja kaks kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel suurendatakse karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o üheksa kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõistetakse neli aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määratakse, et kohesele kandmisele kuulub kuus kuud ja üks päev vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o neli aastat viis kuud ja 26 päeva vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Simanis ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 kohustatakse Gunnar Simanist katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 9 ja
lg 3 alusel allutatakse isik elektroonilisele valvele kuueks kuuks tema elukohas asukohaga x, x, x, x.
lg 1 alusel arvata kse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o üks päev ning alates 22.02.2019.a. Seega alates 22.02.2019.a kuulub Gunnar Simanisel kohesele kandmisele kuus kuud vangistust. Gunnar Simanis tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavatega kokkuleppemenetlusega kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. H.V tuleb süüdi tunnistada
Janek Harjus tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,
lg 2 p 4, 8,
lg 2 p 1,
Gunnar Simanis tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,
lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja
Gunnar Simanise suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohesele kandmisele kuuluva 10 1-19-6471 vangistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. Teiste süüdistatavate suhtes tõkendeid kohaldatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkulepetele asitõenditega toimida järgmiselt: - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - pakend 1 – metallist kang ja heledat metallist heebel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - pakend 2 – musta värvi pult (kirjega GEMINI CAR ALARM SYSTEMS) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - pakend nr 3 – musta värvi kootud talvemüts - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - sõiduk x (registreerimismärgiga x) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada H.V-le; - ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis asub Eesti kohtuekspertiisi Instituudis –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele rahuldada AS Olerex (registrikood: 10136870) tsiviilhagi ning välja mõista Gunnar Simaniselt AS Olerex kasuks 16.67 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Janek Harjuselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 360 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 28 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot, menetluskulud kokku 1738 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele aälja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult H.V-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 150 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud 54 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 810 eurot, menetluskulud kokku 1014 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Gunnar Simaniselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 180 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 940 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot, menetluskulud kokku 2470 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Gunnar Simanisel tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks 205.83 eurot ning viimasel kuul 205.87 eurot. H.V tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks 84.50 eurot. Janek Harjusel tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks 144.83 eurot ning viimasel kuul 144.87 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.