Obsah (8)

§ 120§ 44§ 28§ 121§ 38§ 2§ 43§ 250

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-1635 Kohtuasi Xgi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale (pöördumiste täh

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib järgmist. Tartu Vangla on jätnud hulgaliselt tema kahjunõudeid õigeaegselt menetlemata. Meditsiiniosakond ei vasta kahjunõuetele üldse. Kaebaja tahab pöörduda nende nõuetega kohtusse. Tartu Vangla ei vasta teabenõuetele ja takistab igal võimalusel kaebajal enda kaebeõigust realiseerimast. Kaebaja tahab, et kõik menetlustähtaja ületanud nõuded võetaks kohtumenetlusse. Kaebaja märgib veel: „[---] kaebaja taotleb õiguskaitset, sest Tartu Vangla takistab tahtlikult kaebajal kaebeõigust realiseerimast“. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3-24-1635 3.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Samas on seadusandja ette näinud, et kaebusega kohtusse pöörduv isik peab oma menetlusõigusi heauskselt kasutama (

§ 28

lg 1) ega tohi kaebeõigust kuritarvitada (

§ 121

lg 2 p 22).

§ 28lg 1 ls-st 1 tulenevalt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

4. Seadusandja on sätestanud nõuded, millele esitatav kaebus peab vastama. Muu hulgas tuleb esitatavas kaebuses märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ning kaebuse faktiline põhjendus (

§ 38p-d 6 ja 7).

5. Praegusel juhul on kaebaja märkinud äärmiselt abstraktselt, et Tartu Vangla pole lahendanud õigeaegselt tema pöördumisi või on jätnud tema pöördumistele ja kahjunõuetele vastamata. Kaebuses ei ole viidet ühelegi konkreetsele pöördumisele ega kirjeldatud konkreetselt asjaolusid, mille puhul kaebaja õiguskaitset vajab. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et vangistusseaduse § 11 lg-tes 5 ja 8 on ette nähtud kohustuslik kohtueelne vaide- ja kahju hüvitamise nõude menetlus. Mõlemast viidatud sättest tuleneb, et kui vangla on jätnud kaebaja vaided või kahjunõuded tähtaegselt lahendamata, on tal võimalus pöörduda vaide või kahjunõude lahendamise tähtaja möödudes kohtusse. Kaebajal on seega iga lahendamise tähtaja rikkumise korral võimalus esitada konkreetses nõudes kaebus halduskohtule. Kohus ei kahtle, et kaebaja kui paljukordse halduskohtusse pöörduja jaoks on teada halduskohtusse pöördumise kord ning vähemalt nõue, et kaebus tuleb esitada konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

§ 44

lg-s 1 sätestatu eesmärk ei ole tunnustada kaebeõigust selliste abstraktsete kaebuste puhul nagu seda on kaebaja

1. mai
2. a kaebus. Kohtu hinnangul on see taotlusena pealkirjastatud avaldus esitatud menetlusõigusi kuritarvitades ega teeni mingit konkreetset eesmärki, milleks oleks õigus saada halduskohtulikku õiguskaitset.
3. Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tema
4. mail 2024 esitatud kaebuse esitamiseks. Arvestades kaebuse äärmuslikku abstraktsuse astet ning lähtudes halduskohtumenetlusele omasest menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2lg 2) ei pea kohus põhjendatuks kaebust selle täpsustamiseks käiguta jätta.

Tegemist ei ole kaebuse puudustega, mis oleks kaebuse käiguta jätmise korras lihtsasti kõrvaldatavad, ning esitatud kaebus kannab ilmselgelt menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärki. Kaebajal on eelpool viidatud sätetele tuginedes võimalik esitada seaduses sätestatud tähtaegu järgides ja seaduse nõuetele vastavad kaebused konkreetsete asjaolude esinemisel. 7. Kohus tagastab eelnevat arvestades kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kaebuse lauset sõnastuses „[---] kaebaja taotleb õiguskaitset, sest Tartu Vangla takistab tahtlikult kaebajal kaebeõigust realiseerimast“ ei käsita kohus esialgse õiguskaitse taotlusena

§ 250tähenduses.

Esitatud kaebusest ei ilmne ka mistahes konkreetseid kaitstavaid õigusi, mida kohus saaks esialgse õiguskaitse korras kaitsta. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2