Obsah (7)

§ 121§ 47§ 43§ 124§ 71§ 152§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1974 Määruse kuupäev 23. juuli 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagast

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Kaebaja on esitatud kaebuses märkinud, et vaidlustab Tartu Vangla
3. juuli
4. a otsust nr 1-13/24/224-3, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlused jäeti rahuldamata. Et Tartu Vangla poolt kohtule esitatud kaebaja
5. märtsi
6. a kahju hüvitamise taotlusest nr 1-13/24/224-1,
7. märtsi
8. a kahju hüvitamise taotlusest nr 1-13/24/229-1 ega
9. märtsi
10. a kahju hüvitamise taotlusest nr 1-13/24/241-1 ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud kahju hüvitamist
11. märtsi
12. a lõunasöögist põhjustatud terviseprobleemi eest ega selle eest, et kaebajale ei võimaldatud kasutada dušši, millega kaebajale tekitati tervisekahju, on kaebajal vastavas osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus lisab, et kaebaja nõudis küll oma
13. märtsi
14. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/24/229-1 kahju hüvitamist selle eest, et kaebajale ei võimaldatud kasutada dušši, kuid kaebaja ei viidanud sellega seoses tekkinud tervisekahjule, vaid rõhutas üksnes väärikuse alandamist. Ka märgib kohus, et kaebaja tõi küll oma
15. märtsi
16. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/24/241-1 esile, et soovis fikseerida tervisekahjustust seoses toiduga, kuid siiski nõudis kaebaja kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja tervis sai kahjustada, kui valvur keeldus kutsumast meedikut, et viimane fikseeriks kaebaja tervisekahjustuse. Kaebaja ei nõudnud kahju hüvitamist seoses sellega, et toit põhjustas kaebajale tervisekahjustuse. Kui kaebaja eesmärk oli hüvitise nõudmine mh selle eest, et duši mittevõimaldamisega ja
17. märtsi
18. a lõunasöögiga kahjustati kaebaja tervist, siis oleks kaebaja pidanud selle selgesõnaliselt vanglale esitatud kahjunõudes välja tooma. 2
19. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et duši mittevõimaldamisega ja
20. märtsi
21. a lõunasöögiga kahjustati kaebaja tervist,

§ 121lg 1 p 4 alusel.

10.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

1. Kaebaja on muuhulgas esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et: a. kaebajat solvati
2. märtsil 2024 läbi seinatelefoni; b. kaebajal ei võimaldatud
3. ja
4. märtsil 2024 kasutada dušši, millega alandati kaebaja inimväärikust; c. ajavahemikul
5. –
6. märts 2024 ei kutsutud kaebajale meedikut; d. ajavahemikul
7. –
8. märts 2024 ei saanud kaebaja minna õue jalutama; e. kaebaja pidi
9. märtsil 2024 jooma WC-potist; f. kaebaja ei saanud
10. märtsil 2024 helistada riigiasutustele, sh advokaadile ja juristile; g. valvur ahistas kaebajat
11. märtsil
13. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja eeltoodud asjaoludega seonduvalt vanglale kahju hüvitamise taotlused
14. märtsil 2024 (nr-ga 1-13/24/224-1),
15. märtsil 2024 (nr-ga 1-13/24/229-1 ja
16. märtsil 2024 (nr-ga 1-13/24/241-1). Tartu Vangla lahendas kaebaja taotlused
17. juuli
18. a otsusega nr 1-13/24/224-3, milles vangla mh vabandas kahju hüvitamise taotluste lahendamise viibimise pärast.
19. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse kahekuulise tähtaja jooksul lahendamata, tuleb järgida riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning kannatanu võib 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (Riigikohtu
20. detsembri
21. a määruse nr 3-3-1-64-16, p-d 11-13).
22. Kaebaja on praeguses asjas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotlused, mis registreeriti vanglas 20.,
23. ja
24. märtsil 2024, ning vangla pidi RVastS § 18 lg 1 alusel taotlused lahendama kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kui kahju hüvitamise taotlus(ed) tuli vanglal lahendada hiljemalt
25. mail 2024 (arvestades viimase taotluse registreerimist
26. märtsil 2024), siis tegelikult lahendas vangla kaebaja taotluse sellest tähtajast üle kuu aja hiljem ehk
27. juulil
28. Kaebaja pidi aga kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt
29. juunil 2024, kuid asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule
30. juulil
31. 15.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses 3 sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes. 16. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning

§ 71

lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav.

1. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kaebetähtaja jooksul kohtutele erinevaid taotlusi, kaebusi ja määruskaebusi, on kohus veendunud, et kaebajal oli võimalus esitada ka praeguses asjas esitatud kahjunõue kohtule tähtaegselt. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks praeguses asjas hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Muuhulgas on halduskohus kaebajale hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise korda selgitanud
2. juuni
3. a määruses asjas nr 3-24-1719 ja
4. juuni
5. a määruses asjas nr 3-24-
6. Seega pidi kaebaja kohtusse pöördumise korrast ja ka ettenähtud tähtaegadest olema teadlik. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks arvestades halduskohtule esitatud pöördumiste hulka tähtaja ennistamise taotlus

§ 71lg 2 alusel lubatav.

18.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 19. Eelnevat arvestades leiab kohus, et menetlus tuleb osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist määruse p-s 11 toodud asjaoludega seonduvalt, lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kohus mõistab, et kaebaja on soovinud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Seonduvalt sellega märgib kohus, et kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4