) § 25 lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast
lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud ca 10 kuud.
lg-le 1, sest isiku suhtes esines
nimetatud põhimõte ja
PPA 20.06.2023 esitatud taotluses ja 22.06.2023 tehtud määruses on välja toodud ja ühtlasi tõendamist leidnud mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud , mistõttu võtab kohus haldusasjas nr 3-23-1388 esitatud PPA taotluse ja tehtud kohtumääruse käesoleva haldusasja juurde ning tugineb taotluse menetlemisel muu hulgas nii juurde võetud tõenditele kui ka juba haldusasja nr 3-23-1388 kohtumääruses tuvastatud asjaoludele. 10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast
lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (
Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud ca 10 kuud. Puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. PPA otsusega nr.15.3-3.4/342-1 tunnistati isiku tähtajaline elamisluba nr 1046716337/TE kehtetuks alates 25.05.2022 ning sama otsusega tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel, ja kohaldati isikule sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Samas puudutatud isik on Eestis sündinud, siin elavad ka tema vend ja õde. Küll aga pole puudutatud isik kohtule teadaolevalt soovinud Eesti kodakondsust taotleda, sest ei näe enda sõnul sellel vajadust, pole õppinud ära eesti keelt ja on töötanud ametlikult vaid kolm kuud. Ühtlasi on puudutatud isik kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole ta näidanud üles soovi loobuda Vene kodakondsusest ning taotleda eesti kodakondsust, sest ta enda sõnade kohaselt ei ole sellel mingit vajadust ega mõtet. Taotleja ei ole teinud püüdlusi Eesti ühiskonda integreeruda. PPA on taotluses välja toonud, et PPA hinnangul esineb põgenemisoht
lg 4 ja 6 alusel.
p 4 sätestab, et välismaalase põgenemisoht esineb kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Sama paragrahvi p 6 sätestab, välismaalase põgenemisoht esineb ka siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab PPA ja kohus välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Vaidlus puudub, et puudutatud isik on kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. PPA on arvamusel, et isiku varasemad karistused viitavad sellele, et isik 3 suhtub õiguskorda negatiivselt. PPA-l puudub usaldus, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Puudutatud isik ei ole nõus endale tagasipöördumist lubavat dokumenti vormistama ning Venemaa Föderatsiooni iseseisvalt pöörduma. Põhjenduseks tõi isik välja, et Venemaa Föderatsiooniga teda midagi ei seo ning kõik tema sugulased elavad Eesti Vabariigis. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. Samuti on isik 22.06.2023 läbi viidud küsitluses selgesõnaliselt keeldunud ennast dokumenteerimast ja Venemaale asumast. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Isiku suhtumine ei ole kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul muutunud. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isik on selgelt väitnud, et Venemaale ta minna ei soovi ja võib vabanedes hakata PPA eest kõrvale hoidma. Käesolevas haldusasjas kaebuse juurde võetud 22.06.2023 tehtud kohtumäärusega leidis põgenemisoht samuti tõendamist. 11. Kohtuistungil puudutatud isik isiklikult ei osalenud, istungil osales vaid tema esindaja. Istungil selgus, et puudutatud isik ei soovi Venemaale minna, ei soovi PPAga koostööd teha ja soovib jääda kinnipidamiskeskusesse, sest vastasel juhul peab ta elama kodutu elu. PPA esindaja selgitas, et isiku väljasaatmine on pigem perspektiivikas ja dokumenteerimise lõpuleviimiseks on võimalik teda kinnipidamiskeskuses hoida kuni 18 kuud. 12.
lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Puudutatud isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isikul elavad Eestis küll vend ja õde, kuid puudutatud isikul endal kindlat elukohta pole. Puudutatud isik viimane elukoht enne vangistust oli xxxxxxxxx, kus lisaks temale elas ka vend X. Korter kuulub õele, X, kuid kes ise antud aadressil ei ela. Lisaks ei ole kaebaja talle pandud nõuetest varem kinni pidanud. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.11.2020 Harju Maakohtule erakorralise ettekande ning taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna puudutatud isik rikkus talle kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid- ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei esitanud andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtus, et planeeritud kodukülastuse aegadel ei viibinud puudutatud isik määratud elukohas ning naabrite sõnul antud korteris, kus pidi elama puudutatud isik, elas naisterahvas ning puudutatud isikut poldud seal nähtud. Puudutatud isik rikkus katseajal kohustust elada kindlaks määratud ja kokkulepitud elukohas, mistõttu ta ei olnud kahe kuu jooksul kättesaadav kokkulepitud ja kriminaalhooldaja poolt teostatud kodukülastustele. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei austa ega järgi Eesti Vabariigi seadusi. Kuna isik ei ole nõus lahkuma Eesti Vabariigist, on tema soov vältida väljasaatmist suur. PPA arvab, et vabaduses viibides hakkab isik ennast varjama PPA eest ning ei täida järelevalvemeetmeid. Eeltoodu tõttu võib ta jääda Eestis olles politseile kättesaamatuks. Samuti puudub isikul reisidokument. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik ennast dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki. Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine põhjendatud ei ole. 13. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus 4 igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.