Obsah (6)

§169§209l§ 64§ 75l§ 209§ 74

Kriminaalasi nr 1-06-15482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 14mail 2007, Tartus koht Kriminaalasja number 1-06-15482 Kohtukoosseis Kaie Uusen Kohtuistungi s

§169,§209lg2p1 van.advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MK§388, 389 kohus Otsustas: Süüdi tunnistada J.T

§169järgi ja mõista karistuseks 1 9(üheksa )kuud vangistust.

Süüdi tunnistada J.T

§209l

g2p1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks )aasta vangistust

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta vangistust.

§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.T suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2(kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75l

g1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi : elab kohtu poolt määratud alalises elukohas X Tartu; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata J.T Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista J.T-lt tsiviilhagi 4200.00krooni kannatanu J.G. (aaXXXXXXXXXXXXXXX Ühispank)kasuks Välja mõista J.T menetluskulu sundraha 2700.00 kr ja kaitsjatasud 2808.00krooni ,toimiku koopia tegemise kulud 7krooni riigituludesse, millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 1 kuu jooksul Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu 2 Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistus J.T süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.05.2003 kuni 31.03.2006 hoidus lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 28.03.2001.a otsusega nr. 2-2052/2000 E.P. kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha 400 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast miinimumpalgast, maksmisest alaealise lapse L.P. ülalpidamiseks. Maksmata elatisraha võlgnevus seisuga 31.03.2006 on 34140 krooni. Sellega pani J.T toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. J.T´it süüdistatakse veel selles, et tema-isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 30.09.2004.a. J.G. elukohas aadressil Tartu, X 93, eesmärgiga saada võõrast vara, küsis eluruumi üürivalt Ü.K. ´ilt laenuks kinnipidamisasutuses viibivale J.G. ´ile kuuluva komplektse gaasikeevituse koos kahe vooliku, kahe reduktori ja hapnikuballooniga ning süsihappegaasiballooni; S.V. kuuluva keevitusaparaadi Modul koos 15 kg keevitustraadi, vooliku, reduktori ja süsihappegaasiballooniga ja AS Eesti AGA kuuluva atsetüleenballooni, väites Ü.K. ’ile, et J.G. andis loa temale nimetatud esemete andmiseks ja et ta tagastab laenatud esemed 03.10.2004. Tegelikkuses ei ole J.G. J.T-le eelpoolnimetatud esemeid lubanud. Sellega lõi J.T Ü.K. ’ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille järgselt Ü.K. andis J.T´ile üle J.G. ´ile kuuluva komplektse gaasikeevituse koos hapnikuballooni ja kahe voolikuga hinnaga 2000 krooni ja kahe reduktoriga hinnaga a´ 600 krooni, kokku väärtusega 3200 krooni ning süsihappegaasiballooni väärtusega 1000 krooni; S.V. kuuluva keevitusaparaadi Modul hinnaga 3000 krooni,15 kg keevitustraati hinnaga 350 krooni, vooliku hinnaga 25 krooni, reduktori hinnaga 600 krooni ja süsihappegaasiballooni hinnaga 1000 krooni, kokku S.V. vara 4975 krooni 3 väärtuses ning AS-le Eesti AGA kuuluva atsetüleenballooni väärtusega 4130 krooni. Samal päeval Tartus Piparmündi 2 müüs J.T S.V. kuuluva keevitusaparaadi Modul koos keevitustraadi, reduktori ja süsihappegaasiballooniga Andres Trallale. Sellega J.T pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vara saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud varalist ja moraalset kahju järgmistele kannatanutele: J.G. ile, tsiviilhagi tagasi saamata jäänud esemete osas summas 4 200 krooni; E.P.tsiviilhagi ei ole; S.V., kes tsiviilhagi ei esita; AS-le Eesti AGA 4130 krooni, kes tsiviilhagi ei esita. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 169

ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9(üheksa )kuud vangistust.

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör J.T-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista J.T-le 1 aasta vangistust. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui J.T ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning

§ 74lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

J.T kohustub katseajal täitma järgmisi

-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi Tsiviilhagi 4200.00 krooni kannatanu J.G. kasuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.T tuleb süüdi tunnistada

§ 169, §209lg2p1järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitatud kahju ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Välja mõista J.T-lt menetluskulud kohaldades KrMS §180lg3 sätteid . Kohus võtab arvesse menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. J.T ülalpidamisel on kaks alaealist last .Abikaasa ei tööta ,kuna on kahe aastase lapsega kodus ning J.T ütluste kohaselt on lapseootel. J.T kuu sissetulek on 5000.00-6000.00 krooni . Tekkinud on üle 30000.00 elatisraha võlgnevuse nõue, väljamõistmisele kuulub ka tsiviilhagi. Arvestades eeltoodut ,leiab kohus on põhjendatud J.T-lt väljamõistetava sundraha suuruse vähendamine ning välja mõista sundraha 2700.00 kr K.Mosnilt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu 2808.00krooni ja toimiku koopia tegemise kulud 7krooni riigituludesse Kohtunik 5