KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- september 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-24-5972 Tsiviilasi KK hagi MK vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja tahteavalduste asendamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KK (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Villemson Kostja MK (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria MägiRohtmets Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 04.09.2024
- Rahuldada KK hagi MK vastu abielu lahutamise nõudes osaotsusega.
- Lahutada MK (isikukood xxx) ja KK (isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti 26.05.2007 ning mille kohta koostati Tallinna Perekonnaseisuametis samal päeval abieluakt nr xxx.
- Abielu lahutamisel jääb KK perekonnanimeks „K“.
- Menetluskulud seoses abielu lahutamise hagiga jätta poolte endi kanda.
- Toimetada kohtuotsus pooltele kätte ja edastada pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
- Hageja esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse MK vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Poolte abielu on sõlmitud 26.05.2007 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt halvenesid poolte suhted alates
- Käesolevaks ajaks on poolte abielulised suhted lõppenud. Hageja on püüdnud leida kostjaga abielu lahutamise ja ühisvara jagamise küsimues kompromissi, sh teinud ettepaneku ühisvara jagamise viiside osas, kuid pooled ei ole kokkuleppele jõudnud.
- 03.05.2024 võttis Pärnu Maakohus hageja hagi mõlema nõude osas menetlusse.
- 29.05.2024 hagivastuses oli kostja nõus abielu lahutama. Kostja hinnangul pöördus hageja abielu lahutamise nõudes alusetult kohtusse. Hageja pöördus kostja poole oma esindaja kaudu esmakordselt 27.02.2024 ja tegi ettepaneku abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks kokkuleppel. Pooled alustasid läbirääkimisi. Kostja saatis viimase kirja 05.04.2024, mis sisaldas ettepanekut abielu lahutamiseks ja kinnisasja jagamiseks notaribüroos, pärast mida esitas hageja hagi kohtusse. Kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja eesmärk on olnud lahendada nii abielu lahutamise asi kui ka ühisvara jagamise asi kokkuleppel notaribüroos.
- Kostja esitas 29.05.2024 hagivastuses taotluse abielu lahutamiseks osaotsusega, millega hageja nõustus 27.08.2024 seisukohas.
- 04.09.2024 toimunud kohtuistungil avaldasd mõlemad pooled, et on nõus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused
- Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja kuulanud ära pooled 04.09.2024 toimunud kohtuistungil, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist ja kostja on lahutusega nõus. Kohus rahuldab hageja hagi abielu lahutamiseks.
- Hageja on koos abielulahutuse hagiga esitanud kohtule taotluse muuta oma perekonnanime. Hageja soovib, et tema perekonnanimeks oleks abielulahutuse järgselt „K“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna kohus rahuldab hageja hagiavalduse abielu lahutamise nõudes, siis rahuldab kohus hageja 2
(3)taotluse tema abielu-eelse perekonnanime taastamiseks. Abielu lahutamise järgselt jääb hageja perekonnanimeks „K“.
- Kohus lahendab abielu lahutamise nõude osaotsusega TsMS § 450 lg 1 tähenduses kostja taotlusel ja hageja nõusolekul.
- Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Ühisvara jagamise nõuet vaadatakse läbi käesoleva tsiviilasja raames ja selles nõudes kohus jätkab menetlust.
- TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Asjaoludest ei tulene, et selline kulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (TsMS I komm
(2017), § 164, p 3.2. c). Kohus on seisukohal, et pelgalt asjaolu, et hageja pöördus kohtusse olukorras, kus pooled on kohtuväliselt pidanud läbirääkimisi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks, kuid pooled ei ole siiski abielu lahutanud ega ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõudnud (isegi, kui ühe poole hinnangul ei olnud läbirääkimised veel lõppenud), ei ole veel teise poole suhtes ebaõiglane TsMS § 164 lg 2 mõttes. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kohtusse pöördumine kirjeldatud olukorras oleks kostjat ülemääraselt kahjustanud ja milles see seisnes. Asjaoludest nähtuvalt olid mõlemad pooled pöördunud juba kohtuväliselt professionaalsete õigusnõustajate poole, mistõttu on mõlemale poolele tekkinud kulud lepingulistele esindajatele. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks väita, et kohtusse pöördumise asemel läbirääkimiste jätkamine oleks võimaldanud kostjal olulisel määral kulusid kokku hoida vms. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3
(3)