) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 järgi kuulub hüvitamisele mittevaraline kahju, milleks lõike 5 kohaselt on eelkõige kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused.
lg 2 järgi tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Viimati nimetatud sätte alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab hagejale kehavigastuse tekitamise eest. Hüvitise suurus oleneb aga kehavigastuse raskusest või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada
lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 11 kolmas ja neljas lõik). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. See tähendab, et hageja peab kirjeldama ja tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 13).
lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus märgib, et hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Seega on hageja huvides välja tuua asjaolud ja tõendada, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus (RKTK 31.05.2007, 3-2-1-54-07, p 13).
lg 1 kohaselt isik, kes kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostja on kinnitanud, et hagiavalduses märgitud turvatöötaja on kostja töötaja. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja turvatöötaja tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hagejale oleks tekkinud kostja töötaja tegevuse tagajärjel tervisekahju (füüsiline või vaimne). Kohtule on esitatud epikriis, mille kohaselt 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.