Obsah (9)

§ 51§ 121§ 38§ 45§ 43§ 108§ 104§ 175§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-838 Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlak

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. märtsil 2024 Viru Vanglas kinni peetava isiku Xi kaebus, milles kaebaja heitis Viru Vanglale ette, et kuigi tal on seljaprobleemid, ei võimaldata tal kartseris ööpäevaringselt kasutada madratsit. Kaebaja märkis, et ta taotles kartserisse madratsit
3. novembri
4. a taotluses, mille vangla jättis lahendamata. Kuna vangla taotlust ei lahendanud, siis esitas kaebaja
5. detsembril 2023 vanglale vaide, mis on samuti lahendamata. Kaebaja palus tunnistada
6. novembri
7. a taotluse lahendamata jätmine ja madratsi kartserisse andmata jätmine õigusvastaseks ning palus teha vanglale kohustav ettekirjutus lahendada taotlus. Samuti 3-24-838 soovis kaebaja vanglale ettekirjutuse tegemist, millega tagada talle kartseris viibides ööpäevaringselt madrats. Kaebaja palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset, et talle väljastataks päevaseks ajaks kartserisse madrats. Kaebaja märkis, et ta paigutati
8. märtsil 2024 taas kartserisse ning madratsit ei väljastata. Valvuri väitel sellist luba ei ole antud. Kaebuses sisaldus ka menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
9. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
10. märtsil 2024 kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte (alates
11. a novembrikuust) ning
12. märtsil 2024 lisaks dokumendid, mis seonduvad Xi kaebusega. Viru Vangla esitas ka seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, paludes jätta selle rahuldamata.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. märtsi
15. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole tervishoiutöötajad pidanud vajalikuks seda, et kaebajal oleks kartseris päevasel ajal madrats.
16. Kohus jättis
17. märtsi
18. a määrusega Xi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu (20 eurot) tasumiseks ning kaebuses esinevate muude puuduste kõrvaldamiseks. Riigilõiv tuli tasuda ja kaebuse puudused kõrvaldada seitsme päeva jooksul arvates kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Kaebaja sai kohtumääruse kätte samal päeval ning 15 päeva jooksul seda ei vaidlustanud.
19. Kaebaja esindaja edastas
20. aprillil 2024 kohtule kaebuse täpsustuse ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. KOHTU SEISUKOHT
21. Kohus märgib esmalt, et kaebaja esindaja
22. aprillil 2024 kohtule edastatud menetlusdokument on esitatud hilinemisega. Samuti nähtub juurde lisatud maksekorralduselt, et riigilõiv on asjas tasutud hilinemisega. Kuna kaebaja sai halduskohtu
23. märtsi
24. a määruse kätte samal päeval ning seda ei vaidlustanud, siis jõustus nimetatud määrus
25. aprillil 2024 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks ja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks oli
26. aprill
27. Kuna eelnev ei tingi aga menetluse viibimist (vt

§ 51

lg 4), siis arvestab kohus asja lahendamisel kaebaja esindaja avaldusega ning sellega, et riigilõiv asjas on tasutud. Vaatamata sellele, et kaebaja täpsustas kaebust ning tasus riigilõivu, on kohus seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 7.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7.

1. Kohus märkis
2. märtsi
3. a määruses, et kaebusest jääb ebaselgeks, kas kaebaja on soovinud käesolevas asjas esitada tuvastamis- või kohustamiskaebuse. Kaebajal tuli seega konkreetselt välja tuua, millist vangla tegevust ta vaidlustab ja millised nõuded (kas kohustamine või tuvastamine) ta käesolevas asjas esitab. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib esitada eraldiseisvalt tuvastamiskaebuse, siis tuleb tal vastavalt

§ 38

lõikele 4 kohtule selgitada, miks on vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 2 3-24-838 7.

1. Kaebaja esindaja
2. aprillil 2024 kohtule esitatud kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebaja soovib kohtule esitada ainult tuvastamisnõude, mis seondub kartserikaristuse kandmise ajal madratsi ööpäevaringselt kambrisse mittelubamisega. Asja materjalidest jääb ebaselgeks, millistel ajavahemikel kartserikaristuse kandmisel madratsi kambrisse mittelubamist kaebaja õigusvastaseks peab. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja esindaja on
3. detsembril 2023 pöördunud Viru Vangla poole taotlusega (dtl 26), milles viidatakse sellele, et kaebaja on palunud kartserikaristuse kandmise ajal võimaldada endale päevasel ajal madrats, kuid seda ei ole talle võimaldatud. Lisaks nähtub kaebaja tervisekaardilt, et ta on
4. novembril 2023 tervishoiutöötaja vastuvõtul avaldanud soovi saada kartserisse madrats ja on ühtlasi soovinud vastavat tõendit (dtl 10). Eelnevast võib järeldada, et kaebaja peab õigusvastaseks endale kartserikaristuse kandmisel päevasel ajal madratsi mittevõimaldamist alates
5. a novembrikuust kuni käesolevas asjas kaebuse esitamiseni. 7.
6. Kaebaja esindaja märgib, et kaebaja soovib tuvastamisnõude esitada lähtudes preventiivsest huvist, sest ta soovib vältida sarnaseid olukordi tulevikus. Kaebaja eesmärgiks on, et kui tema suhtes kohaldatakse tulevikus taaskord kartserikaristust, siis võimaldataks tal seal päevasel ajal kasutada madratsit. Kuna kaebajat on järjepidevalt karistatud ühe ja sama asja eest kartserikaristusega, siis esineb reaalne oht, et selliseid karistusi määratakse talle ka edaspidi ja tuvastamiskaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna kohtulahendi tegemise ajaks on kartserikaristus kantud, siis kohustamisnõuet kaebaja esitada ei soovi. 7.
7. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul preventiivsest huvist lähtuva tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. Kohus märgib, et tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning efektiivsemate õiguskaitsevahendite olemasolu korral tuleb eelistada nõudeid, mis on isiku õiguste kaitseks tõhusamad. Kohus leiab, et kaebaja viidatud olukorras (s.o tulevikus distsipliinirikkumise korral kartserikaristuse määramisel) on kaebajal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid enda õiguste kaitsmiseks (

§ 45lg 2).

Kaebaja saab sellises olukorras taotleda madratsi kambrisse jätmist (kui selleks on vastav arsti ettekirjutus) ja sellest keeldumise korral esitada vanglale vaide ja kohtule koheselt ka esialgse õiguskaitse taotluse. Nagu nähtub käesoleva asja materjalidest, on kaebajale sellise esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalus teada. 7.

1. Kohtupraktika on küll aktsepteerinud põhjendatud juhtudel tuvastamiskaebuse esitamist erilise preventiivse huvi olemasolul (nt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-19-2164). Kohus ei näe praegusel juhul sellist kohtusse pöördumist õigustavat preventiivset huvi, mida tuleks kohtumenetluses kaitsta. Kaebaja saab enda käitumisega mõjutada seda, kas teda tulevikus distsiplinaarkorras karistatakse või mitte. Seega saab kaebaja mõjutada ka seda, kas ta kartserisse paigutatakse või mitte. Kui kaebaja leiab, et teda karistatakse ühe ja samalaadse rikkumise eest pidevalt õigusvastaselt, on kaebajal võimalik vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju. Kohtu hinnangul ei saa kohtumenetluse eesmärgiks olla isiku õiguste etteulatuv kaitse olukorras, kus kaebaja on juba ette arvamusel, et sooritab distsiplinaarrikkumisi, mille eest teda karistatakse kartserikaristusega, ning soovib tulevikus toime pandavate õigusrikkumiste eest määratava karistuse kandmise tingimuste leevendamist.
4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xi tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning tuleb

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-24-838 9.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Lisaks tuleneb

§ 104

lg 5 punktist 2, et kaebuse tagastamisel

§ 121lg 2 alusel riigilõivu ei tagastata.

Eelnevat arvestades jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) kaebaja enda kanda. 10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

11. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja nr 3-24-838 menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldava tõendi (kaebaja tervisekaardi väljavõte, dtl 10-15) osas.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutamise vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4