)
lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud alused ja
X’i puhul esineb põgenemisoht ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. 1)
p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemiseoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel.
p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemiseoht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. X saabus Eestisse 10.04.2024 lennukiga Ateenast ja esitas enda tuvastamiseks tema nimele mitte väljastatud Saksamaa ID kaardi, mille eesmärk oli luua ametnikele endast teine ettekujutus ja siseneda Eesti Vabariiki. Esitledes ennast Euroopa Liidu kodanikuna oleksid isikul liikumiseks Eestis ja mujal Schengeni alal paremad 2 võimalused. Lisaks oli isikul esitamiseks Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 02677948 X nimele. Dokumendile on märgitud, et isik on Süüria kodanik. Isiku enda sõnul on tema nimi X ja ta on Süüria kodanik. Isikul ei ole enda kodakondsuse tõestamiseks esitada ühtegi tõendit. Kuna isik püüdis Eesti Vabariiki saabuda teise isiku dokumenti kasutades ja oma tegelikku identiteeti varjates, ei ole käesolevaks hetkes PPA veendunud, et tegemist on selle isikuga, kes isik väidab ennast olevat. Eestis ei ole Süüria saatkonda, lähim saatkond asub Poolas. PPA-l on küll olemas Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlus, millest on näha, et isik on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 Orestiadas Kreekas, aga see ei anna PPA-le kinnitust, et tegemist on Süüria kodanikuga. 2) Kui uskuda, et isik on X, siis ta on taotlenud Kreekas rahvusvahelist kaitset, ta on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 ja saanud sama kuupäevaga ka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Ootamata Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse otsust, otsustas isik Kreekast lahkuda ja püüda liikuda Hollandisse. Isikul on kokku 8 last, kes X sõnul asuvad praegu Türgis. Jääb arusaamatuks, miks isik otsustas, olles ise Kreekas rahvusvahelise kaitse taotleja, lahkuda ka Kreekast ja püüda liikuda Hollandisse. Isik on öelnud, et ta ei taha minna Türki ega Süüriasse, samas on Türgis tema perekond, lapsed. PPA leiab, et X’i senine käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täidaks välismaalane vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda, kuna isik on avaldanud küsitlusel mitmeid kordi soovi minna Hollandisse. 3) X’i suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja/või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja/või perekonnaseisu muutmisest) kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. X võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Tuginedes X’i käitumisele ja sellele, et ta esitas enda tuvastamiseks politseiametnikule teise isiku ID kaardi, pannes sellega toime KarS § 349 kvalifitseeritava kuriteo, puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. 4) PPA-le teadaolevalt ei ole X kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole KPK-sse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 6. Istungil ei vaielnud X otseselt vastu tema väljasaatmisele Kreekasse, kuid olukorras, kus ta saaks olla koos perega, sobivad X`ile ka teised turvalised riigid, sh Eesti. X eelistus oleks minna Hollandisse, kuna see riik võimaldab varjupaigataotleja perekonnaliikmete taasühinemist. KOHTU PÕHJENDUSED 7.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Isikule on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. 8.
lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse 3 läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). 9.
järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on esitanud valeandmeid Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) või kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (
10. Isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Riiki sisenemisel esitas isik enda tuvastamiseks tema nimele mitte väljastatud Saksamaa ID kaardi, mille eesmärk oli luua ametnikele endas identiteedist teine ettekujutus, et EL-s vabalt ringi liikuda. Lisaks oli isikul esitamiseks Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 02677948 X nimele. Kuna isik püüdis Eesti Vabariiki saabuda teise isiku dokumenti kasutades ja oma tegelikku identiteeti varjata, ei ole käesolevaks hetkeks PPA veendunud, et tegemist on selle isikuga, keda isik väidab olevat. PPA-l on vajalik isikusamasust ja kodakondust veel tuvastada, milleks on vajalik saada Süüria saatkonna kinnitus, et X’i puhul on tõesti tegemist X’iga ja et ta on Süüria kodanik. PPA-l on küll olemas Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlus, millest on näha, et isik on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 Orestiadas Kreekas, aga see ei anna veel kinnitust, et tegemist on Süüria kodanikuga. Kohus leiab, et X`i isikusamasus vajab täiendavat kontrollimist ja kuna isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, on PPA õigesti tuginenud
11. PPA on õigesti tuginenud ka sellele, et isiku suhtes esineb põgenemisoht.
p 2 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid Eestis viibimise seadusliku aluse kohta. Olukorras, kus isik tõendab enda isikusamasust teise isiku dokumendi alusel, on tegemist valeandmete esitamisega
Olukorras, kus isik on enda tuvastamiseks esitanud teise isiku ID kaardi pole lõpuni kindel, kas isik on oma identiteedi ja kodakondsuse kohta andnud õigeid ütlusi, mistõttu on põhjendatud alus kahelda ka selles (
Kohus peab X`i senist käitumist arvestades usutavaks, et vabaduses olles ei jääks ta enda väljasaatmist ootama, vaid lahkuks mõnda teise EL riiki ‒ isik on enda sihtkohana välja toonud Hollandi. Asjaolu, et isik ületab ebaseaduslikult riigipiire teiste isikute dokumente kasutades, viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks süütegudeks ka edaspidi. Eestiga isikul mistahes teadaolevad sidemed puuduvad. Eeltoodud teave ja isiku käitumine ei tekita tema suhtes usaldust ning ei saa välistada, et isiku ütlused enda isiku kohta on ebaõiged. Eelnevad asjaolud kogumis lubavad kohtu hinnangul järeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid üritab jätkuvalt ebaseaduslikult Euroopa Liidus ringi liikuda (sh tõenäoliselt leida viise ebaseaduslikult Hollandisse jõudmiseks). Kohus osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada
§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 12. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (
KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine. 4
alusel. On selge, et isikut ei ähvarda kiire väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kohtule ka ei nähtu, et isikul esineks tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus, kuna isik lahkus konfliktipiirkonnast Süürias juba aastate eest ning on aastaid elanud ja töötanud Türgis, kus ohtu tema elule ja tervisele ei tohiks olla. Ka on isik viidanud majanduslikele põhjustele Euroopa Liitu asumisel. Tõenäoliselt tuleb isikul naasta Kreekasse, kus tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Kui isik esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, tuleb otsustada isiku ümberpaigutamine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Kohus selgitas seda 11.04.2024 istungil. 15. Ülaltoodut arvestades annab kohus PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024 (kaasa arvatud). 16. Isik tuleb KPK-st viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (
Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (
Janek Laidvee /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.