Obsah (6)

§ 41§ 2§ 38§ 39§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1582 Määruse kuupäev 29. mai 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Heino Sarapuu kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Heino Sarapuu kaebus haldusasjas nr 3-23

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, 3-23-1582 kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus leidis
2. märtsi
3. a määruses, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja küll esitas kohtule kaebuse täienduse, kuid kohtu hinnangul ei vasta kaebus endiselt

§-de 37‒ 39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (

§ 41lõiked 1 ja 2).

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi

§-s 37 sätestatud nõuet ning kaebusest ei selgu üheselt mõistetavalt, mida täpsemalt kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada ning mis eesmärgil ta praeguse kaebuse on esitanud. Kaebaja kirjeldab nii kaebuses kui ka kaebuse täienduses asjaolusid seonduvalt tema hagiga OSAÜHINGU HANSEKON ja Ü. Harju vastu ning Klima 61 talu maade tagastamisega, Lõunalehe artikliga ja avaldab pahameelt kohtute tegevuse osas. Kohus selgitas kaebajale kaebust käiguta jättes, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite või tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust. Tsiviilasju on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lõike 1 järgi pädevad lahendama maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus ning kui kaebaja ei nõustu tsiviilasjas tehtud lahendiga või on tal mingeid muid etteheiteid kohtuniku tegevusele tsiviilasja menetlemisel, siis saab kaebaja tsiviilasjas tehtud lahendi apellatsioon- või määruskaebusega vaidlustada ja omapoolsed etteheited edasikaebemenetluse raames esitada (TsMS § 630 lõige 1, § 660 lõige 1, § 668 lõige 1, § 696 lõige 1). Kohus märgib, et halduskohtul on küll kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata tema õigusliku kogenematuse tõttu (

§ 2

lõige 5), kuid samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lõige 3).

Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada. Kohtule esitatavas kaebuses ei piisa vaid kaebaja jaoks õigusvastaste olukordade kirjeldamisest, vaid selgelt tuleb välja tuua ka kohtule esitatav nõue (

§ 38lõike 1 punkt 5, § 37 lõige 2).

See kohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest ei selgu. Kaebaja poolt esitatud selgitused ei ole järjepidevad ning nende pinnalt ei nähtu kohtule, et kaebajal esineks praegusel juhul mingi halduskohtumenetluses kaitstav õiguste riive. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse teistkordselt käiguta jätmist. 6. Lisaks eeltoodud puudustele takistab kaebuse menetlemist ka asjaolu, et kaebaja ei ole kohtule

§ 39

lõike 1 punktist 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on samuti kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

7. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus H. Sarapuu kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

8. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2