KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2561 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Pi

) § 235 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 03.09.2024 otsuse nr 4.2-1/6935-9, millega tunnistas XXle väljastatud relvaloa kehtetuks (p 1); kohustas XXd tulirelva laskemoona (selle olemasolul) hiljemalt 04.09.2024 üle andma politseile (p 2); kohustas XXd võõrandama relvad ja laskemoona kolme kuu jooksul või alustama võõrandamist (p 3) ning teatas, et otsus jõustub teatavakstegemisest (p 4).
2. XX esitas 10.09.2024 vaide PPA 03.09.2024 otsusele.
3. XX (taotleja) esitas 11.09.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse PPA 03.09.2024 otsuse nr 4.2-1/6935-9 resolutsiooni p-de 2 ja 3 täitmise peatamiseks. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks puudub õiguslik ja faktiline alus. Tegemist on taotleja omandiõiguse ebaproportsionaalse riivega. Oluline on tagada, et põhivaidlus ei muutuks sisutuks. Ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata sunnib PPA taotlejat relvi ja laskemoona võõrandama, mis muudab positiivse kohtuotsuse hilisema täitmise võimatuks.
4. PPA vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. 3-24-2561 Taotleja tulirelvad on võetud hoiule. Samuti on ta PPA-le teada andnud, et tema valduses ei ole laskemoona ega relvi. Taotlejal on relvaseaduse (RelvS) § 44 lg 7 alusel õigus jätta vaide- ja kohtumenetluse ajal relvad ja laskemoon võõrandamata.
5. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema õiguskaitse vajadus 03.09.2024 otsuse p 2 osas, millega sätestati laskemoona üleandmise kohustus. Taotleja on relvad PPA-le 02.08.2024 üle andnud (dtl 44) ning on 13.09.2024 andnud laskemoona hoiule (dtl 94-95). Laskemoona üleandmine on küll omandiõiguse kui põhiõiguse riive, kuid taotleja ei ole põhistanud, millised tagajärjed talle seetõttu tekivad. Piiratud teabe valguses ei saa anda hinnangut kaebuse eduväljavaadetele, kuid haldustoimikust nähtuvate andmete alusel (tütre ja abikaasa pöördumised – dtl 39 ja 42, tervishoiuasutuse vastus – dtl 40, piirkonnapolitseiniku ettekanne – dtl 43, perearsti arvamus – dtl 55-56) võib esineda oluline avalik huvi, et taotleja käsutuses ei oleks relvi ega laskemoona, kuna taotleja terviseseisund ei pruugi vastata relva käsitlemiseks vajalikele tingimustele. Avalik huvi seisneb vajaduses tõrjuda ohtu teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Seega puudub taotlejal laskemoona üleandmise osas õiguskaitse vajadus ning ka selle olemasolul esineb sellele vastanduv oluline avalik huvi tagada inimeste ohutus. Taotlejal võib esineda õiguskaitse vajadus, kui vaidemenetluse ajal tekib tal kohustus relvad ja laskemoon võõrandada (03.09.2024 otsuse p 3). Hiljem võib samade relvade tagasisaamine olla relvade edasi võõrandamise korral raskendatud. Samas sätestab RelvS § 44 lg 7, et juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie PPA-le ning kohus või PPA on tunnistanud loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on PPA kohustatud taastama soetamisloa või relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõusse jäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada RelvS § 44 lg-s 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast. Kuigi normist ei tulene otse, et vaie või kaebus peatab haldusakti täitmise, vastab selline järeldus normi tõlgendusele ja eesmärgile. Kui RelvS § 44 lg-l 7 puuduks haldusakti täitmist peatav toime, muutuks kogu lõige eesmärgipäratuks, sest samast sättest tulenev relvaloa tagastamise kohustus on lahutamatult seotud samast sättest tuleneva õigusega jätta kohtumenetluse ajal relvad võõrandamata. Kuigi haldusakti vaidlustamine ei mõjuta reeglina selle kehtivust ja kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse § 60), näeb RelvS § 44 lg 7 ette teistsuguse korra – relvaloa omanikul puudub kohustus vaidluse ajal relva võõrandada ja relva võõrandamise kohustus sõltub sellest, kuidas vaidlus lahendatakse (vt sama Tallinna Halduskohtu 21.05.2019 otsuse nr 3-19-131 p 11). Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal õiguskaitse vajadus, kuna tal on seadusest tulenev õigus jätta vaide- ja kohtumenetluse ajal relvad ja laskemoon võõrandamata. Seega puudub ka PPA-l õigus asuda relvi sundvõõrandama. PPA vastusest (dtl 37) nähtub sama arusaam.
6. XX palub 08.10.2024 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus tühistada ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohus on vääralt hinnanud faktilisi asjaolusid ning taotleja põhjendusi. Taotleja soovib esialgset õiguskaitset PPA otsuse p-de 2 ja 3 osas, mis võimaldaks tal käsutada oma omandit. Taotlejal oleks võimalus laskemoona seaduslikult käsutada, näiteks andes selle üle relvaluba omavale isikule. Samuti oleks tal võimalus kasutada laskemoona lasketiirus koos relvainstruktoriga. Esialgse õiguskaitse rakendamine annaks taotlejale õiguskindluse ja turvatunde, et tema omandiõigus relvade ja laskemoona üle on kaitstud kuni vaidluse lõpuni. Vastasel juhul puudub taotlejal kindlus, et tema vara ei võõrandata või hoitakse PPA valduses 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määruse tühistamiseks puudub alus. 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus

§ 249

lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg-d 2 ja 5).

10. Määruskaebuse p-s 3.1.1 märgitu kohaselt on taotleja laskemoon juba PPA-le hoiule antud, s.o 03.09.2024 otsuse p 2 on täidetud. Taotleja eesmärki – anda laskemoon ise hoiule enda valitud isikule ja kasutada seda lasketiirus koos relvainstruktoriga – aitaks saavutada see, kui kohus kohustaks PPA-d esialgse õiguskaitse korras tagastama taotlejale laskemoona. Asja materjalide põhjal saab aga nõustuda halduskohtu hinnanguga, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning isegi kui seda möönda, räägib taotlejale laskemoona tagastamise vastu oluline avalik huvi välistada oht teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Puudub vajadus korrata selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Taotleja omandiõiguse riive on väheintensiivne, sest taotlejale tekkivate tagajärgede raskuse seisukohalt ei ole olulist vahet, kas tema laskemoon on hoiul PPA-s või mõne kolmanda isiku juures. Taotleja väide, et tal tekiks võimalus kasutada oma laskemoona lasketiirus laskeinstruktori juhendamisel, on hüpoteetiline. Seetõttu on avalik huvi praegusel juhul kaalukam.

1. PPA 03.09.2024 otsuse p-ga 3 kohustati taotlejat võõrandama relvad ja laskemoon või alustama võõrandamist kolme kuu jooksul. Selles osas ei ole asjas äratuntav taotlejale vaidevõi kohtumenetluse kestel sellise kahjuliku tagajärje saabumine, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. PPA on kohtule 19.09.2024 edastatud vastuses (dtl 37) kinnitanud, et tõlgendab RelvS § 44 lg-t 7 selliselt, et vaide- ja kohtumenetluse ajal on taotlejal õigus jätta relvad ja laskemoon võõrandamata. Seega puudub reaalne oht, et taotlejat sunnitakse relvi võõrandama vaide- või kohtumenetluse ajal või PPA asub neid sundvõõrandama (RelvS § 44 lg 8). Esialgse õiguskaitse vajadus puudub, kui on ilmselge, et haldusorgan ei tegutse kardetud viisil. Pelgalt ebamugavuste talumine vaide- või kohtumenetluse ajal ei ole piisav, et jaatada esialgset õiguskaitset.
2. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3