1-20-4352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. augustil 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-4352 (kohtueelses menetluses 19

§ 200

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav N.K , isikukood: XXX, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel; haridus: xxx; xxx; elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi: 3, väärteokaristusi: 13; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.03-22.03.2019) Kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 4 ja 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada N.K

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata N.K karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 21.03.2019 – 22.03.2019. a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus N.K suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 13.08.2020. a. 4. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on N.K kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1-20-4352 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada N.K mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada N.K otsima endale töökoha 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p -de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista N.K-lt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 162 eurot ja  sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot; s.t kokku 1622 eurot.

1. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 32,40 eurot jätta riigi kanda.
2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb N.K tasuda menetluskulud kokku summas 1622 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Asitõend – üks optiline andmekandja, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 21.03.2019 kella 11:00 paiku akna kaudu tungis korterisse aadressil xxx, pärast seda lõi ta kätega oma endist elukaaslast I B vastu põske ja lükkas teda tooliga, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja lõi ennast peaga lauajala vastu, seejärel N.K võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanule kuuluva lillat värvi kaante vahel oleva mobiiltelefoni Samsung A7 väärtusega 279 eurot, ID-kaardi kannatanu nimele ja sularaha 15 eurot ning lahkus koos varastatud asjadega korterist. Sel moel pani N.K oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaspar Urmas Oja, süüdistatav N.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus isiku karistamist vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.03.2019 - 22.03.2019, s.o 2 päeva, seega jääb lõplikuks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 järgi jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata isikule täiendavalt järgmised

§ 75

lg-s 2 sätestatud kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (

§ 75

lg 2 p 21); 2) otsida endale töökoht ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (

§ 75lg 2 p 4).

Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1622 eurot, millest 162 eurot (129,60 eurot ja 32,40 eurot) on tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest ning 1460 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1622 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb N.K tasuda need 12 kuu jooksul. 3

§ 200

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõend: 1 optiline andmekandja, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Martin Tuulik kohtunik 4