← Eesti

4-24-394/42

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 4-24-394

  1. oktoober 2024 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Väärteoasi Anneli Sinivälja (Siniväli) karistamises looduskaitseseaduse § 71 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Anneli Sinivälja kaitsja vandeadvokaat Indrek Kukk, kassatsioon
  4. oktoober 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Anneli Sinivälja kasuks välja 3522 eurot 75 senti väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Keskkonnaamet karistas
  11. jaanuaril 2024 Anneli Sinivälja looduskaitseseaduse (LKS) § 71 lg 1 järgi 300 euro suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt tuvastasid Keskkonnaameti inspektorid
  12. aprillil 2023 Harju maakonnas Kuusalu vallas Virve külas Nõmme maaüksuse edelaosas värskelt toimunud raie- ja ehitustegevuse. Kinnistule oli kaevatud kuivenduskraav ja kraavi läänekaldal asuval metsamaal oli hinnanguliselt 0,3 hektari suurusel alal raiutud kogu puittaimestik, sh alustaimestik, muutes ala lagedaks, samuti oli tasandatud maapinda. Kinnistul raie korraldamisega rikkus A. Siniväli Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg-t 2, mille kohaselt tuleb raiete tegemisel säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus. Keskkonnaameti nõusolekuta kuivenduskraavi rajamisega rikkus menetlusalune isik Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lg 2 р 2, mille kohaselt on Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Tegude toimepanemise ajaks märkis kohtuväline menetleja alates sügis
  14. A. Sinivälja kaitsja taotles maakohtult väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.
  15. Harju Maakohus jättis
  16. mail 2024 kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus leidis, et rajades täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 2022 kuni
  17. aprill 2023 Nõmme maaüksusele kaitseala valitseja nõusolekuta kuivenduskraavi, rikkus A. Siniväli Lahemaa rahvuspargi 4-24-394 kaitseeeskirja § 23 lg 2 p
  18. Samuti tegi A. Siniväli täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 2022 kuni
  19. aprill 2023 Nõmme maaüksusel raie, säilitamata seejuures sealse koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust. Nii rikkus ta Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg-t
  20. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. A. Sinivälja kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Maakohtu järeldus, et väärtegu pandi toime täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 2022 kuni
  22. aprill 2023, ei tugine tõenditele. Tunnistaja ütluste kohaselt lõikas ta võsa ja puhastas kraavi
  23. aasta kevadel. Isegi kui menetlusalune isik oleks väärteo toime pannud, oleks see praeguseks aegunud. Samas on väärteoetteheide ebaselge ja põhjendamatu. Kohtu järeldused ei vasta otsuse põhjendustele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. A. Siniväljale heidetakse ette esiteks seda, et ta korraldas Nõmme kinnisasjal raie, mille käigus ei säilitatud koosluse looduslikku tasakaalu ega liigilist ja vanuselist koosseisu, ning teiseks seda, et ta lasi samale kinnisasjale Keskkonnaameti loata kaevata (ehitada) kuivenduskraavi. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgiti teo toimepanemise ajaks alates sügis
  25. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik korraldas nii raie- kui ka kaevetööd täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 2022 kuni 14.04.
  27. Kolleegium märgib esmalt, et kui võtta aluseks maakohtu poolt teo toimepanemise aja kohta tuvastatu, pidanuks kohus väärteomenetluse aegumise tõttu lõpetama.
  28. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg-te 1 ja 3 kohaselt arvutatakse aegumistähtaega süüteo lõpuleviimisest. Teodeliktide puhul langeb see kokku teo toimepanemise ajaga (KarS § 10). Aegumistähtaeg lõpeb selle tähtaja viimase aasta vastaval kuul ja päeval kell 24.
  29. Vastav päev on seejuures aegumistähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab süüteo lõpuleviimise päevaga sama numbrit, või – juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole – kuu viimane päev. (Vt ka RKKK 02.12.2014, 3-1-1-79-14, p-d 26–32 koos RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 757–760.)
  30. Olukorras, kus kohus tuvastab, et süütegu on lõpule viidud teadmata päeval mingi pikema ajavahemiku piires, tuleb, lähtudes põhimõttest in dubio pro reo, arvutada aegumistähtaja kulgu kõnesoleva perioodi esimesest kuupäevast (vt nt RKKK 24.10.2022, 4-21-4828/40, p 6). Samas on ka tegusid, mille puhul on selge, et nende toimepanemiseks ja lõpuleviimiseks kulub rohkem kui üks päev – nii, nagu see on ka praeguses asjas vaatluse all oleva ehitus- ja raietöö puhul. Siis tuleb aegumistähtaja kulgemise alguspäeva tuvastamiseks liita süüteo toimepanemise või koosseisulise tagajärje saabumise eeldatav ajakulu kuupäevale, millest algab see laiem ajaline raam, millesse teo lõpuleviimine kohtu arvates mahtus (näiteks, kui kohus tuvastab, et raietöö, mis eelduslikult kestis vähemalt 60 päeva, on tehtud täpselt teadmata ajal
  31. aasta jooksul, tuleb süüteo aegumistähtaja kulgu arvutada
  32. märtsist 2023).
  33. Käesolevas asjas ei ole maakohus menetlusalusele isikule etteheidetava raie- ja kaevetöö eeldatavat kestust hinnanud. Leides, et raietöö võidi teha ja kraav kaevata millal iganes
  34. aasta vältel – seega ka näiteks aasta alguses –, ei saanud kohus välistada võimalust, et kohtuotsuse tegemise ajaks ehk
  35. maiks 2024 oli tööde lõpetamisest möödas vähemalt kaks aastat. Kahe aasta möödudes on aga LKS § 71 lg-s 1 sätestatud väärtegu KarS § 81 lg 3 järgi aegunud, sest seadus ei sätesta selle väärteo jaoks pikemat aegumistähtaega. 2

(3)4-24-394
  1. Teisalt ei ole esimese astme kohus jälgitavalt põhistanud, millistele tõenditele tema järeldus raieja kaevetöö võimaliku algusaja kohta tugineb. Väärteo toimepanemise aega kajastavale tõendusteabele pole kohus sisuliselt tähelepanu pööranud. Näiteks ei hinnanud ta kohtuvälise menetleja argumenti, et Nõmme maaüksusest
  2. aprillil 2022 tehtud ortofoto kohaselt on vaidlusalune mets kasvamas ja kraav kaevamata. Nii jääb selgusetuks seegi, miks leidis kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et A. Siniväli võis teod toime panna ka millalgi enne
  3. a sügist. Eriti olukorras, kus kaitsja tõstatas kohtuvaidluses küsimuse väärteo aegumisest, tulnuks maakohtul teo lõpuleviimise aja kohta tehtud järeldust tõendipõhiselt käsitleda. Jättes selle tegemata, rikkus kohus VTMS § 134 lg-st 1 ja §-st 110 tulenevat kohtuotsuse põhistamise kohustust (vt ka RKKK 18.12.2014, 3-1-1-90-14, p 44). Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  4. Üldjuhul tingiks maakohtu osutatud viga väärteoasja uueks arutamiseks saatmise, sest Riigikohus ise ei saa VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg-st 5 tulenevalt väärteo toimepanemise aega kui faktilist asjaolu tuvastada (vt ka RKKK 01.06.2021, 4-20-4837/16, p 7). Praegusel juhul ei pea kolleegium väärteoasja maakohtule tagastamist aga õigustatuks. Asjas ei ole tõendeid, mille põhjal saaks maakohus uuel arutamisel tõsikindlalt välistada, et väidetavalt ebaseaduslikult korraldatud raie- ja kaevetööst on möödas vähemalt kaks aastat. Kolleegium ei näe ka perspektiivi niisuguseid tõendeid asja uuel arutamisel juurde koguda.
  5. Eeltoodud põhjustel asub kolleegium tulenevalt põhimõttest in dubio pro reo seisukohale, et hiljemalt käesoleva otsuse ajaks on A. Siniväljale LKS § 71 lg 1 järgi etteheidetava väärteo lõpuleviimisest möödunud vähemalt kaks aastat ehk KarS § 81 lg 3 järgne aegumistähtaeg. Sel põhjusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsuse A. Sinivälja karistamises LKS § 71 lg 1 järgi ning lõpetab väärteomenetluse A. Sinivälja suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
  8. Kaitsja palus maakohtul hüvitada A. Siniväljale lepingulisele kaitsjale kaebuse esitamise ja maakohtu menetluses osalemise eest makstud 2250 eurot 90 senti, lisaks tasu
  9. aprilli
  10. a kohtuistungil osalemise eest (määraga 183 eurot tund). Istungiprotokollist nähtub, et maakohtu istung algas kell 12.00 ja lõppes kell 12.
  11. Seega kujuneb istungil osalemise tasuks 173 eurot 85 senti. Kolleegium peab neid summasid mõistlikuks ja mõistab riigilt VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja 2424 eurot 75 senti.
  12. Rahuldamata jääb kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule metsakonsulendile arvamuse koostamise eest tasutud 300 eurot. Asjatundja eriteadmistele tuginevaid selgitusi ei fikseerita ega esitata kirjalikul kujul ekspertiisiaktile sarnanevas dokumendis, vaid asjatundja tuleb VTMS § 2 ja KrMS § 1091 lg 3 p 2 kohaselt üle kuulata (vt mutatis mutandis RKKK 16.03.2023, 1-21-6698/50, p-d 17–18). Seega ei saa asjatundjale arvamuse koostamise eest makstud tasu lugeda VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes vajalikuks kuluks ega seega ka menetlusalusele isikule hüvitada. Asjatundja kulud hüvitatakse KrMS §-s 178 sätestatud ulatuses ja korras, mida VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse ka väärteomenetluses.
  13. Kassatsioonimenetluse kuluna palub kaitsja menetlusalusele isikule hüvitada lepingulisele kaitsjale 9 tunni ja 12 minuti õigusteenuse eest makstud 1683 eurot 60 senti. Arvestades, et kassatsioon põhineb suuresti varasemal kaitsepositsioonil, loeb kolleegium taotluses märgitud ajakulu põhjendatuks kuue tunni ulatuses ja kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks summas 1098 eurot. See summa tuleb riigilt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.