Obsah (5)

§ 120§ 121§ 62§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-972 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvi

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus edastas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule Xi (kaebaja)
3. märtsi
4. a kaebuse (pealkirjastatud „Haginõue“, adresseeritud Tartu Halduskohtule), mis oli ekslikult saadetud maakohtu menetlusposti aadressile. Kaebuse kohaselt viibis X ajavahemikul
5. veebruar 2023 kuni
6. veebruar 2024 Tartu Vanglas. Kaebaja hinnangul pidi vangla talle kinnipidamise ajal garanteerima kõik eluks vajaliku, kuid seda ei tehtud. Kaebaja kirjeldab kaebuse esitamist tinginud olukorda järgmiselt. Kuna kaebajal oli kontol raha, et tasuda kambris asuva televiisori elektri eest, siis ei väljastatud talle erinevaid hügieenitarbeid (seep, dušigeel, hambapasta, hambahari). Teda sunniti hügieenitarbeid ostma 3-24-972 vangla kauplusest, kus olid üüratud hinnad. Näiteks maksis seep kolm eurot ja lisaks tuli tasuda selle kohale toimetamise tasu viis eurot. Kaebaja leiab, et talle suruti kaupluse teenus sunniviisiliselt peale, kuigi vangla rõhutas, et kauplusest tellimine on vabatahtlik. Kaebaja hinnangul jäeti ta ilma elementaarsetest hügieenitarvetest, sundides kasutama vangla poolt juhitud monopoolset ärimudelit ebainimlike hindadega. Ta soovib Tartu Vanglalt seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega kahju hüvitamist summas 500 000 eurot. X palub kaebuses vabastada end riigilõivu tasumisest ning vajadusel määrata talle advokaat.
7. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
8. aprillil 2024 kohtule kaebaja
9. jaanuari
10. a pöördumise (pealkirjastatud „Vaie“, registreeritud nr-ga 1-13/24/30-1), mis oma sisult oli kahju hüvitamise taotlus, ning selle pöördumise osas
11. märtsil 2024 tehtud otsuse nr 1-13/24/30-
12. Lisaks edastas vangla kaebaja avalduse nr 2-3/24/20-1 ning sellele antud vastuse nr 2-3/24/20-
14. X esitas
15. aprillil 2024 kohtule uue pöördumise (pealkirjastatud „Hagi“), milles väljendab mittenõustumist Tartu Vangla
16. märtsi
17. a otsusega nr 1-13/24/30-
18. Kaebaja märgib seoses vangla kauplusest sisseostude tegemisega, et toit on vanglas väga kehv, magusat ei anta üldse ja ta soovis ka midagi maitsvat süüa. Arvestades sissetulekutest fondidesse kantavat raha, läheb kaebaja selgituste kohaselt ühe seebi saamine maksma 50 eurot. Tal ei ole võimalik 50-eurost seepi osta ja seega ei saanud ta ennast vanglas pesta. Teda piinati ja hoiti mustuses. Kaebaja kordab pöördumises oma menetlusabi taotlusi. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine
19. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses sellega, et vangla ei väljastanud talle hügieenitarbeid ja teda sunniti neid ostma vangla kauplusest. Kaebaja väitel oli tegemist ebainimlike kinnipidamistingimustega, sest teda piinati ja hoiti mustuses. Võib järeldada, et kaebaja peab vangla poolt hügieenitarvete väljastamata jätmist ning vangla kauplusest seal kehtestatud hindadega hügieenitarvete ostmist enda väärikust alandavaks. Ebaselgeks jääb, kas kaebaja siiski mõningaid hügieenitarbeid vangla kauplusest ostis või mitte. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et vangla ei väljastanud kaebajale hügieenitarbeid ja ta pidi neid ise vangla kauplusest ostma, pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kuigi riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt kuulub väärikus selliste õigushüvede hulka, mille alandamise korral on seadusandja pidanud võimalikuks ka mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul aga kaebaja õiguste riivet sellises ulatuses toimunud.
2. Kohus võtab

§ 62

lg 2 alusel asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtted ajavahemike

1. juuli 2023 kuni
2. oktoober 2023 ja
3. oktoober 2023 kuni
4. jaanuar 2024 kohta. Viimaselt konto väljavõttelt on näha, et vähemasti kolm kuud enne vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamist on kaebaja aktiivselt vangla kaupluse (täpsemalt OÜ Makro Trade Baltic e-poe) teenust kasutanud ja sealt kaupu soetanud. Kaebaja on
5. novembril 2023 ostnud e-poe vahendusel kaupu väärtuses 58,76 eurot,
6. novembril 2023 kaupu väärtuses 72,77 eurot,
7. detsembril 2023 kaupu väärtuses 104,12 eurot ja
8. jaanuaril 2024 kaupu väärtuses 51,35 eurot. Nimetatud konto väljavõte kinnitab Tartu Vangla
9. märtsi
10. a otsuses nr 1-13/24/30-2 märgitut, et kaebajal endal on olnud piisavalt raha hügieenitarvete ostmiseks. 2 3-24-972 Lisaks nähtub, et kaebaja on ka varasemalt kaupluse teenust kasutanud samas ulatuses (vt nt kaebaja vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku
11. juuli 2023 kuni
12. oktoober 2023 kohta). Kaebaja konto väljavõtetelt selgub, et kaebajal oli võimalik hügieenitarbeid (sh 3 eurot maksvat seepi) ise soetada. Siinkohal märgib kohus, et kaebajal ei olnud vajalik osta hügieenitarbeid igakuiselt suures koguses, sest näiteks seebi, hambapasta või hambaharja ostmisel jätkub nendest ühele inimesele pikemaks ajaks. Kaebajal ei olnud vaja ka vangla kauplusest osta igapäevast toitu. Vangistusseaduse (VangS)§ 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Toitlustamine toimub riigi kulul ja on kinnipeetava enda valik, kas ta kasutab enda raha talle meelepäraste täiendavate toiduainete ostmiseks või soetab hügieenitarbeid. Elektri eest on kaebaja tasunud igakuiselt üksnes 5 eurot ja 10 senti. Eelnevast nähtub seega, et kaebajat ei pandud kinnipidamisasutuses olukorda, kus talle vangla poolt hügieenitarbeid ei väljastatud ning samal ajal ei olnud tal ka endal raha, et neid osta. Kaebaja väide, et arvestades sissetulekutest fondidesse (vastavalt VangS § 44 lg-le 2) kantavat summat tuleb seebi eest kokkuvõttes maksta 50 eurot, on selgelt ülepaisutatud. Kui kaebaja ei ostnud hügieenitarbeid, vaatamata sellele, et tal oli selleks raha, siis oli see tema enda vaba valik. Kohus leiab seega, et vangla tegevus kaebajale hügieenitarvete väljastamata jätmisel ei riivanud tema õigusi intensiivselt.
13. Kohus leiab, et Xi hüvitamiskaebus ei ole ka perspektiivikas. Nimelt sätestab Tartu Vangla direktori
14. veebruari
15. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.3.1, et vähekindlustatud kinnipeetav, kes hügieenitarbeid ei oma ja kellel puuduvad vahendid nende soetamiseks, võib nende saamiseks esitada taotluse, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Lühema vanglas viibimise korral rahasumma ei muutu. Hügieenipakki saab taotleda iga kolme kuu järel. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõtted kinnitavad, et tal oli vanglas viibides igakuiselt vabaks kasutamiseks oluliselt rohkem raha kui 15 eurot. Seega ei ole Tartu Vangla kaebajale hügieenipaki väljastamata jätmisel toiminud õigusvastaselt. Kohus nõustub siinkohal Tartu Vangla
16. märtsi
17. a otsuses nr 1-13/24/30-2 märgituga, et vangla näol on tegemist avalik-õigusliku asutusega, mille rahalised ressursid on paratamatult piiratud. Rahaliste ressursside piiratuse tõttu on põhjendatud, et hügieenivahendeid antakse vangla kulul üksnes nendele kinnipeetavatele, kelle rahaline seis ei võimalda neil ise endale hügieenitarbeid osta. Kuna kaebajale hügieenitarvete vangla kulul väljastamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks, ei vastuta vangla ka kaebajale väidetavalt tekkinud kahju eest. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, oli kaebaja enda valik osta vangla kauplusest hügieenitoodete asemel muud kaupa või hügieenitooteid lihtsalt mitte osta. Kuna kaebaja on kaupluse teenust kasutanud igakuiselt, ei ole usutav, et kaupade kohaletoimetamise eest tasu maksmise kohustus takistanuks tal hügieenitarvete ostmist. Eelnevat arvestades leiab kohus, et käesolevas asjas oleks kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine ja kaebuse rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline.
18. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab Xi kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-24-972 Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja ei ole otsesõnu riigi õigusabi korras endale esindaja määramist taotlenud, vaid on märkinud, et vajadusel määrataks talle advokaat. Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tahet täpsemalt välja selgitada ning jätab kaebaja menetlusabi taotluse, mis puudutab talle esindaja määramist vajaduse korral, läbi vaatamata.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4