Obsah (8)

§ 654§ 238§ 277§ 235§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Peeter Pällin ja Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6973 Kohtu

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Apellatsioonkaebuse vastusele lisas kostja Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-23-3752, millega vastuse põhjenduste kohaselt soovis tõendada asjaolu, et Harju Maakohus on oma 05.06.2024 otsuses leidnud, et hageja väited 07.11.2022 volituse võltsitusest on põhjendamatud. Maakohus on leidnud, et ei ole mingit alust kahelda volikirja kehtivuses. Ringkonnakohus jätab tõendi antud asjas vastu võtmata. Kuigi tõend tekkis pärast menetluse lõppemist maakohtus ning seda ei olnud võimalik varasemalt esitada, ei oma tõend siiski siinse asja lahendamisel tähtsust.

§ 238

alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 07.11.2022 volituse alusel ei ole vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel hääletatud, hääletussedeli on allkirjastanud volitaja ilma esindaja vahenduseta.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja heidab maakohtule ette, et kuigi maakohus on kohtuotsuses märkinud, et hindab otsuse kehtivuse tuvastamisel ainult asjaolusid, mis esinesid otsuse vastuvõtmise ajal, tugines maakohus asjaoludele ja tõenditele, mis tekkisid hiljem. Hageja väitel on sellisteks tõenditeks ja asjaoludeks 12.12.2022 laenu kokkulepe ning kostja
2. a majandusaasta aruanne. Hageja märgib, et sai nendest teada alles pärast otsuse tegemist. 4 2-23-6973 8.
3. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud nende tõendite arvestamisel materiaalega menetlusõigust. Vaidlustatud otsus võeti vastu 28.04.2023, s.o pärast 12.12.2022 laenu kokkuleppe sõlmimist ja ka pärast
4. majandusaasta lõppemist. Kolleegiumi hinnangul on lubatav tõendada organi otsuse üle toimuvas vaidluses eelneva majandusaasta tulemusi majandusaasta aruandega. Kuigi majandusaasta aruanne eelneva perioodi kohta koostatakse järgneva majandusaasta esimesel poolaastal, kajastab see siiski asjaolusid eelnenud perioodi kohta. 12.12.2022 laenu kokkuleppe osas ei ole hageja ei ole menetluses esile toonud, millisel põhjusel ta leiab, et selle oleks pidanud juhatuse liige saama osanike nõusoleku. Olukorras, kus osaühingul puudub nõukogu ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, ei ole osaühingu juhatuse liikmel kohustust saada tehinguteks osanike nõusolek (RKKKo 16.02.2018, 1-16-4197, p 37).
5. Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus on jätnud tähelepanuta hageja 08.03.2024 esitatud seisukohad ja tõendid, millest nähtub, et kostja oli ajavahemikul 19.01.2023–22.02.2023 müünud kinnisvara 648 485 euro väärtuses. Nendega soovis hageja ümber lükata kostja väidet, et äriühingul oli kinnisvaraturu jahenemise tingimustes raskendatud tema arendatavate korteriomandite võõrandamine. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Nimetatud tõendist nähtub küll, et kostja on saanud korteriomandite võõrandamisest tulu, kuid nähtub ühtlasi, et 28.04.2023 otsuse tegemise seisuga oli kostja arvelduskontol 186,21 eurot. Sellest ei oleks piisanud kvartaalse laenukohustuse 833 500 eurot (lisanduvad intressid) teenindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei olnud võimalik korteriomandeid võõrandada mahus, millega oleks olnud võimalik laenukohustust teenindada.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et osakapitali suurendamise otsuse puhul ei näe seadus ette otsuse põhjendamise künnist ega sätesta, millised materjalid tuleks sellisele eelnõule lisada. Seda künnist ega materjalide lisamise kohustust ei tulene ka hageja viidatud ÄS §-st 183, § 180 lg-test 5 ega 51, mis näevad ette juhatuse liikme kohustused raamatupidamise korraldamiseks, osanike informeerimiseks maksejõuetusest ega maksejõuetuse ületamiseks vajalike sammude astumiseks, samuti pankrotiavalduse esitamiseks. Osakapitali suurendamine on makseraskuste ületamiseks kohane ja sobiv vahend.
7. Hageja väited osanike koosoleku hääletusprotokollis fikseeritud otsuste 1 ja 2 tühisuse kohta tulenevalt VVi 18.04.2023 otsuste hääletuslehe ja 08.12.2022 osanike koosolekul esitatud notariaalse 07.11.2022 volikirja allkirja võltsituse kohta olid põhistamata, nagu õigesti leidis maakohus.
8. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et volikirja ehtsusel või võltsitusel ei ole käesoleva asja raames tähtsust, kuivõrd nimetatud volikirja alusel ei ole esindaja vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel hääletanudki. Kohus nõustub ka maakohtu järeldustega, mille alusel on võltsituse vastuväide ümber lükatud Xxxxxxxxx notarikoha süsteemi ning www.xxxxxxx andmetega. VVi 18.04.2023 hääletuslehe (dtl 63) osas ei ole aga hageja oma taotlust mitte millegagi põhistanud.

§ 277

lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Väite põhistamine on

§ 235

kohaselt kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks võib kohustatud isik kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole esile toonud mis tahes põhistusi hääletuslehe võltsituse kohta, kuna kõik hageja väited käsitlevad 07.11.2022 volikirja, aga mitte 18.04.2023 hääletuslehte. Seega leiab kolleegium, et maakohus jättis antud asjas käekirjaekspertiisi õigesti läbi viimata. 5 2-23-6973

1. Hageja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et otsused oleksid vastuolus heade kommetega. Oma väidet sellest, et vaidlustatud otsused on vastuolus heade kommetega ÄS § 1771 lg 1 tähenduses, sisustas hageja ülal toodud asjaoludega. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, ei ole hageja etteheited põhjendatud. Seega ei ole otsused vastuolus heade kommetega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse apellatsioonimenetluses.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt

§ 162lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

15.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 20.08.

1. Nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks apellatsiooniastmes õigusabikulud 555 eurot.
2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus (185 eurot, millele lisandub käibemaks) on põhjendatud ning vastab keskmisele tasumäärale sarnastes asjades. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu), on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja 29.05.2023 analüüsinud maakohtu 16.04.2024 otsust ning apellatsioonkaebust ning Tallinna Ringkonnakohtu määrust 1 tunni 15 minuti ulatuses. Kohus leiab, et nii maakohtu otsuse kui ka apellatsioonkaebuse analüüs on antud asjas põhjendatud ja vajalik. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks nimetatud toimingult 231,25 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebuse vastuse koostamisel on esindaja märkinud ajakuluks 1 tund 45 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on see põhjendatud osaliselt. Arvestades vastuse sisu ja mahtu, hindab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 45 minutit, s.o vajalikuks ja põhjendatud kuluks 138,75 eurot (käibemaksuta). Kohus rahuldab seega taotluse õigusabikulude osas osaliselt 370 euro ulatuses.
3. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6