ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1), ning andis talle 350 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse jõustumisest arvates. XX esitas halduskohtu 08.07.2024 määruse peale 14.07.2024 määruskaebuse, mille 3-24-522 Tallinna Ringkonnakohus tagastas 15.07.2024 määrusega
4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2024 määrusega XXi kaebuse
Halduskohtu 08.07.2024 määrus jõustus 15.07.2024 ning seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv 350 eurot hiljemalt 31.07.
lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu, sest see ei takista kaebuse läbivaatamist. Halduskohus pidanuks jätma kaebuse
Kaebuse tagastamisel ja läbi vaatamata jätmisel on erinevad tagajärjed. Kaebuse tagastamise korral tuleks see esitada kohtusse uuesti ja sel juhul ei pruugi kaebus olla tähtaegne, samas kui kaebuse läbi vaatamata jätmise korral jääb kaebus edasi kohtusse (st seda ei tagastata) ning kui läbivaatamist takistav asjaolu kõrvaldatakse (sh riigilõiv tasutakse), siis vaadatakse kaebus sisuliselt läbi ning selleks ei pea esitama uut kaebust ja puudub vajadus taotleda kaebetähtaja ennistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab piisaval määral
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Vaidluse all ei ole, et XXi menetlusabi taotlus on jäänud Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2024 määruse tagajärjel rahuldamata ning kaebaja ei ole halduskohtu 08.07.2024 määruses sätestatud tähtajaks tasunud seaduses ette nähtud riigilõivu ega taotlenud ka puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuivõrd olukorras, kus kaebajat ei ole seadusega ega kohtulahendiga riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt
lg 1 p 4, § 55 lg 1, § 104 lg 1), siis on halduskohus XXi kaebuse
8. Kaebaja käsitus kaebuse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise tagajärgede erinevusest on ekslik. Kui kohus tuvastab ettevalmistavas menetluses, et tasumata on (õiges suuruses) riigilõiv, ja kaebaja jätab selle puuduse tähtajaks kõrvaldamata, siis tuleb kaebus
lg 1 p 4, § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada ilma menetlusse võtmata.
lg 1 p 3 alusel jäetakse kaebus läbi vaatamata siis, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebuselt tuleb tegelikult tasuda riigilõivu seni tasutust enam ja kaebaja seda kohtu määratud tähtajaks ei tasu, samuti olukorras, kus kaebajale on antud menetlusabi viisil, et võimaldatakse riigilõiv tasuda osamaksetena (
lg 1 p 2), kuid kaebaja jätab hiljem mõne osamakse tasumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2022 määrus nr 3-22-1410, p 6; 06.09.2021 määrus nr 3-20-1654). Kaebuse tagastamisel ja läbi vaatamata jätmisel on samasugune õiguslik tagajärg ning mõlemal juhul loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud (vt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.