) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
lg 5 järgi saab määruskaebuse esitada dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta tehtud määruse peale pärast menetlusosaliste ärakuulamist. Vaidlustatud maakohtu 20. novembri 2023. a määrus ei ole selline määrus, sest KJA-d ära ei kuulatud. Tegemist on hoopis
alusel tehtud määrusega, mille peale määruskaebuse esitamise õigust
ette ei näe. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg-t 1 ja § 281 lg-t 3, kui jättis põhjendamatult kõrvaldamata maakohtu õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Kohus ei andnud KJA-le võimalust esitada seisukoht enne tema suhtes tõendite kogumise määruse tegemist. Tõendite kogumise taotluse oleks pidanud jätma rahuldamata, sest KJA-d ei saa kohustada esitama konfidentsiaalset teavet.
lg 1 p 2 ja lg 5 teise lause alusel koostoimes
§-ga 695 tühistada. Asi tuleb saata KJA vastuväite uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 15. KJA on vaidlustanud ringkonnakohtu seisukoha, et tõendeid esitama kohustatud, kuid ära kuulamata menetlusvälisel isikul ei ole kaebeõigust maakohtu määruse peale, millega teda kohustatakse tõendeid esitama. Lisaks leiab KJA, et teda ei saa kohustada esitama konfidentsiaalseid dokumente. 16.
lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb kohtul enne määruse tegemist selle isiku taotlusel, kellelt tõendite kogumist on taotletud, ta ära kuulata. Dokumendi kui tõendi väljaandmist reguleerivad ka
§-d 279 ja 281.
lg 1 järgi on isik, kelle valduses on dokument, kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud ajaks. Dokumenti välja nõudes teatab kohus, millal, kuhu ja mil viisil tuleb dokument esitada või teatada põhjendused, miks dokumenti ei esitata (
lg 3 esimene lause).
lg-test 2 ja 3 nähtuvalt võib seaduses sätestatud juhtudel dokumendi väljaandmise nõudele esitada vastuväite.
lg 5 esimese lause järgi tuleb dokumendi väljaandmise määruse teinud kohtul see vastuväide lahendada määrusega. Menetlusosaline või isik, kellelt dokument on välja nõutud, saab
Kaebeõiguse tõttu erineb vastuväide
lg 3 mõttes vastuväitest
lg 1 mõttes, mille kohta tehtud määruse peale
järgi määruskaebust esitada ei saa. 17. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku, kellelt tõendi kogumist taotletakse, ärakuulamata jätmine
Kolleegium leiab aga, et sellise isiku ärakuulamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine, kui isikul oli võimalik pärast tõendi kogumise määruse saamist tõendi väljaandmisest keelduda
alusel, st esitada vastuväide tõendi kogumisele ja kohtu poolt vastuväite määrusega rahuldamata jätmisel kaevata selle määruse peale.
Maakohus lahendas
§-le 333. Kuna dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta tehtav määrus on edasikaevatav (
jaanuari 2024. a määrus vastama
Eelviidatud määrus nendele nõuetele ei vasta. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sest määrus ei ole olulises ulatuses põhjendatud (
Eeltoodu tõttu oleks ringkonnakohus pidanud määruskaebuse läbi vaatama ja saatma asja KJA vastuväite lahendamiseks maakohtule.
§-st 695 ja § 692 lg-st 5 juhindudes tuleb asi saata KJA vastuväite uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 19. Kolleegium märgib, et kuigi
lg 5 kolmanda lause kohaselt ei ole dokumendi väljaandmisest keeldumise kohta tehtud määruse peale kahekordset kaebeõigust, on KJA-l õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
ja § 643 lg 4 alusel, sest ringkonnakohus jättis tema määruskaebuse läbi vaatamata. 20. Kolleegiumi arvates on siiski asjakohatu KJA väide, et temalt ei saa dokumentide esitamist FIS § 54 lg-s 4 sätestatu tõttu nõuda, sest tegemist on konfidentsiaalse teabega. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (152 SE) seletuskirjast tulenevalt sätestab FIS § 54 isikud ja asutused, kellele Finantsinspektsioon tohib edastada või peab finantsjärelevalvelist informatsiooni edastama. Seega ei muuda FIS § 54 finantsjärelevalve käigus Finantsinspektsioonile esitatud dokumente üleüldiselt konfidentsiaalseks, vaid üksnes piirab Finantsinspektsiooni õigusi finantsjärelevalve käigus saadud teabe edastamisel. Lisaks võimaldab
lg 1 p 6 kohtul kuulutada menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Seega ei pruugi ka dokumentide konfidentsiaalsus välistada dokumentide väljaandmist
21. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.