S § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.06.2019 kuni 13.06.2019, s.o 3 päeva ning alates 28.11.2019 kuni 29.11.2019, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva, ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui J.U ei pane 18-(kaheksateistkümne)-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 8 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada J.U järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 1 - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - Osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja algus on 15.04.2020. J.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o osa sundrahast 376 eurot, ekspertiisikulud 255 eurot, kaitsjatasu kogusummas 420,84 eurot – riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o sundraha 500 eurot, mõista menetluskulud J.U’ult riigituludesse välja. Menetluskulud summas 500 eurot tuleb J.U tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 33311900020600 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 12.06.2019 tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde tehtud DVD-plaat; 13.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud DVD-plaat (rinnakaameraga tehtud videosalvestus); 08.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud CD-plaat (häirekeskusele tehtud kõnesalvestis); 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud CD-plaat (häirekeskusele tehtud kõnesalvestis); 24.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud CD-plaat (häirekeskusele tehtud kõnesalvestis); 24.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud DVD-plaat (rinnakaameraga tehtud videosalvestus); 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud CD-plaat (häirekeskusele tehtud kõnesalvestis); 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud CD-plaat (häirekeskusele tehtud kõnesalvestis); 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli juurde tehtud DVD-plaat (rinnakaameraga tehtud videosalvestus); mis asuvad toimiku juures, jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD J.U süüdistatakse selles, et tema, 19.01.2019 kella 12.34 paiku korteris aadressil xxx, Ida-Virumaal haaras tekkinud tüli käigus enda abikaasa A N mõlema käe randmest kinni ning hakkas käsi väänama. Kui A N õnnestus enda käed vabastada, lõi J.U teda kolmel või neljal korral rinna piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Lisaks sellele, tema 12.03.2019 kella 11.53, ajal viibides korteris aadressil XXX, läks tekkinud tüli käigus A N´ule kätega kallale, lõi teda mitu korda vastu pead ja rindkere ning püüdis kägistada. A N´u näos olid kriimustuste jäljed. Oma tegevusega tekitas J.U kannatanule füüsilist valu. Lisaks sellele, 06.05.2019 kella 12.13, paiku viibides korteris aadressil XXX, lõi tekkinud tüli käigus J.U oma abikaasat A N kätega vastu keha ning väänas tema käsi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Lisaks sellele, 11.06.2019 kell 15.10 korteris aadressil XXX, haaras J.U tekkinud tüli käigus kahe käega oma abikaasat A N kaelast ja hakkas teda kägistama, misjärel küünistas tema kaela ja rindu, tekitades sellega A N füüsilist valu ja kehavigastusi. Lisaks sellele, 18.08.2019 umbes kella 09.30 ajal, korteris aadressil XXX, toimus abikaasade J.U vahel konflikt. Armukadeduse hoos oli J.U küünistanud A N kaela. Oma tegevusega tekitas J.U A N kehavigastusi (kriimustused paremal ja vasakul kaelal). Peale selle, 24.08.2019 kella 11.00 paiku, korteris aadressil XXX, küünistas J.U tekkinud tüli käigus oma abikaasat A N kaela piirkonnast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse. Lisaks sellele, 24.08.2019 kella 15.30 paiku, korteris aadressil XXX, küünistas tekkinud tüli käigus J.U oma abikaasat A N kaela, selja ja rinna piirkonnast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Lisaks sellele, 28.11.2019 kella 22.00 ajal, korteris aadressil XXX, võttis J.U tekkinud tüli käigus oma abikaasa A N kaelast ja paremast kõrvast ning hakkas kriimustama põhjustades füüsilist valu ja kehavigastusi (kriimustused kaelal, marrastus parema kõrva taga). Seejärel vajutas J.U sõrmega kõvasti A N põsesarna piirkonda, millega põhjustas oma abikaasale füüsilist valu. Pärast seda, kui A N oli helistanud politseisse, hüppas J.U oma abikaasa A N peale ning lükkas A N voodisse pikali ja lõi rusikatega A N näo piirkonda põhjustades oma abikaasale füüsilist valu. Seega pani J.U toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhetes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus J.U süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.06.2019 – 13.06.2019, s.o 3 (kolm) päeva ning 28.11.2019 – 29.11.2019, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 5 (viis) päeva, ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Seejuures kohaldada KarS § 74 sätteid ning mitte pöörata vangistust täitmisele, kui J.U ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis.
lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid jätta osa sundrahast (mis ületab 500 eurot), samuti 255,00 eurot ekspertiisikulu ja 420,84 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigi kanda. Välja mõista J.U-lt riigituludesse menetluskuluna 500 eurot sundraha. Lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav J.U on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb J.U süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Osa sundrahast (mis ületab 500 eurot), kaitsjatasu ja ekspertiisikulud jätta riigi kanda ja ülejäänud osa sundrahast, s.o 500 eurot mõista J.U ´ult riigituludesse välja. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.