Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 04.04.2023, 11.04.2023, 18.04.2023, 25.04.2023 ja 04.05.2023. Hagejal tekkisid seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja sissenõudekulu kujuneb järgmiselt: nõudekiri 04.04.2023 – 25eurot; meeldetuletus 11.04.2023 – 5 eurot; pretensioon 18.04.2023 – 5 eurot; hagihoiatus 25.04.2023 5 eurot ja meeldetuletus 04.05.2023 5 eurot. Hageja palus hagi 21.09.2023 täpsustuses alternatiivselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 3000 eurot. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Kohtu põhjendused 2
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg-s 5 on sätestatud, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad
§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (
lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (
⁴ lg 1) ning
§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 7. Krediidi kulukuse määraks oli 20.11.2022 sõlmitud lepingus märgitud 48,90%. Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse määra ülempiir (
² lg 1, 3*16,30, 31.05.2022 seisuga) 48,90%, seega jäi nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse. 8. Hageja märgib, et hageja teavitas kostjat 04.04.2023 teatisega lepingust tulenevate nõuete omandamisest hagejale. Hageja on esitanud selle tõendamiseks e-kirja (dtl 62). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et võlgnikku on nõue loovutamisest teavitatud. Kohtu hinnangul ei ole seadusega vastuolus see, kui nõude loovutamisest on teavitanud võlgnikku algse võlausaldaja asemel uus võlausaldaja (
Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle
§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja 3
lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg-s 3 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS ja
sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg-s 4 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. 11. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud hagis järgmist: vastutustundliku laenamise põhimõtte (
Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest.
Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. 27.07.2023 menetlusdokumendis märkis hageja täiendavalt, et tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (
Taotletud krediidilimiit oli vaid 3000 eurot ning igakuise tagasimakse suurus oli ~ 150,00 eurot. Samuti viitas hageja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 3 p-le 3, § 50 lgle 4,
lg-le 3 ning Finantsinspektsiooni juhendile ning leidis, et seadus ei kohusta nõuda laenajalt krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Hageja väite kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul kostja võis käituda krediidiandja suhtes pahatahtlikult, kuivõrd kostja pärast raha saamist ei teinud ühtegi tagasimakset ei krediidisumma ega kõrvalnõuete katteks. 12. Hageja väite kohaselt kontrollis algne võlausaldaja kostja maksevõimet maksehäirete registrist. Creditinfo väljavõttest (dtl 76-77) nähtub 20.11.2022 kuupäeval tehtud eraisiku faktiraport, mille kohaselt ei ole K.A.l 20.11.2022 seisuga kehtivaid maksehäireid, Maksu- ja Tolliameti nõudeid, kehtivaid äri- ja ettevõtluskeelde jne. On vaid kaks lõppenud maksehäiret (viimati lõppes 17.02.2022). 4
lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja on küll väitnud, et kostja võis käituda krediidiandja suhtes pahatahtlikult, kuid hageja sellekohased väited on ebaselged, sisustamata ning tõendamata. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Seega rikkus krediidiandja
lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 14. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja kostjalt alternatiivselt
Kohus leiab, et taoliselt esitatud nõuet ei saa käsitleda alternatiivse nõudena. TsMS kommenteeritud väljaanne (§ 370 kommentaar p 3.5.3.c) selgitab, et sellises olukorras ei ole tegemist alternatiivse nõudega (nõude ese on sama, summa on vaid väiksem): "Seevastu ei ole järjestatud nõuetega § 370 lg 2 mõttes tegemist olukorras, kus hageja palub mõista kostjalt välja kindlustushüvitise esmalt täies ulatuses, ning juhuks, kui kostjal on õigus osaliselt hüvitise väljamaksmisest keelduda, mõista hüvitis välja vastavalt määratud osale. Sellises olukorras on hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest. Seega ei saa kohus põhinõude 3000 euro osas hagi rahuldamist käsitleda mitte alternatiivse nõude rahuldamisena kogu ulatuses vaid nõude osalise rahuldamisena. 15.
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, kuid palus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt välja mõista kostjalt võlgnevus summas 3000 eurot. Hageja tõi välja, et kostja sai krediidiandjalt laenu 3000 eurot ning ühtegi tagasimakset ei ole kostja teinud, olles viivituses kolme osamakse tasumisega. Kostja ei ole tasunud võlgnevust ka täiendaval tähtajal. Võlausaldaja oli seega õigustatud lepingu üles ütlema. Hageja on seega õigustatud nõudma 3000 euro tagastamist ning kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o põhinõude 3000 euro ulatuses. 16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla
lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).
§-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata. Viivise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele ka põhjusel, et võlausaldaja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega sellest võlgnikku teavitanud, järelikult ei saa kostja olla ka uuesti määratud tagasimaksete tasumisega viivituses. Samal põhjusel ei saa olla põhjendatud ka sissenõudekulude nõue. 17. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.