KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-9402 Tsiviilasi M

§ 35lg 1 p 1 kohane käsutustehing peab vastama AÕS § 64

§ 65(1) lg 1 mõttes.

Esemete osas omandiõiguse tekkimise eelduseks oleks siin lisaks pärandvara jagamise kokkuleppele ka käsutustehingu olemasolu ja selle alusel omandiõiguse muudatuse kohta vastava kande tegemine kinnistusraamatusse.

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis
2. juuni 2024 kandemäärusega avaldajate
3. aprilli 2024 kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei esitanud avaldajad kinnistusosakonnale puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vormikohast käsutustehingut ega tasunud riigilõivu.

§ 46

lg 5 kohaselt kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Määruse tegemise ajaks nõutavaid dokumente ei esitatud, seetõttu jättis kinnistusosakond 25. aprilli 2024 kinnistamisavalduse omanikukande muutmiseks rahuldamata (

§ 46lg 5).

AVALDAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. M.P. (avaldaja I) esitas
2. juunil 2024 kinnistusosakonna
3. juuni 2024 määruse peale määruskaebuse. Avaldaja I palub kinnistusosakonna määruse tühistada ja rahuldada
4. aprillil 2024 esitatud kinnistamisavaldus. Avaldaja I palub asendada nime tähemärkidega ning mitte avalikustada isikukoodi. 3.
5. Avaldaja I on seisukohal, et kinnistamismenetlust takistavad asjaolud puuduvad. Kaaspärijad (avaldajad) leppisid
6. aprillil 2024 pärandvara jagades kokku ühisuse lõpetamise viisis ning sõlmisid kokkulepped, milline konkreetne pärandvarasse kuuluv vara kellelegi jääb ning millistes omandiõigustes need kaaspärijatele kuuluma hakkavad. Lepingu punkt 4 on pealkirjastatud „Pärandvara jagamine, omandiõiguste kokkulepped“. AÕS § 5 lg 1 järgi on 2 asjaõiguseks omand (omandiõigus) ning piiratud asjaõigusteks servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Asjaolu, et lepingupunkti pealkirjas ei kasutata terminit „asjaõiguslepingud“, mille sisuks vastavalt seadusele on erinevad kokkulepped kinnisasja koormamiseks asjaõigustega ning õiguste sisu muutmiseks, ei muuda pärandvara jagamise lepingus esitatud omandiõiguste kokkuleppeid võlaõiguslikeks ega võimalda väidet asjaõiguslike kokkulepete puudumise kohta. Omandiõiguste kokkulepped on esitatud iga üksiku kinnisasja suhtes esitatud kokkulepetena vastavalt igas konkreetses kinnisasja omandiõiguses toimunud õigusmuudatusele. Pärandvara jagamise lepingus on vastavad võla- ja asjaõiguslikud (omandiõiguslikud) kokkulepped esitatud. Abikaasade ühisomandi jagamise ainus erinevus oli põhjustatud asjaolust, et ühe abikaasa omand oli juba eelnevalt kinnistusraamatusse kantud. 3.
7. Avaldaja I väitel parandatakse avaldajate kinnistamisavalduse alusel ebaõige kanne ning ebaõige kande parandamiselt ei võeta riigilõivu (RLS § 25 lg 1 p 1). Riigilõivu oleks võimalik nõuda juhul, kui kinnistusraamatusse tehakse kaaspärijate kohta ühisomandi kanne (isiku surma tõttu ebaõigeks muutunud kanne parandatakse pärimistunnistuse alusel) ning pärast seda toimuks ühisomandi lõpetamine vastavalt kinnisasja uute omanike kokkuleppele. Sel juhul kande muutmisel makstakse uue omaniku sisse kandmisel riigilõivu (RLS § 76 lg 1).
8. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et
10. juuni 2024 kandemäärus tuleb tühistada. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis vaidlustatud kandemäärusega avalduse rahuldamata, kuna avaldajad ei tasunud riigilõivu ega esitanud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut. Ringkonnakohus leiab, et asjaõigusleping oli kinnistamisavaldusele lisatud ja selle osas oli puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine põhjendamatu. Samas nõustub ringkonnakohus kinnistusosakonnaga riigilõivu tasumise nõude osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomiaga on kooskõlas, kui käesoleva määrusega antakse avaldajatele uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohtu määrus on kaevatav, seetõttu seob ringkonnakohus tähtaja alguse määruse jõustumisega, samuti tuleb arvestada rahalise kohustuse suurusega. Ringkonnakohus loeb mõistlikuks tähtajaks 30 päeva. Määruse resolutsioon tuleb sõnastada tervikuna järgmiselt: 1) tühistada
11. juuni 2024 eitav kandemäärus; 2) avaldajatel M.P., Kristiina Vainusel, Paul Paesalul ja Ave Teesalul tuleb tasuda kande tegemise eest riigilõiv vastavalt tehinguväärtusele; 3) anda M.P., Kristiina Vainusele, Paul Paesalule ja Ave Teesalule riigilõivu tasumiseks aega alates käesoleva määruse jõustumisest 30 päeva; 4) määratud tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmisel ja kinnistusosakonnale esitamata jätmisel jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata.
12. Registriosakond on õigesti lähtunud eeldusest, et asjaõiguskokkulepe on materiaalõiguslikuks aluseks kinnistusraamatu kandele. Ringkonnakohus aga ei nõustu maakohtu registriosakonnaga, et avaldajad ei esitanud kande tegemiseks vajalikku notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut. Asja materjalidest nähtub, et avaldajad lisasid kandeavaldusele pärandvara jagamise lepingu. Asjaõigusleping on sõnastatud notariaalses lepingus. Pärandvara jagamise lepingus leppisid pooled kokku lõpetada pärandvara ühisus pärandvara füüsilise jagamisega pärandvara ühisuse liikmete vahel (jagamine teise ühisomaniku väljaostmisega", jagamine kaasomandisse) ning otsustasid kompensatsiooni (hüvitise) maksmisega seonduvad küsimused võrdeliselt 3 varaühisuse osade suurusega. Sama lepingu p-s 4 pealkirjaga „pärandvara jagamine, omandiõiguse kokkulepped“ on kirjas iga varaeseme (lepingu eseme) kohta kokkuleppe, mille alusel pärandajad leppisid kokku varaühisuse lõpetamise ja selle, kes pärijatest konkreetse varaeseme omanikuks saab (dtl 20–25). Asjaõiguslepingu sõnastus ei ole kõige selgem, kuid kaaspärijate tahe omand üle anda on sellest võimalik välja lugeda. Ringkonnakohus leiab, et nendes kokkulepetes on kirjas asjaõiguste käsutamine omandi ülekandmiseks, st asjaõiguslepinguks vajalikud tahteavaldused AÕS § 65 mõttes.
13. Ringkonnakohus leiab, et avaldajad peavad tasuma kande tegemise eest riigilõivu. Ebaõige kande parandamisega oleks tegemist juhul, kui taotletaks pärijate ühisuse sissekandmist. Kui aga ühisus juba midagi käsutab, ükskõik, kas ainult omavahel või kolmandale isikule, siis see ei ole enam registriväline omandamine ega vale kande parandamine. Selle kande aluseks on käsutustehing. Kaaspärijatel on käsutusõigus ja muudatus, mida nad tahavad saavutada, on juba kokkuleppeline, seega lõivuga.
14. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja M.P. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4