4-23-1431/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2023 Kohtuasja number 4-23-1431 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.S-ile (isikukood XXX ) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2023 määrus Määruskaebuse esitaja G.S Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. märtsi 2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,20,001643 karistati G.S-i karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut summas 40 eurot. Otsus jõustus
6. aprillil
8. G.S rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. mail 2023 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse G.S-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. G.S oli tasumata kogu trahvisumma.
11. Tartu Maakohus rahuldas
12. mai 2023 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel G.S-ile PPA
13. märtsi 2020 otsusega määratud rahatrahvi 1 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et G.S ei ole rahatrahvi tasunud ning nurjunud on ka trahvi sundtäitmine, kuna tal puudub vara ja sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kuna rahatrahvi täitmine on võimatu, tuleb see asendada arestiga. Kuigi G.S soovib teha aresti asemel üldkasulikku tööd, ei pea kohus seda põhjendatuks. Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest, et G.S on jätkanud pärast väärteokorras karistamist muu hulgas samaliigiliste süütegude toimepanemist ning samuti on ta rikkunud kriminaalhoolduse ajal käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu pöörati temale Tartu Maakohtu
14. oktoobri 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5392 mõistetud karistus täitmisele. Neil asjaoludel puudub kohtul veendumus, et G.S on reaalselt motiveeritud vabaduses üldkasulikku tööd tegema. Aresti peab G.S ära kandma vahetult pärast temale Tartu Maakohtu
15. septembri 2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-5392 täitmisele pööratud karistuse ärakandmist.
16. Maakohtu määruse peale esitas G.S määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta ei nõustu rahatrahvi arestiga asendamisega ning palub võimalust teha selle asemel üldkasulikku tööd või siis pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega 6 kuu võrra. Ta ei ole saanud rahatrahvi ära tasuda, kuna tasuda tuli teisi võlgnevusi ning ta on viibinud ka vanglas. Vanglas on ta praegugi, kuid vabaneb
17. oktoobril
18. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et G.S on PPA
20. märtsi 2020 otsusega määratud rahatrahv 40 eurot tasumata. Täitemenetlus selle rahatrahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud, kuna G.S ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud ning mingisugust tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et määruskaebuse kohaselt ei ole G.S saanud rahatrahvi tasuda vangistuses viibimise ja oma teiste võlgnevuste tõttu. Rahatrahvi sissenõue ei ole ka aegunud (KarS § 82 lg 4).
21. Määruskaebuses palub G.S ühe alternatiivina, et tema rahatrahvi tasumise tähtaega pikendataks. Seda ei pea ringkonnakohus põhjendatuks juba seetõttu, et nähtuvalt täitemenetluste andmebaasist on G.S võlgu mitme tuhande euro ulatuses ja seetõttu ei ole reaalset perspektiivi, et isegi rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisel suudaks ta trahvi lähiajal ära tasuda. Seega tuleks tõenäoliselt lõpuks ikkagi otsustada rahatrahvi asendamise üle ja vahepealne tasumise tähtaja pikendamine raiskaks vaid ülemääraselt riigi ressursse: riik peaks jälgima rahatrahvi tasumist ning selle tasumata jätmisel viima uuesti läbi asenduskaristuse menetluse.
22. Teise alternatiivina palub G.S, et tal võimaldataks teha aresti asemel üldkasulikku tööd. Seda ei pidanud maakohus põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Nimelt on aresti üldkasuliku tööga asendamine kohtu kaalutlusõigus: kohus ei pea süüdlasele sellist võimalust andma. Eelkõige võiks sellise võimaluse andmist kaaluda juhul, kui üldiselt on tegemist õiguskuuleka isikuga ning ei ole põhjust karta, et üldkasulik töö jääks nõuetekohaselt tegemata. G.S-i õigusvastase käitumise kordumist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist arvestades ei saa teda aga pidada õiguskuulekaks ning on põhjust karta, et ta jätaks üldkasuliku töö tegemata. Üldkasuliku töö tegemist võivad takistada ka G.S-i tõsised alkoholiprobleemid, mille olemasolu nähtub tema suhtes kriminaalasjas nr 1-20-5392 ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks koostatud vangla iseloomustusest. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
24. Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
25. mai 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2