) § 184 lg 2 p 1, 2,
lg 2 p 1, 2,
,
lg 2 p 1,
lg 1,2 ja
lg 2 p 1,
lg 1 järgi Aleksei Durnev süüdistuses
lg 2 p 2,
järgi Abiprokurör üldkorras menetluses Lily Sandel – volitus ringkonnaprokurörilt üldmenetluses osalemiseks I köites lk 25 Kannatanu A. P. – ei esitanud tsiviilhagi Kaitsjad riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kalju Kutsar – Sergei Martõštšenkol vandeadvokaat Anu Vilt – Aleksei Durnevil Süüdistatav Süüdistatav SERGEI MARTÕŠTŠENKO isikukood 38211012220, XXX asukoht vangistuses karistust kandma, emakeel XXX XXX, XXX, XXX (XXX) kriminaalkorras karistatud, viimati 16.07.2018.a kohtuotsusega, 30.09.2025 tähtaegse vabanemise aeg käesolevas kriminaalasjas tõkendita ALEKSEI DURNEV isikukood 37501120242, XXX elukoht XXX, emakeel XX XXX, XXX, XXX (XXX) kriminaalkorras karistatud, viimati 12.08.2015.a kohtuotsusega, vabanes vanglast 02.08.2022.a, tõkendita RESOLUTSIOON Õigeks mõista ALEKSEI DURNEV süüdistustes
lg 2 p 1,2 ja
Õigeks mõista SERGEI MARTÕŠTŠENKO süüdistustes
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,2
lg 2 p 1,
lg 1 järgi ning süüdistuses
lg 1,2 ja
Süüdi tunnistada Sergei Martõštšenko
järgi kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuse osas, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõista Sergei Martõštšenko õigeks.
lg 2 alusel suurendada 1 kuud vangistust Sergei Martõštšenkole kriminaalasjas nr 1-18-5482 Viru Maakohtu 16.07.2018.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu 13 (kolmeteist) päeva vangistuse võrra mõista Sergei Martõštšenkole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 13 (kolmteist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.10.2022.a. MENETLUSKULUD KrMS § 181 lg 1 alusel jätta seoses Aleksei Durnevi õigeksmõistmisega tema menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 1,3, KrMS § 181 lg 1 alusel jätta süüdistustest valdavas ulatuses õigeks mõistetud vangistuses viibiva Sergei Martõštšenko menetluskuludest enamus, s.o riigi õigusabi kulud, ekspertiisikulud ja pool sundrahast riigi kanda. KrMS § 180 lg 1,3, KrMS § 181 lg 1 alusel, kuna süüdistusest
järgi on Sergei Martõštšenko suuremas osas õigeks mõistetud, jätta vanglas viibiva Sergei Martõštšenko kanda menetluskuludest pool sundrahast. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Martõštšenkolt riigituludesse menetluskuluna pool sundrahast, s.o 490.50€ (nelisada üheksakümmend eurot viiskümmend senti). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks vangistuses viibivale Sergei Martõštšenkole tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 490.50€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 49.05€ (nelikümmend üheksa eurot viis senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulude riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 10 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 490.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700034986 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-6603, menetluskulu 17.10.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. 2 Süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 14.10.2022.a kaitsjatasu taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 410 eurot 40 senti (sellest käibemaks on 68 eurot 40 senti) vandeadvokaat Kalju Kutsari süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kohtuistungil 14. ja 17.10.2022.a kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi ja kantud kulude eest. Süüdistatava Aleksei Durnevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi 14.10.2022.a kaitsjatasu taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 420 eurot (sellest käibemaks on 70€) vandeadvokaat Anu Vildi süüdistatava Aleksei Durnevi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kohtuistungil 14. ja 17.10.2022.a kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi ja kantud kulude eest. ASITÕENDID, KONFISKEERIMINE
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis keemiaosakonnas hoiul olevad kaks A4 idamaiste piltidega paberilehte, mis sisaldavad sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA (13.02.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-AN0042 ja 13.02.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-AN0041; V, 30-31, 6869), jättes need 2 paberilehte narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel riiklikku ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti seaduses sätestatud korras käitlemiseks kuni nende hävinemiseni või seal hävitamiseni. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse: 21.01.2019.a vaatlusprotokollist ja 22.01.2019.a õiendist nähtuv vere- ja uriiniproovide ümberpakendamist kajastav videosalvestis DVD-R plaadil (ümbrikus: V, 185); 12.02.2021.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad elektroonsed väljavõtted programmist PRION DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 35); 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad videosalvestised DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 105); 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad videosalvestised kahel DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 223, 224); 04.07.2019.a jälitustoimingu protokolli lisaks olev salvestis DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 41); 17.02.2020.a jälitustoimingu protokolli lisaks olev salvestis DVD-R plaadil (ümbrikus: VII, 35); KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse: 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad kaks ümbrikku – üks A4 suuruses ümbrik, mis adresseeritud saajale Sergei Martõštšenko (ümbrikus: V, 26; pakend nr 1) ja teine A5 suuruses kirjeteta ja kasutamata ümbrik (ümbrikus: V, 25; pakend nr 2); 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad üks A5 suuruses ümbrik, mis adresseeritud saajale A. K. (ümbrikus: V, 63; pakend nr 1), ja viis paberilehte A4 (ümbrikus: V, 64; pakend nr 2); A. K. poolt 12.09.2019 üle antud ja 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokolli lõpus kajastatud A4 mõõdus ruuduline paberileht käsikirjalise tekstiga, paber arvelduskonto numbriga, A5 mõõdus kahepoolne vihikuleht käsikirjalise tekstiga, lehetükk poenimekirjaga, kaupluse arve nr 1311961 (asuvad koos tõlgetega VI köites lk 115-123); 3 M. V. kambri läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud pabeririba, millel käsikirjaline tekst: „XXX“ (asub ümbrikus: VI, 159; pakend P1-1) ning üks A4 formaadis ruuduline paber käsikirjalise tekstiga kuupäevaga 02.09.2019.a (asub ümbrikus: VI, 167; pakend P1-2). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Sergei Martõštšenko kambri läbiotsimisel leitud ja ära võetud puruks rebitud paberid ja kirjaümbrikud (pakend nr 1), mis kohtuvaidluses prokuröri poolt avaldatu kohaselt asuvad Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. KOHTUOTSUSE EDASTAMINE JA TEAVITUSED Kohtuotsus edastada kannatanule A. P., prokurörile, süüdistatavatele Sergei Martõštšenkole ja Aleksei Durnevile, nende kaitsjatele Kalju Kutsarile ja Anu Vildile ning kinnipeetava Sergei Martõštšenko asukohajärgsele vangistusasutusele. Süüdistatavate jaoks tõlkida kohtuotsus ja makseinfo vene keelde ning edastada neile tõlked. Süüdistatavatele edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: vangistusasutusele Sergei Martõštšenko suhtes vangistuse täideviimiseks, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile sinna ekspertiiside järgselt jäetud narkootilise aine osas, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile seal hoiul asuvate Sergei Martõštšenko kambri läbiotsimisel leitud ja ära võetud puruks rebitud paberite ja kirjaümbrike hävitamiseks, pädevale asutusele menetluskulu käsitlevas osas. Kannatanu A. P. ei soovi saada teavitusi süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta ja ta ei soovi avaldada arvamust süüdimõistetu vanglast tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta (III, 106). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 01. novembriks 2022.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. 4 PÕHIOSA MENETLUSE KÄIK 30.09.2021.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 1-21-6603
) § 184 lg 2 p 1, 2,
lg 2 p 1, 2,
,
lg 2 p 1,
lg 1,2 ja
lg 2 p 1,
lg 1 järgi ja Aleksei Durnev´i süüdistuses
lg 2 p 2,
Süüdistusakti koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Lily Sandel (I, 1-14, 27-41). Kriminaalasja kohtusse saabumise ajal kandsid mõlemad süüdistatavad karistust Tartu Vanglas (I, 17, 22) ja käesolevas kriminaalsjas neil tõkendit ei olnud. Kinnipeetavate registri andmetel oli Sergei Martõštšenko tähtaegselt vanglast karistuse kandmise aeg 30.09.2025 (I, 22) ja Aleksei Durnevil 02.08.2022.a (I, 17). Aleksei Durnev vabaneski vanglast karistuse kandmiselt tähtaegselt, 02.08.2022.a. Kohtus kriminaalasja menetlemise kestel keegi süüdistatavate suhtes tõkendite kohaldamist ei taotlenud. Kohtul vajadust süüdistatavate suhtes tõkendite kohaldamiseks ei tekkinud. Vanglast karistuse kandmiselt vabanemise järgselt ilmus süüdistatav Aleksei Durnev ettenähtud aegadeks kohtuistungile. Riiklikku süüdistust esindas maakohtus abiprokurör Lily Sandel. 01.10.2021.a andis ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kriminaalasjas nr 1-21-6603 volituse abiprokurör Lily Sandelile osalemiseks eelistungil ja kriminaalasja sisulisel arutamisel (I, 25,26). Lisaks abiprokurör Lily Sandelile osales ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kohtumenetluses 20.10.2021.a eelistungil (I, 84-89: eelistungi protokoll) ning sisulisel arutamisel kohtuistungil 22.03.2022.a ja 29.06.2022.a. 20.10.2021.a eelistungil osalesid mõlemad prokurörid, s.o ringkonnaprokurör Aro Siinmaa ja abiprokurör Lily Sandel (I, 84-89: eelistungi protokoll). Kriminaalasja sisulisel arutamisel kohtuistungil osales lisaks abiprokurör Lily Sandelile ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kohtumenetluses kahel korral, s.o 22.03.2022.a ja 29.06.2022.a, kui toimus Läti Vabariigis Valmiera Vanglas asuva tunnistaja R. G. kaugülekuulamine. R. G. kuulati tunnistajana üle prokuratuuri taotlusel ja tema küsitlemisel osalesid mõlemad prokurörid, s.o Aro Siinmaa ja Lily Sandel. 22.03.2022 jäi Läti Vabariigis Valmiera Vanglas asuva tunnistaja R. G. kaugülekuulamine pooleli, kuna ülekuulamise ajal saabus teade, et süüdistatava Sergei Martõštšenko proov on osutunud koroonaviirusele (COVID-19) positiivseks, süüdistatavad viidi istungilt Tartu kohtumajast ära ja pooltega kooskõlastati täiendavaid istungiaegu. R. G. ülekuulamine viidi lõpule 29.06.2022.a kaugülekuulamisega R. G. asukohaga Läti Vabariigis Valmiera Vanglas (tunnistaja R. G. ütlused: III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16). 14.06.2022.a andis Läti Vabariigi Vidzeme Rajoonikohus Tartu Maakohtule loa Vidzeme Rajoonikohtu käsutuses viibiva R. G. osalemiseks Tartu Maakohtu kohtuistungil 29.06.2022 kell 10 videokonverentsi korras Valmiera Vangla ruumidest kohtuasja nr 1-21-6603 läbivaatamisel (II, 85-88). 20.10.2021.a määrusega andis kohus mõlemad süüdistatavad neile süüdistusaktis esitatud süüdistustes kohtu alla (kohtu alla andmise määrus: I, 98-102; tõlge vene keelde: I, 107-109). Sergei Martõštšenko anti kohtu alla süüdistuses
lg 2 p 1, 2,
lg 2 p 1, 2,
,
lg 2 p 1,
lg 1,2 ja
lg 2 p 1,
lg 1 järgi ja Aleksei Durnev´i süüdistuses
lg 2 p 2,
5 Abiprokurör Lily Sandel muutis süüdistusi ühel korral. 01.09.2022.a kell 10:56 edastas abiprokurör Lily Sandel muudetud süüdistused elektroonselt kohtule ja kaitsjatele (II, 131, 132-134). Muudetud süüdistus on abiprokurör Lily Sandeli poolt digitaalselt allkirjastatud 01.09.2022.a kell 10:33:50 (II, 134). Kohus, saanud 01.09.2022.a muudetud süüdistuse, tuvastas, et sealt ei selgu prokuratuuri seisukoht Sergei Martõštšenkole süüdistusaktis kajastatud süüdistuse osas
MS § 268 lg 2 alusel täpsustan ja muudan kriminaalasjas nr 19922900012 (kohtuasja nr 1-21-6603) Sergei Martõštšenkole
§-de 183 lg 2 p 1, 2 ja
järgi esitatud süüdistust ning Aleksei Durnevile
lg 2 p 2 ja
Sergei Martõštšenkole
§-de 214 lg 2 p 1,
lg 2 p 1 § 25 lg 1, 2 ja
lg 1 järgi esitatud süüdistust ei muudeta, mistõttu seda osa süüdistusest käesolevas dokumendis ei korrata.” 01.09.2022.a tegi kohus päringu prokuratuurile, saamaks teada, kas prokuratuur jääb süüdistusaktis Sergei Martõštšenkole
lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistuse juurde või on süüdistuse muutmisel asutud seisukohale, et prokuratuur loobub Sergei Martõštšenkole süüdistusaktis esitatud süüdistusest
01.09.2022.a vastas abiprokurör Lily Sandel kohtule elektroonselt saadetud kirjaga (II, 146148), et prokuratuur süüdistusest ei loobu ja muudetud süüdistuse selgitavast osast on ekslikult välja jäänud viide süüdistusele
lg 2 p 1,2 järgi, mida ei muudeta ja mida seetõttu süüdistuse tekstis muudetud süüdistuses ei korrata. Kohtuistungil 02.09.2022.a avaldas süüdistatav Aleksei Durnev, et alles praegu sai muudetud süüdistuse venekeelsena kätte ja ei ole saanud kaitsjaga selles osas veel nõu pidada (IV, 61). Kohtuistungil 02.09.2022.a avaldas süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, et tema kaitsealune Sergei Martõštšenko sai just enne istungi algust muudetud süüdistuse tõlke kätte (IV, 61). Kohtuistungil 02.09.2022.a taotlesid süüdistatavad ja kaitsjad aega muudetud süüdistustega tutvumiseks ja taotlesid kohtuliku arutamise edasilükkamist (IV, 62). Kaitsjad avaldasid, et muudetud süüdistuses
järgi on muutunud ajavahemik ja süüdistus on muutunud laiemaks, mis võib kaasa tuua vajaduse täiendavate tõendite esitamiseks (IV, 62). Kohtuistungil 02.09.2022.a kohus süüdistatavate ja kaitsjate taotluse KrMS § 268 lg 4 alusel kaitseõiguse tagamiseks rahuldas ja lükkas kohtuliku arutamise edasi (IV, 62). KrMS § 268 lõikes 4 on sätestatud, et süüdistuse muutmise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Uueks kohtuistungi ajaks sai 14.10.2022.a, algusega kell 10. Kohtuistungil 14.10.2022.a jäid süüdistatavad enda senistele positsioonidele. Aleksei Durnev muudetud süüdistuses
lg 2 p 2 ja
Sergei Martõštšenko võttis süüdistustest õigeks ja tunnistas ennast süüdi ainult talle saadetud postkaardis olnud ruudukese seest 19.01.2019.a aine tarvitamises (IV, 70). Ülejäänud süüdistustes Sergei Martõštšenko ennast süüdi ei tunnistanud (IV, 70). Kohtuistungil 14.10.2022.a kohtuvaidluses abiprokurör Lily Sandel ühestki süüdistusest ei loobunud ja taotles kõigis süüdistustes süüdistatavate suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist (IV, 72-86, 89-90). Prokurör taotles Sergei Martõštšenkole kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust ja
lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 13 aastat 24 päeva vangistust (IV, 85). Aleksei Durnevile taotles prokurör kohtuvaidluses liitkaristuseks kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel 2 aastat 6 6 kuud vangistust, kuid seda 4-aastase katseajaga
lg 1,3 alusel tingimisi kriminaalhooldusele allutamisega
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete ja
Vandeadvokaat Anu Vilt taotles kohtuvaidluses enda kaitsealuse Aleksei Durnevi talle esitatud muudetud süüdistuses õigeksmõistmist (IV, 87-89). Vandeadvokaat Kalju Kutsar tõdes kohtuvaidluses, et tema kaitsealune Sergei Martõštšenko tunnistab Tartu Vanglas viibides narkootilise aine tarvitamist ja on selles osas
Süüdistustes § 184 lg 2 p 1, 2,
lg 2 p 1, 2,
lg 2 p 1,
lg 1,2 ja
lg 2 p 1 ning
lg 1 järgi taotles vandeadvokaat Kalju Kutsar enda kaitsealuse Sergei Martõštšenko õigeksmõistmist (IV, 87, 66-69, 90). KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et Aleksei Durnevile esitatud muudetud süüdistus
lg 2 p 1,2 ja
Sergei Martõštšenko on põhjendatud muudetud süüdistuses
järgi süüdi tunnistada kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuses
järgi, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõistab kohus Sergei Martõštšenko õigeks, kuna selles osas on süüdistus tõendamata. Kohus teeb Sergei Martõštšenko suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse ka süüdistustes
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,2
lg 2 p 1,
lg 1 järgi ning süüdistuses
lg 1,2 ja
NARKOOTILISTE AINETE VÄIKSES KOGUSES EBASEADUSLIKU KÄITLEMISE JA ARSTI ETTEKIRJUTUSETA TARVITAMISE SÜÜDISTUSED 01.09.2022.a esitas prokurör mõlemale süüdistatavale muudetud süüdistused narkootiliste ainete väikses koguses ebaseaduslikus käitlemises ja kinnipeetava poolt narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamises (II, 131, 132-134). Need muudetud süüdistused on alljärgnevad. Sergei Martõštšenkot süüdistatakse
lg 2 p 1,2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 16.07.2018 otsusega nr 1-18-5482 karistatud 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, korraldas XXX K. L. vahendusel väikeses koguses narkootilise aine vanglasse toimetamise. Selleks viis Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiv Sergei Martõštšenko XXX K. L. kokku tuvastamata isikuga, kellelt K. L. kokkuleppel Sergei Martõštšenkoga omandas vähemalt viies tarvitamiskoguses narkootilist ainet, mis sisaldas furanüülfentanüüli ja karfentanüüli. Omandatud narkootilise aine toimetas K. L. enda suhu peidetuna 17.01.2019 Tartu Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele Sergei Martõštšenkoga, kellele K. L. narkootilise aine üle andis. Sergei Martõštšenko, peale endale vähemalt ühe tarvitamiskoguse eraldamist, andis K. L. poolt vanglasse toodud narkootilisest ainest vähemalt kolm tarvitamiskogust 19.01.2019 Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 üle Aleksei Durnevile, kes vahetult peale narkootilise aine saamist 1/3 ainest ära tarvitas. 2/3 saadud ainest toimetas Aleksei Durnev Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S2 eluosakonda, kus andis selle üle P. N.. Samuti andis Sergei Martõštšenko 19.01.2019 Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 ühe tarvitamiskoguse üle A. T., kes samal kuupäeval saadud aine Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S1 eluosakonda toimetas ning seal kinnipeetav J. P. üle andis. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale 7 1 kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Sergei Martõštšenko toime
lg 2 punktide 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise, kui see on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud
§-s 184 sätestatud kuriteo. Sergei Martõštšenkot süüdistatakse
järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 15.01.2019 – 19.01.2019 metadooni ning 19.01.2019 enne kella 20:03, mil vanglaametnikud Sergei Martõštšenko joobetunnustega kambrist leidsid, narkootilist ainet, mis sisaldas muu hulgas karfentanüüli. 19.01.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Aleksei Durnevit süüdistatakse
lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes kannab Tartus, Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega nr 1-15-4959
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust, vahendas narkootilist ainet, mis sisaldas karfentanüüli ja furanüülfentanüüli, Tartu Vangla kinnipeetavalt Sergei Martõštšenkolt kinnipeetav P. N. 19.01.2019 ajavahemikul kell 08:44-11:50 andis Sergei Martõštšenko Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 Aleksei Durnevile vähemalt kaks tarvitamiskogust narkootilist ainet, mille Aleksei Durnev pidi andma edasi temaga samas eluosakonnas viibivale P. N.. Aleksei Durnev toimetas samal kuupäeval, pärast kella 11:50 narkootilise aine Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S2 eluosakonda, kus täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 20:10 andis selle üle P. N., kellel 19.01.2019 ja 25.01.2019 tuvastati karfentanüüli ja furanüülfentanüüli tarvitamisest tingitud joobeseisund. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale 1 kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Aleksei Durnev toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses 8 ebaseadusliku vahendamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud
§-s 184 sätestatud kuriteo. Aleksei Durnevit süüdistatakse
järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 15.01.2019 – 19.01.2019 metadooni ning 19.01.2019 kella 08:50 ajal Tartu Vangla administratiivhoone sotsiaalosakonna klubiruumis nr 251 narkootilist ainet, mis sisaldas karfentanüüli ja furanüülfentanüüli. 19.01.2019 kella 22:00 ajal toimetati Aleksei Durnev narkootilise aine tarvitamise kahtlusega vangla meditsiiniosakonda, kus võeti temalt uriini- ja vereproov, mis edastati ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda. Aleksei Durnevilt võetud proovidest leiti: verest furanüülfentanüüli ja metadooni, uriinist karfentanüüli, furanüülfentanüüli ja metadooni. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale 1 kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, metadoon II nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Aleksei Durnev toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et Aleksei Durnevile esitatud muudetud süüdistus
lg 2 p 1,2 ja
Sergei Martõštšenko on põhjendatud muudetud süüdistuses
järgi süüdi tunnistada kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuses
järgi, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõistab kohus Sergei Martõštšenko õigeks, kuna selles osas on süüdistus tõendamata. 21.03.2019.a SA Tartu Kiirabi vastusega (VI, 18-21) koos sellele lisatud kiirabikaartidega J. P.´e, P. N.´u ja Sergei Martõštšenko kohta on tõendatud, et 19.01.2019.a sai kiirabi Tartu Vanglast abivajaduse kohta teate kell 17:37 ja kell 17:41 sai kiirabi korralduse väljasõiduks ning kell 17:42 sõitis kiirabi välja 3-liikmelises koosseisus, kell 17:51 oli kiirabi Tartu Vanglas kohal ja vabanes sealt kell 21:17. Kiirabikaartidega J. P.´e, P. N.´u ja Sergei Martõštšenko kohta (VI, 18-21) on tõendatud, et 19.01.2019.a tegeles kiirabi Tartu Vanglas esmalt kinnipeetavaga P. N. (kella 18-19 paiku). Seejärel tegeles sama kiirabibrigaad kinnipeetavale J. P. abi osutamisega (kella 19-20 paiku) ja siis kinnipeetavale Sergei Martõštšenkole abi osutamisega (kella 20-21 paiku). Kõigil kolmel esinesid narkootiliste ainete tarvitamise üledoosi tunnused. 19.01.2019.a kiirabikaardilt patsient P. N. kohta (VI, 20) nähtub: 17:37 teatatud 17:41 korraldus 17:42 väljasõit 17:51 kohal 21:17 vaba Sündmuskoht: Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas 9 Tüüpjuhtum: teadvushäire, koomas, kontrolli all; paluvad, et kiirabi tooks luunõelu; 3 üledoosi vanglas Kaebused: teadvuseta Haiguse kulg: Leitud kambrist teadvusetuna. Esialgu näost sinine, ei hinganud. Vangla meediku poolt proovitud korduvalt veeni kanüleerida, mis ebaõnnestunud, manustatud S.Naloxconi i/m 0,4mg, mille peale hingamine minimaalselt paranenud, 3-4x/min. Kiirabi saabudes patsient hemodünaamiliselt stabiilne. Hingab ise mõned korrad minutis, lisahapnikuga saturatsioon 99%. Pupillid nõelteravad. Manustatud S.Naloxioni0,4mg intranasaalselt, millega hingamine paraneb. Teadvusele ei tule. Asetatud luunõel, mille kaudu manustatud veel 0,4mg Naloksooni, millega esialgu reageerib tugevale valule mõminaga, alustatud tilkinfusiooniga i/o. Vaikselt teadvus selgineb, hingamine taastunud. Jätkatud tilkinfusiooniga, jälgitud hingamise osas. Tekivad värinad üle kogu keha, oksendab kahel korral. Omahingamine püsib, jääb kiirelt uuesti magama, reageerib kõnetamisele. Anamneesis krooniline C-hepatiit. Igapäevased ravimid: Omep 20mg, Paroxetin 20mg, Ketipinor 125mg. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega), kahtlus ka muudele opioididele. Välispõhjus: ebaselge tahtlusega mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega Neurolooghiline leid 19.01.2019 kell 17:59: 19.01.2019 kell 18:50: teadvus koomas äratatav pupillid kitsad silmade avamine ei ava silmi häälele sõnaline kontakt puudub orienteeritud/lalin, vadin motoorika vastus puudub täidab käsklusi, liigutab spontaalselt Hemodünaamika 19.01.2019 kell 17:59: vererõhk 107/70 keskm 82 pulsi sagedus 100 korda/min pulss regulaarne Hingamine 19.01.2019 kell 17:59: 19.01.2019 kell 18:16: normventilatsioon hingamisteed lahti hingamisteed lahti Veresuhkur 19.01.2019 kell 18:42: 12.2 mmol/l Protseduurid: pulssoksümeetria, veresuhkru määramine, intraossaalse nõela paigaldamine, infusioon Visiidi tulemus: ei hospitaliseeritud, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, jääb vangla meditsiinipersonali järelevalve alla 19.01.2019.a kiirabikaardilt patsient J. P. kohta (VI, 19) nähtub: 17:37 teatatud 17:41 korraldus 17:42 väljasõit 17:51 kohal 21:17 vaba Sündmuskoht: Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas 10 Tüüpjuhtum: teadvushäire, koomas, kontrolli all; paluvad, et kiirabi tooks luunõelu; 3 üledoosi vanglas Kaebused: ebaadekvaatne olek Haiguse kulg: patsient leitud kambrist ebaadekvaatses olekus, toodud jälgimiseks vangla meditsiiniosakonda, kahtlus narkojoobele. Objektiivselt: teadvus unduleeruv, reageerib kõnetamisele, täidab lihtsamaid korraldusi. Vahepeal vajub ära, siis veidi virgub. Bulbused (silmamunad) ujuvad, pupillid nõelteravad. Esineb kohati sõrmede ja jalgade rütmilist liigutamist, vahepeal kõnnib. Hingab ise, rahuldavalt, hingamishäiret jälgimise ajal ei teki. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega), kahtlus ka muudele opioididele. Välispõhjus: ebaselge tahtlusega mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega Neurolooghiline leid 19.01.2019 kell 19:04: teadvus desorienteeritud pupillid kitsad sõnaline kontakt orienteeritud/ lalin, vadin motoorika – täidab käsklusi Hemodünaamika 19.01.2019 kell 19:04: pulsi sagedus 102 korda/min pulss regulaarne hingamine normventilatsioonil, hingamisteed lahti Protseduurid: pulssoksümeetria Visiidi tulemus: ei hospitaliseeritud, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, jääb vangla meditsiinipersonali jälgimisele 19.01.2019.a kiirabikaardilt patsient Sergei Martõštšenko kohta (VI, 21) nähtub: 17:37 teatatud 17:41 korraldus 17:42 väljasõit 17:51 kohal 21:17 vaba Sündmuskoht: Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas Tüüpjuhtum: teadvushäire, koomas, kontrolli all; paluvad, et kiirabi tooks luunõelu; 3 üledoosi vanglas Kaebused: Leitud teadvusetult, ei hinga. Haiguse kulg: Leitud kambrist teadvusetuna, samal ajal kui tegelesime teiste patsientidega. Kohale jõudes näost sinine, ei hinga. Valule reaktsioon puudub. Pupillid nõelteravad. Veeni kanüleerimine õnnestub. Manustatud S.Naloxioni 0,4 mg i/v, mille järel hingab 4-5 korda minutis. Manustatud lisaks 0,4 mg, millega hingamine taastub, teadvusele ei tule, tugevale valule reageerib häälitsusega. Pulss randmel palpeeriv, regulaarne. Jälgitud mõne aja vältel, teadvusele ei tule, hingamine muutub taas ebaregulaarseks, lakkab. Manustatud lisaks S.Naloxioni 0,4 mg i/v. Hingamine taastub, reageerib valule, proovib tulla istuma. Tekivad värinad üle kogu keha. Omahingamine püsib, jääb kiirelt uuesti magama, reageerib kõnetamisele. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega), kahtlus ka muudele opioididele. 11 Välispõhjus: ebaselge tahtlusega mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega (hallutsinogeenidega) Neurolooghiline leid 19.01.2019 kell 20:07: 19.01.2019 kell 20:27: teadvus koomas äratatav pupillid kitsad, valgusele ei reageeri kitsad silmade avamine ei ava silmi häälele sõnaline kontakt puudub ebaadekvaatsed sõnad motoorika vastus puudub valule nutab, täidab käsklusi, liigutab spontaalselt Hemodünaamika 19.01.2019 kell 20:07: pulsi sagedus 99 korda/min pulss regulaarne Hingamine 19.01.2019 kell 20:07: 19.01.2019 kell 20:11: ei hinga normventilatsioon 14 korda/min hingamisteed lahti hingamisteed lahti Protseduurid: veeni kanüleerimine, pulssoksümeetria Visiidi tulemus: ei hospitaliseeritud, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, jääb vangla meditsiinipersonali jälgimisele Kohtul ei ole alust kiirabikaartidel (VI, 18-21) kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuses kahelda, kuna ka vanglaametnike ettekannetest-õienditest Tartu Vangla direktorile (V, 113, 127, 148, 149-150, 164) ja terviseseisundi kirjeldamise aktidest (V, 114-115, 128-129, 139140, 151-152, 165-166) ning tunnistajate S. S.´a (III, 32-36, 3), S. J. (III, 36-39, 4), V. M. (III, 42-46, 6), R. P. (III, 47-49, 7), J. K.´i (III, 49-53, 8), K. K, (III, 54-56, 9), A. L.´ i (III, 57-60, 10), R. M.´a (III, 72-76, 11), L. J.´i (III, 76-86, 12), R. G.´i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 616), J. H.´a (III, 110-112, 98), P. N.´u (III, 162-167, 100) ütlustest ja süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlustest nähtub, et 19.01.2019.a ja ka 25.01.2019.a olid mitmetel Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel narkootilise aine tarvitamise üledoosi tunnused. 19.01.2019.a koostas Tartu Vangla kolmanda üksuse valvur S. J. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 113). 19.01.2019.a S. J. ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 113) on tõendatud, et 19.01.2019 kella 20:03 paiku süüdimõistetu Sergei Martõštšenko, 38211012220, kes paikneb 1022 (A) sektsioonis E1 (kartserid ja lukustatud kambrid), pani toime järgmise rikkumise: Loenduse ajal avasid kambri 1022 ukse, kuna näha oli ainult kinnipeetava kätt, siis kutsusid kinnipeetavat nime pidi, millele kinnipeetav ei reageerinud. Sisenesid kambrisse ja avastasid, et kinnipeetav on voodis pikali ja teadvuseta, kinnipeetava huuled olid sinised ja näost valge, pulss oli olemas. Mõne aja pärast tuli kohale valvemeedik koos kiirabi brigaadiga, kes vaatasid kinnipeetava üle, tegid mõned ergutavad süstid. Kui meedikud olid läinud ja hakkasid kinnipeetavat teise kambrisse liigutama, siis kinnipeetav tuli teadvusele ja võttis jalad alla. Kinnipeetava kõik asjad jäid hetkel sinna kambrisse, kus ta enne oli. Kinnipeetav hiljem toimetatud meditsiiniosakonda narkojoobe kontrollimiseks (V, 113). Sündmuse tunnistajad: vanemvalvur S. S. Tartu Vangla kolmandast üksusest (V, 113). 12 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 385 Sergei Martõštšenko kohta (V, 114115) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 23 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 114) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoainete tarvitamisele anamneesis sõltuvus opioididest patsient teadvusta, koomas (V, 114) ei ole võimalik hinnata kinnipeetava orienteerumist enda isikus, ajas, kohas, olukorras ja mälu viimase 3 tunni jooksul (V, 114) artikulatsioon puudub teadvusehäire tõttu (V,114) pupillide suurus 2,0 mm ja reaktsioon valgusele väga aeglane (V, 115) ei ole võimalik hinnata nüstagmi (V115) kand-varvas kõndi sirgjoonel, täpseid liigutusi ei ole võimalik hinnata (V, 115) väriseb terve kehaga (V, 115) iiveldust, okserefleksi ei esine (V, 115) kliiniliselt joobes, teadvusehäire, hingamine pärsitud (V, 115) alkoholilõhna suust ei esine (V, 115) uuritaval esinevad narkootiliste ainete tarvitamise tunnused (V, 115) kinnitatud arsti S. P. allkirjaga kinnipeetava allkirja ei ole võimalik võtta, kuna patsient teadvustu (V, 115) 19.01.2019.a koostas Tartu Vangla teise üksuse valvur K. K. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 127). 19.01.2019.a vanemvalvuri K. K. (K.) ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 127) on tõendatud, et 19.01.2019 kella 16:45 paiku panid rikkumise toime süüdimõistetud: P. N., XXX, kes paikneb 168 (A) sektsioonis S2 (I üksus) J. P., XXX, kes paikneb 114 () sektsioonis S1 (I üksus) Aleksei Durnev, 37501120242, kes paikneb 163 (A) sektsioonis S2 (I üksus) N. O., XXX, kes paikneb 110 (A) sektsioonis S1 (I üksus) Enne eluosakonna sulgemist tuli kinnipeetav L. ütlema, et kinnipeetaval N. on paha olla. S-maja II eluosakonda läks sulgema valvur K. J., kes eluosakonda sulgedes nägi, et kinnipeetav N. on teadvuseta oma kambris 168 voodis, ei reageerinud kõnetamisele ega valule, hingamine ja pulss olid olemas. Teavitati korrapidamist, kohale tulnud meedik tegutses kinnipeetavaga edasi. Korrapidajalt H. H. tuli korraldus, kontrollida üle kõik Tartu Vangla I üksuse kinnipeetavad, otsides narkootiliste ainete tarvitamise tunnuseid. Kontrolli käigus tuvastatud S1 eluosakonnas narkootiliste ainete tarvitamise tunnustega järgmised kinnipeetavad: N. O. (väikesed pupillid) J. P. (arusaamatu kõne, liigutused, tasakaaluhäired, väikesed pupillid) 13 ja S2 eluosakonnas Aleksei Durnev (tuikus, väikesed pupillid, punetavad silmad) Kinnipeetavad toimetatud ükshaaval meditsiiniosakonda kontrolli. Sündmuse tunnistajad: vanemvalvur A. T. Tartu Vangla esimesest üksusest valvur H. P. Tartu Vangla esimesest üksusest valvur K. J. Tartu Vangla esimesest üksusest 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 384 Aleksei Durnev´i kohta (V, 128-129) on tõendatud, et kinnipeetava Aleksei Durnev´i läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 22:01 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 128) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoainete tarvitamisele eitab narkootiliste, psühhotroopsete ning muu sarnase toimega ainete tarvitamist (V, 128) kinnipeetava riietus korras orienteerub oma isikus, ajas, kohas, olukorras mälu viimase kolme tunni jooksul on olemas uuritaval kaebusi tervise kohta ei ole (V, 128) esineb näo punetus, artikulatsioon normis (V, 128) pupillide suurus 2,0 mm ja reaktsioon valgusele aeglane, esineb rotatoorne nüstagm (V, 129; silmade tõmblemist külgedele nimetatakse horisontaalseks nüstagmiks, üles-alla – vertikaalseks, pöörlevat aga rotatoorseks nüstagmiks). tasakaal ja koordinatsioon kõikuv (V, 129) Rombergi asend kindel (V, 129) kand-varvas kõnnil sirgjoonel veidi kõigub hiljuti 29.11.2018 vasaku põlve operatsioon, kõnnib kepiga, lonkab (V, 129) värin sõrmedes, värin kehas (V, 129) iiveldust, okserefleksi ei esine (V, 129) kliiniliselt joobes, muid kliinilisi leide ei esine (V, 129) alkoholilõhna suust ei esine (V, 129) uuritaval esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused (V, 129) kinnitatud arsti S. P. allkirjaga ja kinnipeetava Aleksei Durnevi allkirjaga (V, 129) 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 382 P. N.´u kohta (V, 139-140) on tõendatud, et kinnipeetava P. N.´u läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 20:00 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 139) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoainete tarvitamisele anamneesis on sõltuvus opioididest (V, 139) 14 eitab narkootiliste, psühhotroopsete ning muu sarnase toimega ainete tarvitamist (V, 128) võetud vereproov, uriin kateteriseeritud (V, 139) kinnipeetava riietus korras ei orienteeru oma isikus, ajas, kohas, olukorras, meditsiiniosakonda toomisel oli koomas, läbivaatuse ajal somnolentne (unine, uimane), täidab ainult lihtsamad korraldused, reageerib häälele, sõnadele südametoonid regulaarsed, artikulatsioon puudub somnolentsuse tõttu hingamine pärsitud, muud elulised näitajad normis (V, 139) pupillid kitsad, 2,0 mm, raskesti avab silmi (V, 140) nüstagmi testida ei ole võimalik, patsient somnolentne (V, 140) tasakaalu ja koordinatsiooni, kand-varvas kõndi sirgjoonel, teisi liigutusi ei ole võimalik tuvastada, toodud meditsiiniosakonda koomas, arsti läbivaatuse ajal somnolentne (V, 140) iiveldus, oksendab (V, 140) kliiniliselt joobes, elulised näitajad normis, teadvusehäire, hingamiskeskus (V, 140) alkoholilõhna suust ei esine (V, 140) uuritaval esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused (V, 140) pärsitud kinnitatud arsti S. P. allkirjaga ja kinnipeetava P. N. allkirjaga (V, 140) 25.01.2019.a koostas Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur J. H. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 148). 25.01.2019.a J. H.´a ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 148) on tõendatud, et 25.01.2019 kella 08:12 paiku pani rikkumise toime süüdimõistetu P. N., XXX, kes paikneb 1028 (A) sektsioonis E1 (kartserid ja lukustatud kambrid): Hommikuse loenduse ajal kella 08:12 paiku avasime kambri 1028 ukse. Nägin, et kinnipeetav N. lamab voodis. Andsin ukse pealt korralduse püsti tõusta. Kinnipeetav korraldustele ei allunud. Sisenesime kambrisse ja liikusime voodi juurde. Kutsusin kinnipeetavat N. nime järgi. Kinnipeetav lamas endiselt edasi ja ei reageerinud millelegi. Seejärel üritasime koos vanemvalvur R. M. kinnipeetavat üles äratada, raputades teda natuke käest. Kinnipeetav endiselt ei reageerinud millelegi. Raputasime uuesti kinnipeetavat käest, mille tagajärjel kinnipeetav korraks tõusis istuli ja siis uuesti vajus voodisse pikali ja nii umbeskolm korda. Oli näha, et kinnipeetav ei saanud millestki aru. Teavitasime koheselt peavalvet ja palusime meediku saata, kuna kinnipeetaval olid joobe tunnused. Meedikud tulid ja turgutasid kinnipeetava üles. Sündmuse tunnistajad: 15 vanemvalvur R. M. Tartu Vangla kolmandast üksusest vanemvalvur S. G. Tartu Vangla kolmandast üksusest 25.01.2019.a koostas Tartu Vangla õde T. V. õiendi Tartu Vangla direktorile (V, 149-150). 25.01.2019.a T. V.´i õiendiga Tartu Vangla direktorile (V, 149-150) on tõendatud, et kell 08:15 kutsutud kambrisse 1028, kus kinnipeetav N., P. (s XXX) voodis pikali ei reageeri. Eelnevalt anamneesis kahtlus narkootilise aine üledoosile. Kohale jõudes kinnipeetav voodis selili, hingamine lõrisev, ~6x min, küsimustele ei vasta. Koheselt manustatud nasaalselt naloxon 1,8 mg. Pandud peale O2 (hapnik), kardiomonitooring, saturatsioon, mõõdetud vererõhk RR106/72mmhg->126/76 mmhg. Umbes minuti pärast avab silmi, teadvusele ei tule, manustatud teine doosnasaalset naloxoni 1,8mg. Kinnipeetav tuleb mõne aja (~paar minutit) pärast teadvusele, vastab küsimustele, saab aru, kus viibib. Antud kohapeal juua, soovitatud täna rohkem vedelikke tarvitada. Mingite ainete tarvitamist kinnipeetav eitab. Kinnipeetav tuuakse umbes poole tunni pärast med.osakonda narkotestiks ja arstlikuks ekspertiisiks. Võetud vereanalüüs, uriin, pakendatud, saadetud EKEI-sse. 25.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 391 P. N.´u kohta (V, 151-152) on tõendatud, et kinnipeetava P. N.´u läbivaatus algas 25.01.2019.a kell 09:33 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst R. T. poolt (V, 151) anamneesis on sõltuvus opioididest (V, 151) enda sõnul tarvitas laupäeval 25.01.2019, aga ei tea mida (V, 151) riietus puhas, käitumine rahulik, samas kõnnib ringi (V, 151) mälu viimase kolme tunni kohta – ei mäleta (V, 151) uuritav kaebab õhupuudust, kell 08:15 olnud teadvuseta, hingamispuudulikkus, nasaalselt sai 2 doosi naloxoni 1,8mg silmad kergelt hüpereemilised (V, 151) artikulatsioon selge (V, 151) pupillid 3 mm, reageerib valgusele (V, 152) nüstagmi ei esine (V, 152) Rombergi asend kindel, kand-varvas kõndi sirgjoonel ebakindel, alkoholi lõhn suust puudub (V, 152) uuritaval esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused (V, 152) järeldus: esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (V, 152) 16 kinnitatud arsti R. T. allkirjaga ja kinnipeetava P. N. allkirjaga (V, 152) 19.01.2019.a koostas Tartu Vangla esimese üksuse vanemvalvur A. T. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 164). 19.01.2019.a A. T.´i ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 164) on tõendatud, et 19.01.2019 kella 17:09 paiku pani rikkumise toime süüdimõistetu J. P., XXX, kes paikneb 114 () sektsioonis S1 (I üksus): 19.01.2019 kell 17:09 S-hoone esimeses eluosakonnas õhtuse toidujagamise ajal ei tundunud kinnipeetav P. päris okei. Kinnipeetava liigutused olid kandilised/puised, silmavaade hägune. Kõnele reageeris koheselt, vastas küsimustele adekvaatselt. Kinnipeetav toimetatud meditsiiniosakonda testimisele. Sündmuse tunnistajad: valvur H. P. Tartu Vangla esimesest üksusest 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 381 J. P.´e kohta (V, 165-166) on tõendatud, et kinnipeetava J. P.´e läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 20:30 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 165) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoaine tarvitamisele anamneesis on sõltuvus opioididest (V, 165) enda sõnul eitab narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamist (V, 165) kinnipeetava riietus korras (V, 165) orienteerumine isikus, ajas, kohas, olukorras väga somnolentne mälu viimase kolme tunni kohta – üldseisundi tõttu pole võimalik hinnata (V, 165) uuritaval kaebused tervise kohta puuduvad higistab, artikulatsioon puudub somnolentsuse tõttu (V, 165) pulss 116x, vererõhk 94/60 (V, 165) esineb teadvusehäire, patsient somnolentne, täidab lihtsamad käsklused, reageerib sõnadele, läbivaatusel magab, norskab, elulised näitajad normis, hingamine pärsitud pupillid 2,5 mm, minimaalne reaktsioon valgusele (V, 166) nüstagm – somnolentsuse tõttu raske hinnata (V, 166) tasakaalu, koordinatsiooni, Rombergi asendit, kand-varvas kõndi sirgjoonel, täpseid liigutusi – pole võimalik hinnata värinat sõrmedes, laugudes, keeles - ei esine iiveldust, okserefleksi – ei esine 17 kliiniliselt joobes elulised näitajad normis, esineb teadvusehäire, hingamiskeskus pärsitud alkoholi lõhna suust ei esine (V, 166) uuritaval esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused (V, 166) järeldus: esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (V, 166) kinnitatud arsti S. P. allkirjaga ja kinnipeetava J. P. allkirjaga (V, 166) J. P. märkusi, proteste ei esitanud (V, 166) Kiirabikaartidelt (VI, 18-21), vanglaametnike ettekannetest-õienditest Tartu Vangla direktorile (V, 113, 127, 148, 149-150, 164) ja terviseseisundi kirjeldamise aktidest (V, 114115, 128-129, 139-140, 151-152, 165-166) nähtuvaga selle kohta, et 2019.a jaanuaris olid mitmetel Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel narkootilise aine tarvitamise üledoosi tunnused, on kooskõlas tunnistaja L. J.´i ütlused (III, 76-86, 12). Tunnistaja L. J.´i ütlustega (III, 76-86, 12) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvemeedikuna ja oli valvemeedikuna Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a ja puutus siis kokku ka kinnipeetavaga Aleksei Durneviga, kellelt võeti narkoaine tarvitamise kahtluse tõttu vangla meditsiiniosakonnas proovid. Samal päeval, s.o 19.01.2019 puutus samal põhjusel kokku ka kinnipeetavaga Sergei Martõštšenko, kes oli joobeseisundis ja oli oma kambris tõsise hingamispuudulikkusega, näost sinine ja teadvuseta. Tegemist oli väga selge opioidide üledoseerimise kahtlusega, mistõttu süstis Sergei Martõštšenkole naloksooni, mis taastab hingamise ja hingamise taastumise järel tuleb inimene taas teadvusele. Opioidide toime vähendamiseks süstis Sergei Martõštšenkole naloksooni korduvalt ja kutsus S.Martõštšenkole ka kiirabi, misjärel S.Martõštšenko viidi meditsiiniosakonda, kus manustasid Sergei Martõštšenkole ka füsioloogilist lahust, et ta kiiremini kaineks saaks. Kui Sergei Martõštšenkole poleks abi osutatud, siis ta oleks ära surnud. Meditsiiniosakonnas võeti Sergei Martõštšenkolt ka vereproov, järgmisel päeval ka uriiniproov, kuna kohe ei olnud Sergei Martõštšenko võimeline uriiniproovi andma ja vägisi ei hakatud seda võtma. 19.01.2019.a tegeles ka kinnipeetavaga P. N. tema kambris. Vajadusest, minna kinnipeetava P. N. kambrisse, teavitas peavalve. Kambrisse sisenedes oli seal asuv P. N. selges hingamispuudulikkuses, teadvuseta, pulss ja südame töö olemas. Hingamiskeskuse töö lakkamine on opioidide tarvitamisele omane tunnus. Süstis P. N. korduvalt naloksooni, mis kõrvaldab opioidide toime ja taastab hingamiskeskuse töö. P. N. juures olles kutsus talle kiirabi, kuna luusiseseks süstimiseks oli vaja luunõelu, aga neid polnud. Pärast naloksooni manustamist P. N. teadvus taastus ja ta sai viidud meditsiiniosakonda, kus teda kainestati füsioloogilise lahuse manustamisega, et ka kiiremini vabaneks opioidide toimest. P. N. seisund oli kriitiline ja kui ta poleks naloksooni saanud, siis oleks hingamiskeskuse töö lakkamisel saabunud surm. Hingamiskeskuse töö häirumine on iseloomulik opioidide üleannustamise tunnus. P. N. võeti nii vere- kui ka uriiniproovid. Uriiniproov võeti kateetriga, kuna ta ise ei olnud seda võimeline andma. 19.01.2019.a puutus joobeseisundi tuvastamiseks kokku ka kinnipeetavaga J. P., kes oli kliiniliselt joobes. J. P. võeti vereproov ja uriiniproov kateetriga, kuna ta ei olnud suuteline urineerima. 18 Tunnistaja L. J.´i ütlustega (III, 76-86, 12) on tõendatud, et 19.01.2019.a algas tema töövahetus hommikul ja kestis 24 tundi, s.o hommikust hommikuni. P. N. kutsuti kiirabi, kuna oli vahendite nappus, luunõelu polnud. Tunnistaja L. J.´i ütlustega on kooskõlas tunnistaja S. S.´a ütlused (III, 32-36, 3). Tunnistaja S. S,´a ütlustega (III, 32-36, 3) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a, kui koos valvuriga S. J. õhtust loendust tehes nägid, et kinnipeetav Sergei Martõštšenko lamas voodis, huuled olid sinised ja nägu oli valge. Püüdsid koos S. J. kinnipeetavat Sergei Martõštšenkot äratada, raputasid teda, kuid kinnipeetav sellele ei reageerinud, mispeale kutsusid kohale valvemeediku L. J., kes kohale saabudes hakkas kinnipeetavale esmaabi osutama. Kinnipeetava Sergei Martõštšenko teadvusele tulles viidi ta meditsiiniosakonda. Tunnistaja S. S. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a paiknes Sergei Martõštšenko lukustatud kambris üksinda ja samal päeval käis Sergei Martõštšenko valvuri saatel teises majas koolis. Üldjuhul paiknevadki kinnipeetavad lukustatud osakonnas kambrites üksinda. Tunnistaja S. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja S. J. ütlused (III, 36-39, 4) Tunnistaja S. J. ütlustega (III, 36-39, 4) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a, kui koos valvuriga S. S. kella 20 paiku õhtust loendust tehes nägid, et kinnipeetav Sergei Martõštšenko lamas voodis ja ei allunud korraldusele püsti tõusta. Sergei Martõštšenko oli kambris üksinda ja ei olnud ärkvel. Püüdsid Sergei Martõštšenkot äratada, kuid ta ei reageerinud sellele. S.Martõštšenko oli näost sinine, huuled olid sinised. Teavitasid sellest peavalvet, kutsusid meediku. Meedik otsustas kiirabi kutsuda, kes oli samas vanglas, aga teises majas. Kiirabi oli vanglas teises majas kohal sarnastel asjaoludel. Kiirabi vaatas Sergei Martõštšenko üle ja kuna vangla teises majas oli samasugune juhtum, siis kiirabi teadis, mida teha. Sergei Martõštšenko viidi meditsiiniosakonda ja pandi seal tilguti alla. Meditsiiniosakonnas oli Sergei Martõštšenko kuskil kella üheni ja sealt tagasi tulles paigutati ta teise kambrisse. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja V. M. ütlused (III, 42-46, 6). Tunnistaja V. M. ütlustega (III, 42-46, 6) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 20.01.2019.a, kui puutus kokku kinnipeetavaga Sergei Martõštšenko, kellel tuli uriinitest teha, kuna teda kahtlustati narkootiliste ainete tarvitamises. Uriiniproovide andmine toimub meditsiiniosakonnas. Tunnistaja V. M. ütlustega on tõendatud, et saatis 20.01.2019.a kinnipeetava Sergei Martõštšenko meditsiiniosakonda, kus Sergei Martõštšenko andis uriiniproovi. Uriiniproov pitseeritakse kinnipeetava silme all, sellele pannakse lint, tugev teip, allkirjad ja see proov läheb ekspertiisiasutusse, kohtuekspertiisi instituuti. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R. P. ütlused (III, 47-49, 7). Tunnistaja R. P. ütlustega (III, 47-49, 7) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a kui enne tööpäeva lõppu oli kinnipeetaval P. N. halb hakanud, väideti üledoosi, kiirabi käis kohal. Eelkajastatud tõenditega on kooksõlas tunnistaja J. K.´i ütlused (III, 49-53, 8). Tunnistaja J. K.´i ütlustega on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja läks vanemvalvurina Tartu Vanglasse erakorraliselt tööle ka 19.01.2019.a õhtul kella 8-9 vahel, 19 kui sai selleks kutse Tartu Vangla korrapidajalt. Erakorraliselt kutsuti tööle seoses lisajõudude vajadusega, kuna kinnipeetavatel oli narkoainete tarvitamise kahtlus. Tööle tulles kontrollis kambreid ja kinnipeetavate tervislikku seisundit, kas on ainete tarvitamise tunnuseid, kas käitumises on midagi ebatavalist. Tegeles kinnipeetavatega Durnev ja O. Aleksei Durnev oli väga energiline ja jutukas, liikuv ja rõõmsameelne, naeris koguaeg. Aleksei Durnevi ja teise kinnipeetava viis meditsiiniosakonda, meditsiiniosakonnas tegeles Aleksei Durneviga valveõde L. J., kes võttis vereproovid. J. K. ütluste kohaselt võttis ta ise uriiniproovi. Pärast seda Aleksei Durnev paigutati teise kambrisse. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et Tartu Vaglas kirjutatakse kinnipeetavatele metadooni välja. Kinnipeetav N. O. sai igal hommikul metadooni ravi eesmärgil ja tema test meditsiiniosakonnas osutus metadoonile positiivseks. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et enne Aleksei Durnevi meditsiiniosakonda viimist otsis Durnevi läbi, pärast meditsiiniosakonnas käimist otsis läbi ka A.Durnevi kambri, midagi ei leidnud. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et ta on Aleksei Durneviga tööalaselt kokku puutunud. J. K. iseloomustas Aleksei Durnevit kui kinnipeetavat, kes on nagu kinnipeetav ikka, käitumuslikke probleeme pole A.Durnevil olnud. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et puutus Aleksei Durneviga kokku siis, kui A.Durnev paiknes sõltuvusprobleemidega S1 osakonnas, mis on vähem avatud, 4 tundi ainult, mil kinnipeetavad saavad avatud osakonnas telefonikõnesid teha, lauamänge mängida, telekat vaadata, omavahel suhelda teiste kinnipeetavatega, köögis endale süüa teha, pesemas käia. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja K. K. ütlused (III, 54-56, 9). Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 54-56, 9) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja oli vanemvalvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a päevases vahetuses kell 07:45-20:45, kui I korruse sulgemise ajal õhtul tuli kinnipeetav L. ütlema, et kinnipeetav P. N. on teadvuseta, vajab arstiabi. Valvur K. J. läks olukorda kontrollima ja teavitas, et N. on teadvuseta, pulss on olemas. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et läks siis ise ka kohale ja nägi, et kinnipeetav N. oli voodis teadvuseta, pupillid hästi väiksed, ei reageerinud kõnele, valule, pulss oli olemas. Teavitasid meedikut, meedik tuli kohale, kutsuti kiirabi, et saaks ka luunõelu kasutada. Kiirabi kasutas luunõelu, N. tuli teadvusele, viidi ratastooliga meditsiiniosakonda, kuna ta ise ei olnud võimeline kõndima. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et pärast P.N. meditsiiniosakonda viimist teostasid nad N. kambris läbiotsimise, aga ei leidnud midagi. A.Durnev paiknes P.N. eraldi osakonnas. Samal päeval andis vanemvalvur T. teada, et P. on kahtlane. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et ta läks seepeale J. P. kambri juurde ja nägi, et J. P. on ebastabiilne, tuikus voodi peal, kõnetamisele eriti ei reageerinud. J. P. viidi meditsiiniosakonda, kõndis sinna omal jalal, oli teadvusel, vastas küsimustele ja reageeris, meditsiiniosakonnas teostati J. P. läbivaatus meediku poolt. Samal päeval viidi ka Aleksei Durnev meditsiiniosakonda meediku juurde. Eelkajastatuga on kooskõlas tunnistaja A. L.´i ütlused (III, 57-60, 10). Tunnistaja A. L.´i ütlustega (III, 57-60, 10) on tõendatud, et 19.01.2019.a kandis ta karistust Tartu Vanglas ja vahetult enne osakonna sulgemist pöördus ta valvuri poole seoses P. N. halva tervisliku seisundiga ja N. kutsuti meedik. P. N. oli oma kambris, kui ütles, et tal on halb. 20 Tunnistaja A. L. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a oli tema ja P. N. samas osakonnas ka Aleksei Durnev. Eeltoodud tõenditega on kooksõlas tunnistaja R. M.´a ütlused (III, 72-76, 11). Tunnistaja R. M.´a ütlustega (III, 72-76, 11) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja oli vanemvalvurina Tartu Vanglas tööl ka 25.01.2019.a, hommikuses vahetuses, kell 07:45-20, kui loenduse ajal üksinda kambris viibiv kinnipeetav P. N. ei reageerinud millelegi, oli loid, silmad kinni. Proovisid kolleegiga P. N. äratada, tugevama äratuse peale korraks reageeris, hingas väga aeglaselt, oli nagu poolunes, nagu norskaks. Teavitasid kolleegiga sellest peavalvekeskust, korrapidajat, kes kutsus kohale meediku. Meediku tegevuse peale P. N. toibus ja viidi meditsiiniosakonda, kus N. võeti narkoproovid uriinist ja verest. Samal ajal J. H. tegi N. kambris läbiotsimist. Eelkajastatud tõenditega on kooksõlas tunnistaja R. G.´i ütlused (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16). Tunnistaja R. G.´i ütlustega (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) on tõendatud, et ta on Eestis Tartu Vanglas karistust kandnud, kandis 4 aastat vangistust aastatel 2015-2019, vabanes Tartu Vanglast 2019.a oktoobris. 2020.a jaanuari alguses läks uuesti vanglasse karistust kandma. Sergei Martõštšenkoga ja Aleksei Durneviga tutvus vanglas 4-aastase vangistuse kandmise ajal, nendega olid tavalised suhted, nagu kaasvangidel ikka, tegid trenni koos. Tartu Vanglas viibimise ajast tunneb ka P. N. ja J. P.. A. T. ei tunne. Sergei Martõštšenko, Aleksei Durnevi ja P. N. omavahelised suhted on nagu kaasvangidel ikka. Sergei Martõštšenkol ja J. P. on samasugused suhted. Kõik need kinnipeetavad suhtlesid omavahel. 19.01.2019.a oli Tartu Vanglas S-2 osakonnas, kus võisid sellel ajal paikneda ka P. N. ja Aleksei Durnev. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a sai P. N. Tartu Vanglas üledoosi. Seda, kuidas P. N. üledoosi sai, ei tea. Küll aga teab, et selliseid asju nagu üledoos, vanglas juhtub. R. G. ütluste kohaselt tal endal ja kambrikaaslasel N. R. narkootilisi aineid kindlasti polnud. Eeltooduga on kooskõlas tunnistaja J. H. ütlused (III, 110-112, 98). Tunnistaja J. H.´a ütlustega (III, 110-112, 98) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja oli vanemvalvurina Tartu Vanglas tööl ka 25.01.2019.a, mil hommikuse loenduse ajal puutus kokku kinnipeetavaga P. N., kellel olid üledoosi tunnused. P. N. oli oma kambris voodis pikali ja kõnetamisele ei reageerinud ning polnud kontaktivõimeline. Korraldusele püsti tõusta P. N. tõusis korraks istukile ja vajus siis tagasi selili voodisse, oli teadvusel. Teavitasid sellest peavalvet ja palusid saata meediku, kuna kinnipeetav on mittekontaktses olekus, reageeris ja nagu ei reageerinud ka, polnud aru saada, mis seisus kinnipeetav oli. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja P. N. ütlused (III, 162-167, 100). Tunnistaja P. N. andis Tartu Maakohtus Tartu kohtumajas kohtuistungil ütlused 26.05.2022.a, mil ta oli Tartu Vanglast toimetatud kohtuistungile ütlusi andma. P. N. tähtaegselt vanglast vabanemise aeg on 12.07.2023.a (I, 61: kinnipeetavate registrist väljatrükk). Tunnistaja P. N. avaldatu kohaselt teab ta süüdistatavaid Sergei Martõštšenkot ja Aleksei Durnevit ja vihavaenu tal nende suhtes pole. 21 Tunnistaja P. N.´u ütlustega (III, 162-167, 100) on tõendatud, et vabadusest teadis ainult Sergei Martõštšenkot, kuna neil olid ühised tuttavad Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Sergei Martõštšenkoga tutvus 2014-2015.a. On Sergei Martõštšenkoga viibinud vanglas koos ühes sektsioonis, omavaheline läbisaamine on olnud sõbralik. Aleksei Durneviga tutvus vanglas, suhted olid temaga sõbralikud, on olnud temaga varasemalt 3-4 korral ühes sektsioonis, suhtles vanglas Aleksei Durneviga. Tunnistaja P. N. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a viibis ta Tartu Vanglas, oli ühes sektsioonis Aleksei Durneviga karistust kandmas. Aleksei Durnevilt ei ole narkootilisi aineid mitte kunagi saanud. Vanglas tarvitas kahel päeval 2019.a jaanuaris 4-5 päevase vahega nuusutamise teel fentanüüli, aine oli pulbri kujul ja sai üledoosi, aine sai kirja teel, kokku neli isikut, s.o P., Durnev, Martõštšenko ja ta ise said üledoosi ja viibisid neljakesi koos statsionaaris. Tunnistaja P. N. ütlustega on tõendatud, et ta sai vabadusest saabunud kirja teel narkootikumid ja tarvitas neid 2019.a jaanuaris ise, kellelegi edasi ei andnud. Kiri tuli natukene enne tarvitamist. Kirja saades ei teadnud, et seal on narkootikumid. Peale telefonikõnet tuttavaga sai teada, mis kirjas sees on ja samal päeval telefonikõnega tarvitas ainet. Ise palus endale narkootilist ainet saata. Pulber oli pandud kirja postmargi alla. Kirja saamise ajal oli isoleeritud lukustatud kambrisse vangistusseaduse § 69 mõttes ja siis oli tal võimalus kord või kaks nädalas helistada. Kirjaga saadetud narkootilise aine tarvitamise ajal ei saanud metadooni ravi. Vabaduses viibides fentanüüle ei tarvitanud. Vabaduses tarvitas ecstasyt, amfetamiini ja kannabist. Fentanüüli tarvitas harva. Tunnistaja P. N. ütlustega on tõendatud, et tema tervislik seisund on normaalne, 2015-2019 oli makshaigus hepatiit, enam sellega probleemi pole. Neeruhaigusi pole olnud. P. tutvus vanglas, on viibinud temaga ühes sektsioonis ja läbisaamine P. oli hea. Sergei Martõštšenko ja P. suhtlesid omavahel, nad olid head sõbrad. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52). Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et ta on Tartu Vanglas 2016.a detsembrist, on vanglas tarvitanud metadooni, aastat ei mäleta. Metadooni tarvitas kuu või poolteist narkosõltuvuse tõttu. Palus psühhiaatrit, et ta paneks raviks metadooni, et saaks maha rahuneda. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et 2019.a proovis vanglas veel ühte narkootikumi. Selle tarvitamise ajal narkootilise aine nime ei teadnud, aga see oli ilmselt seesama, mis on ekspertiisis kirjas. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli see 19.01.2019.a, kui ta leiti kambrist teadvusetuna. Sai selle narkootilise aine kirja teel ja see oli peidetud postkaardi sisse. Postkaart oli kihiti lahti võetud, sinna sisse oli puistatud narkootikume ja kokku tagasi liimitud. See postkaart tuli M. B. või M. B.. Täpselt perekonnanime ei mäleta, aga kiri oli allkirjastatud teise inimese poolt. Eesti keele tunnis sai teada, et kingitust peab otsima postkaardi seest. J. P. lasi seda talle kellegi kaudu edasi öelda. Peale eesti keele õpet läks oma kambrisse ja nagu iga narkomaan, ei suutnud end tagasi hoida. Rebis postkaardi katki ja nuusutas seda. Tarvitas ise kogu aine ära. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et kiri seisis tema juures üks kuni kaks nädalat, enne kui sai teada, et seal on midagi sees. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei ole ta palunud K. L. vanglasse narkootikume tuua ja K. L. pole talle ka midagi toonud. 22 Süüdistatav Aleksei Durnev keeldus 05.07.2022 hommikupoolikul pärast tunnistaja I. P. ülekuulamist ütluste andmisest (IV, 32). Pooltest ei taotlenud keegi Aleksei Durnevi kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist. Kohtule ei ole teada, kas Aleksei Durnev kohtueelses menetluses ütlusi andis. Kohtumenetluses Aleksei Durnev ennast üheski süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 14.10.2021.a koostatud kaitseaktist nähtub, et Aleksei Durnev ei tunnista enda talle esitatud süüdistustes süüdi (I, 59-60). Eelkajastatud 21.03.2019.a SA Tartu Kiirabi vastusega (VI, 18-21) koos sellele lisatud kiirabikaartidega, tunnistajate S. S.´a (III, 32-36, 3), S. J. (III, 36-39, 4), V. M. (III, 42-46, 6), R. P. (III, 47-49, 7), J. K.´i (III, 49-53, 8), K. K. (III, 54-56, 9), A. L.´ i (III, 57-60, 10), R. M.´a (III, 72-76, 11), L. J.´i (III, 76-86, 12), R. G.´i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), J. H.´a (III, 110-112, 98), P. N.´u (III, 162-167, 100) ütlustega ja süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlustega kogumis on tõendatud, et 19.01.2019.a olid Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel Sergei Martõštšenkol, Aleksei Durnevil, P. N., J. P. ja 25.01.2019.a oli P. N. narkootilise aine tarvitamise üledoosi tunnused. Narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses (
L. pikaajalise kokkusaamise käigus edasi Sergei Martõštšenkole ja sealt edasi Sergei Martõštšenkolt Aleksei Durnevile ja A. T. ning sealt edasi Aleksei Durnevilt P. N. ning A. T. edasi J. P. Süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumise kohta kajastab alljärgnev skeem K. L. | Sergei Martõštšenko | | Aleksei Durnev A. T. | | P. N. J. P. Süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumise kohta kajastab ka alljärgnev skeem Aleksei Durnev – P. N. K. L. - Sergei Martõštšenko < A. T. – J. P. Seda süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumise kohta aga tunnistajate P. N.´u (III, 162167, 100), A. T.´i (III, 167-168, 102) ja R. G.´i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütlused ning süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlused ei kinnita. Kuna Aleksei Durnev ennast süüdi ei tunnista, siis ka tema ei toeta seda süüdistuse versiooni. Riigikeele õppes 19.01.2019 ei osalenud J. P. ja P. N., kes said ka 19.01.2019.a üledoosi ning P. N. sai üledoosi ka 25.01.2019.a. Asjatundja M. T. hinnangul 6 päeva möödudes ei saa samast ainest avalduda joove 6 päeva möödudes (P.N.), kui just väga suure 23 neerupuudulikkusega ei ole tegemist ja sama aine on jäänud neerupuudulikkuse tõttu organismi ringlema. P. N. tunnistajana kohtus antud ütluste kohaselt kandis ta A.Durneviga 19.01.2019.a samas sektsioonis karistust (III, 163), A.Durnevilt ei ole narkootilisi aineid saanud (II, 163). P.N. ütluste kohaselt tarvitas ta enda teada fentanüüli, mille sai kirjaga selle margi alla pulbrina peidetuna ja hingas seda sisse, millest sai üledoosi (III, 164), statsionaaris olid üledoosidega neljakesi, seal olid veel ka J. P., Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko (III, 164). P. N. ütluste kohaselt tarvitas ta fentanüüli kirja saamisest mõnevõrra hiljem, kuna sai alles pärast kirja saamist tuttavalt telefoni teel teada, et seal kirjas oli ka narkootiline aine (III, 164). Ainet tarvitas pärast telefonikõnet (III, 164). P. N. ütluste kohaselt oli ta VangS § 69 alusel lukustatud kambris ja siis oli võimalus kas kord või kaks nädalas helistada (III, 166). Helistaski siis, kui teda kambrist välja lasti ja siis saigi kirjaga saadetud ja margi alla peidetud narkootilisest ainest tuttava käest teda (III, 166). Fentanüüli vanglas tarvitamise ajal ta metadooniravi ei saanud (III, 166). P. N. ütluste kohaselt ei ole tal neeruhaigusi olnud, on tarvitanud varem vanglas olles metadooni ja 10 päeva xanaxit, kui psühhiaater selle talle raviks välja kirjutas (III, 165-166). Xanaxit tarvitas vanglas psühhiaatri poolt määratuna 10 päeva, ajal, kui oli ka fentanüüli tarvitamine (III, 165). Maksahaigusena hepatiit oli 2015-2019, sellega enam probleemi ei ole (III, 165-166). P. N. ütluste kohaselt palus ta ise endale vanglasse narkootilisi aineid saata (III, 166). Tunnistaja P. N.´u ütlustega (III, 162-167, 100) on tõendatud, et ta viibis küll 19.01.2019.a Tartu Vanglas ühes sektsioonis Aleksei Durneviga karistust kandmas, kuid ei ole Aleksei Durnevilt narkootilisi aineid mitte kunagi saanud. Vanglas tarvitas kahel päeval 2019.a jaanuaris 4-5 päevase vahega nuusutamise teel fentanüüli, aine oli pulbri kujul ja sai üledoosi, kuid sai selle aine vabadusest saabunud kirja teel. Kiri tuli natukene enne tarvitamist. Kirja saades ei teadnud, et seal on narkootikumid. Peale telefonikõnet tuttavaga sai teada, mis kirjas sees on ja samal päeval telefonikõnega tarvitas ainet. Ise palus endale narkootilist ainet saata. Pulber oli pandud kirja postmargi alla. Süüdistuse versiooni narkootilise liikumise kohta seavad kahtluse alla ka tunnistaja A. T.´i ütlused (III, 167-168, 102). Tunnistaja A. T. avaldatu kohaselt teab ta Sergei Martõštšenkot ja Aleksei Durnevit ühisest vanglas viibimise ajast ja vihavaenu tal nende suhtes pole. Tunnistaja A. T.´i ütlustega (III, 167-168, 102) on tõendatud, et ta osales koos Sergei Martõštšenkoga riigikeele õppes ja keeleõppe tundide ajal ei andnud Sergei Martõštšenko talle mitte midagi J. P. edasiandmiseks. Ka ainult sõnades ei palunud Sergei Martõštšenko midagi edasi anda. Ka tunnistaja R. G.´i ütlused (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ei kinnita süüdistuse versiooni Tartu Vanglas narkootilise aine liikumisteekonna kohta. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et ta on Eestis Tartu Vanglas karistust kandnud, kandis 4 aastat vangistust aastatel 2015-2019, vabanes Tartu Vanglast 2019.a oktoobris. 2020.a jaanuari alguses läks uuesti vanglasse karistust kandma. Sergei Martõštšenkoga ja Aleksei Durneviga tutvus vanglas 4-aastase vangistuse kandmise ajal, nendega olid tavalised suhted, nagu kaasvangidel ikka, tegid trenni koos. Tartu Vanglas viibimise ajast tunneb ka P. N. ja J. P.. A. T. ei tunne. Sergei Martõštšenko, Aleksei Durnevi ja P. N. omavahelised suhted 24 on nagu kaasvangidel ikka. Sergei Martõštšenkol ja J. P. on samasugused suhted. Kõik need kinnipeetavad suhtlesid omavahel. 19.01.2019.a oli Tartu Vanglas S-2 osakonnas, kus võisid sellel ajal paikneda ka P. N. ja Aleksei Durnev. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a ei andnud Aleksei Durnev talle mitte midagi. Aleksei Durnev pole talle andnud narkootilist ainet. Tunnistaja R. G. ütluste kohaselt pole tema valduses kinnipidamiskohas olnud fentanüüli ja karfentanüüli. Aleksei Durnev pole talle kunagi öelnud, et ta oleks saanud Sergei Martõštšenko, hüüdnumega John, käest fentanüüli ja karfentanüüli. Kinnipidamiskohas oli Sergei Martõštšenkol hüüdnimi John (hääldusega: Džonn). Selle kohta, kas J. P. on saanud kinnipidamiskohas Sergei Martõštšenko käest narkootilist ainet, ei tea midagi. A. T. ei tunne ja ei tea selle kohta midagi, kas A. T. on andnud kinnipidamiskohas kellelegi narkootilist ainet edasi. Tunnistaja R. G. ütluste kohaselt on nad N. R. tuttavad, tutvusid Tartu Vanglas, kui istusid koos ühes kambris. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a sai P. N. Tartu Vanglas üledoosi. Seda, kuidas P. N. üledoosi sai, ei tea. Küll aga teab, et selliseid asju nagu üledoos, vanglas juhtub. R. G. ütluste kohaselt tal endal ja kambrikaaslasel N. R. narkootilisi aineid kindlasti polnud. Ka süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlused ei kinnita süüdistuse väiteid Tartu Vanglas narkootilise aine liikumistrajektoori kohta. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et ta proovis küll 2019.a vanglas veel ühte narkootikumi, selle tarvitamise ajal narkootilise aine nime ei teadnud, aga selle tarvitamise tulemusena leiti ta 19.01.2019.a kambrist teadvusetuna. Sai selle narkootilise aine kirja teel ja see oli peidetud postkaardi sisse. Postkaart oli kihiti lahti võetud, sinna sisse oli puistatud narkootikume ja kokku tagasi liimitud. See postkaart tuli M. B. või M. B. Täpselt perekonnanime ei mäleta, aga kiri oli allkirjastatud teise inimese poolt. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ta seda inimest ei teadnud, kes talle selle postkaardi saatis. Pani selle postkaardi riiulisse. Visuaalselt ei olnud mitte midagi näha. Valvur, kes andis kirja üle, ei märganud ka visuaalselt midagi. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei saanudki ta aru, et seal kaardi sees midagi on. Eesti keele tunnis sai teada, et kingitust peab otsima postkaardi seest. J. P. lasi seda talle kellegi kaudu edasi öelda. Pärast sai teada, et ka J. P. olid probleemid, ekspertiis näitas midagi. Peale eesti keele õpet läks oma kambrisse ja nagu iga narkomaan, ei suutnud end tagasi hoida. Rebis postkaardi katki ja nuusutas seda. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt on hea, et ta tegi seda enne õhtust loendust. Kui oleks õhtuse loenduse ära oodanud, siis oleks õhtul kella 8-st aega 12 tundi hommikul kella kaheksani olnud, mil keegi poleks seganud. Esimest korda juhtus nii, et elu päästis suur narkosõltuvus, kuna ei suutud ennast tagasi hoida ja kohe nuusutas ainet. Tarvitas ise kogu aine ära. Oli ahne. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et ta istus M. B. koos Tartu Vanglas, ühes sektsioonis ja sõbrustasid, suhtlesid. Peale seda, kui M. B. vabanes, siis suhtlesid edasi. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt käis XXX M. B. külas. M. B. kahtlustati selles, et ta saatis vanglasse narkootikume ja ka B. XXX küsitleti sellega seoses. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli uurimise versioon selline, et XXX K. L. kutsuti spetsiaalselt külla, et XXX riietesse või jalatsitesse peita narkootikume, et XXX nende riiete ja jalatsitega tuleks vanglasse kohtumisele, ise teadmata, et sinna on midagi peidetud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pidi ta uurimise versiooni kohaselt narkootikumid XXX riietuse seest vanglas kätte saama. See uurimise versioon on üles kirjutatud. M. B. vabanes enne seda juhtumit, arvatavasti suvel. 25 Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et kiri seisis tema juures üks kuni kaks nädalat, enne kui sai teada, et seal on midagi sees. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei ole ta palunud K. L. vanglasse narkootikume tuua ja K. L. pole talle ka midagi toonud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt on nad K. L. XXX ja neil on omavahel sõbralikud suhted, XXX. K. L. tutvus vanglas olemise ajal. Tutvusid telefoni teel. On praegu ka K. L. XXX. Vanglas olemise ajal on K. L. pikaajalisi kokkusaamis olnud 3-4 korda. K. L. suhtles telefoni teel, kirja teel ja kokkusaamiste teel. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teadis K. L. seda, mille eest ta karistust kannab. K. L. teadis ka seda, et tal on narkosõltuvus. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt on J. P. talle sõber. J. P. tutvus 2006.a Murru Vanglas. Tartu Vanglas on J. P. viibinud alates 2016.a samas sektsioonis. 2019.a jaanuaris ei olnud J. P. ühes sektsioonis. Tartu Vanglas suhtles J. P. kirja teel, kui ei olnud temaga samas sektsioonis. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tunneb ta Aleksei Durnevit vanglast, 2016.aastast alates. Suhted on Aleksei Durneviga normaalsed. Vangistuse ajal on Aleksei Durneviga suhelnud kirja teel, koridoris, suhted on sõbralikud, õnnitlevad teineteist pühade puhul. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta P. N. nii vanglast kui vabadusest. Ta on narkootikumide eest karistust kandnud, on sõltlane ja on koos temaga viibinud rehabilitatsioonisektoris. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta A. T. vangla kaudu, tutvus temaga 2013.a Tartu Vanglas, läbisaamine oli tavaline, vihavaenu pole. Suhtlevad A. T. nii, et kui kokku saavad, siis teretavad ja küsivad, kuidas läheb. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta I. B. vanglast, kui B. kandis karistust püstoli eest. Muid tema paragrahve ei tea. Ei tea, et I. B. oleks narkootikumidega tegelenud. Kui B. oleks tegelenud, siis ta oleks ka istunud. Vabaduses kohtusid B.. Ka Tartu Vanglas viibimise ajal suhtles I. B., kokkusaamiste ja telefoni teel. B. käis vanglas kokkusaamisel 1 või 2 korda. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et narkootiline aine, mida ta 2019.a tarvitas, saadeti talle postkaardi sees. Sellest, et postkaart sisaldab narkootilisi aineid, sai ta teada samal päeval riigikeele tunnis. Seda ütles üks inimene, kelle nime ei mäleta. J. P. seal riigikeele tunnis polnud, aga P. saatis selle postkaardi kohta suuliselt sõna. Kelle kaudu P. talle postkaardi kohta sõna saatis, seda ei mäleta. Asusid P. erinevates hoonetes. Teisest hoonest õppijatega kohtumisel olid jutuajamised erinevatel teemadel. Kes sealt sõnumi edastas, seda ei mäleta. Nii palju kui mäletab, siis seal oli umbes 10 inimest. Sõnumi edasi ütlemise kohta ei oska täpselt öelda. Käidi WC-s. Seal olid vahetunnid. Kus see toimus, seda ei mäleta. Kas P. saadetud sõnumi ütles edasi P. samas sektsioonis viibiv kinnipeetav, seda ei mäleta. Sõnumitooja ütles suusõnaliselt edasi, et postkaart, vaata postkaarti, kingitus on postkaardi sees. P. oli sellel ajal sektsioonis S-1, ise oli sellel ajal sektsioonis E-1. Seda, kas T. teadis P., ei oska öelda. Võimalik, et teadis. Millises sektsioonis oli sellel ajal T., ei tea öelda. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt suhtles ta riigikeele tunnis T. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et postkaardi saatis talle B. kuskil nädal või kaks enne selles olnud aine tarvitamist. B. võis saata ka P.. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pole ta ise palunud endale vanglasse narkootilist ainet saata. 26 Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et postkaardi sisse oli ainet pandud vihiku ruudu jagu. Kogu ülejäänud pind oli kinni liimitud. Ruudukujuline osa oli kleepimata. Seal olid narkootikumid. Puudutamisel ei olnud see pind muhkus. Ainet vihiku ruudu kujulisel alal oli õhuke kiht. Tarvitas selle kõik ära. Mõtles, et seda on vähe. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et tema vabaduses viibimise ajal oli lihtsalt fentanüül. Karfentanüül ja furanüülfentanüül ilmusid hiljem, juba tema vanglas viibimise ajal. Sellest, mis aine postkaardi sees on, ei andnud keegi teada. Postkaardi saatjal oli Tallinna aadress, saadetisel B. nime polnud. Kes sellel aadressil elas, seda ei tea. K. L. oli pikaajaline kokkusaamine kuupäevadel 17. kuni 19.01.2019 või 18.-19.01.2019, s.o üks päev enne toimunut. Ei palunud K. L. sinna kokkusaamisele midagi kaasa võtta peale seksuaalsema riietuse. Palus seksuaalsemalt ennast riidesse panna, sukad, ilus aluspesu. Palus K. L. küsida, kas vangla töötajad lubavad tal kaasa võtta intiimseid mänguasju. Kohtul ei ole alust eelkajastatud tunnistajate P. N.´u (III, 162-167, 100), A. T.´i (III, 167-168, 102) ja R. G.´i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütluste ning süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütluste tõele vastavuses kahelda. Nendest tunnistajate ja süüdistatava ütlustest nähtuv on kooskõlas asjaoluga, et vahetult pärast pikaajalist kokkusaamist K. L. osutusid Sergei Martõštšenko kiirtestid 18.01.2019.a negatiivseks. Uriinist võetud proovidest osutusid nii multitest kui ka fentanüülitest narkootilistele ainetele negatiivseks (VII, 121). Tunnistaja V. M. ütlustega (III, 42-46, 6) on tõendatud, et tavaprotseduuri korras viiakse pikaajaliselt kokkusaamiselt tulevad isikud uriiniproovile. Mõnikord viiakse kõik, mõnikord valikuliselt, kuidas peavalvest korraldus antakse. 24.03.2021.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. U. asitõendi vaatlusprotokolli Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 29-31). 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 29-31) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja K. L.´u pikaajaline kokkusaamine oli 17.01.2019 k 14:00 – 18.01.2019 k 14:00 (VI, 31). Tartu Vangla 04.10.2022.a vastuses (VII, 121; koostaja Tartu Vangla inspektor-kontaktisik G. T. esimese üksuse juhi ülesannetes) vandeadvokaat Kalju Kutsari päringule on kajastatud, et advokaat soovis saada teavet kinnipeetavale Sergei Martõštšenkole tehtud narkootiliste ainete tarvitamise testide tulemuste kohta, mis tehti kinnipeetavale 2019.a jaanuaris peale pikaajalist kokkusaamist K. L. Tartu Vangla vastusest nähtub, et vangisregistris kajastatu kohaselt tehti Sergei Martõštšenkole 18.01.2019.a kiirtestid ning multitest uriinist ja fentanüülitest uriinist olid negatiivsed (VII, 121). Nii Tartu Vanglast 07.07.2022.a antud iseloomustusega Sergei Martõštšenko kohta (VII, 122125; koostaja inspektor-kontaktisik I. T.), Tartu Vangla 04.07.2022.a vastuskirjaga Sergei Martõštšenko vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalemise kohta (VII, 126; koostaja inspektor-kontaktisik I. T.) kui ka süüdistatava Sergei Martõštšenko enda ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et tal on sõltuvus narkootilistest ainetest. Ka tunnistaja T. T. ütlustest (III, 142-151, 100) nähtub, et Sergei Martõštšenko viibis Tartu Vanglas narkosõltlaste osakonnas (III, 146). Sergei Martõštšenko ütlustest nähtuvalt, saades 19.01.2019.a eesti keele õppes olles teada, et tal on kambris asuva postkaardi sees kingitus, asus ta kohe samal päeval seda kaardi seest üles leitud ainet tarvitama, kuna narkosõltlasena ei suutnud ta sellele vastu panna. Taolistel asjaoludel ei ole veenev ja usutav, et kui Sergei Martõštšenko saanuks K. L. 17.01.2019 k 27 14:00 – 18.01.2019 k 14:00 toimunud pikaajalise kokkusaamise (VI, 31) käigus narkootilist ainet, suutnuks ta selle tarbimisest hoiduda ja seda ilma tarbimata säilitada kuni 19.01.2019.a eesti keele tunnini ja hakata seda alles seal edasi levitama, s.o Aleksei Durnevile ja A. T. edasi andma. Lisaks tunnistajate P. N.´u (III, 162-167, 100), A. T.´i (III, 167-168, 102) ja R. G.´i (III, 8794, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütlustele ning süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlustele seavad süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumistrajektoori kohta kahtluse alla ka kinnipeetavatelt 19. ja 20.01.2019.a võetud vere- ja uriiniproovide tulemused ja asjatundja M. T.´i ütlused (III, 112-120, 99), mis välistavad
järgi esitatud süüdistustes kajastatud narkootilise aine liikumistrajektoori võimalikkuse, kuna proovides tuvastati erinevaid aineid, mistõttu ei saanud olla tegemist ühest ja samast partiist ehk allikast pärineva ainega. Süüdistustes
järgi kajastatu kohaselt pidi sama aine läbima järgmised trajektoorid: Aleksei Durnev – P. N. K. L. - Sergei Martõštšenko < A. T. – J. P. P. N., J. P. ja Aleksei Durnevilt võetud proovides sisaldus furanüülfentanüül, aga Sergei Martõštšenkolt võetud proovides furanüülfentanüül puudus. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt püsib furanüülfentanüül karfentanüülist kauem organismis. Kuna furanüülfentanüülil on karfentanüülist suuremad ühekordsed tarvitamiskogused ja teistelt, s.o P. N., J. P. ja Aleksei Durnevilt võetud proovides sisaldus ka furanüülfentanüül, siis pidanuks sama ainepartii puhul furanüülfentanüül avalduma kindlasti ka Sergei Martõštšenkolt võetud proovis. Pole veenev, et sama partii puhul saanuks furanüülfentanüül jääda Sergei Martõštšenkolt võetud proovides avaldumata. Eelkajastatud asjaoludel pole veenev ja usutav süüdistustes
järgi kajastatu selle kohta, et 19.01.2019.a ja 25.01.2019.a tarbitud aine levik sai alguse K. L. ja Sergei Martõštšenkost ning et Sergei Martõštšenko olevat seda süüdistuste kohaselt 19.01.2019.a edasi andnud Aleksei Durnevile ja A. T. ning Aleksei Durnev olevat seda Sergei Martõštšenkolt saadud ainet süüdistuse kohaselt edasi andnud P. N. ja A. T. olevat seda Sergei Martõštšenkolt saadud ainet süüdistuse kohaselt edasi andnud J. P. Sellele, et tegemist polnud samast partiist pärineva ainega, viitavad ka asjaolud, et Sergei Martõštšenkolt
ja
järgi esitatud süüdistustega seoses teinud ja ekspertiisiakti koostanud, siis andis M. T. kohtus ütlused karfentanüüli, furanüülfentanüüli ja metadooni kohta asjatundjana. KrMS § 63 lõikes 1 sätestatu kohaselt saab eksperdi ütlus olla kriminaalasjas tõendiks ekspertiisiakti selgitamisel. 29.04.2022.a kohtuistungil M. T. avaldatu kohaselt on ta kõrgharidusega, lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, tal on doktorikraad arstiteaduskonnast, toksikoloogiavallas (III, 112). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on M. T. töötanud arst-kohtutoksikoloogiaeksperdina peaaegu 18 aastat (III, 113). Asjatundja M. T.´i ütlustega (III, 112-120, 99) on tõendatud, et fentanüüle kasutatakse väga väikestes kogustes, tavaliselt mikrogrammides ja nad püsivad veres väga lühikest aega. Verest on fentanüülid leitavad kuni paar tundi. Fentanüülid on rasvlahustuvad ained, jaotuvad hästi ruttu erinevate kudede vahel ümber. Selle tõttu mõnikord on raske ka joobehinnangut teha, kui on veri võetud, kuna see aine väga ruttu lahkub verest. Selletõttu eelistatakse uuringutes uriini, kuna sellisel juhul püsib aine natukene kauem organismis. Uriinist on fentanüülid leitavad 1-3 päeva jooksul ja verest kuni paar tundi. Metadooni kohta avaldas asjatundja M. T., et tavapärane kasutamine on kas lahusena või tabletina. Suitsetamist või inhaleerimist tavaliselt metadooni juures ei toimu. On ka erandeid 34 metadooni süstimise näol, kui ainet on väga vähe, siis süstides saab alati tugevama toime. Metadoon on saadav ka pulbrina. Metadoon on verest leitav 24-72 tundi ja väga erakordsetel juhtudel ka kuni 96 tundi, aga tavapärane on kuni 72 tundi. Uriinist on metadoon leitav kuni 5 päeva. Ei ole teada, et metadooni oleks tarvitatud limaskestade kaudu. Aga limaskestade kaudu metadooni tarvitamisel võib see mõjuda küll. Karfentanüüli ja furanüülfentanüüli kohta avaldas asjatundja M. T., et need on illegaalsel turul kättesaadavad pigem pulbrina, mida lahustatakse ja lahustatult süstitakse. Aga neid on võimalik pulbri kujul ka suitsetada. Kes süstimisega tegeleda ei taha, need suitsetavad. Põhimõtteliselt on võimalik ka limaskestadelt tarvitada. Sealt tulevad need imikute mürgistusjuhud, kus on limaskestadele igemetaskusse, huuletaskusse pandud, et oleks toime, sealt limaskestadelt ka imendub. Suu kaudu tavaliselt fentanüüle ei tarvitata, sest maost hakkab ta nii kiirelt lagunema, et jookseb maost läbi ja ei anna enam toimet. Limaskesta kaudu tarvitades võiks kogus olla natuke suurem. Limaskesta kaudu fentanüüle tarvitades ei jää selle kasutusest väliseid jälgi. Tavaliselt lahjendatakse ja segatakse fentanüüle sellega, mida kätte saadakse, tavaline on kas glükoos või tärklis. On olnud ka lidokaiini, aspiriini eriti just Venemaalt illegaalselt tooduna. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt segatakse fentanüüli metadooniga toime pikendamise eesmärgil. Kui metadoon ja fentanüül on koos, siis on risk üledoosiks palju suurem. Inimesel, kes pole kokku puutunud fentanüülide ja metadooniga, või kes on nende tarvitamisest võõrdunud, on suurem oht üledoosiks. Kui fentanüüli tarvitamine on toimunud mitmeid päevi varem, siis pole võimalik, et mõne ravimi tarvitamine kutsuks fentanüüli mõju taas esile. Maksa- ja neeruhaigused, eelkõige neeruhaigused võivad kaasa tuua selle, et metadoon ja fentanüülid on nii verest kui ka uriinist palju kauem leitavad, kuna aineid ei viida organismist välja. Üldjuhul ei mõjuta ravimid seda, kui kaua on metadoon ja fentanüülid organismis verest ja uriinist leitavad. Kui on kolm ainet, s.o karfentanüül, furanüülfentanüül ja metadoon pulbrina kokku segatud, ja kui neid ei ole korralikult läbi segatud, siis on võimalik, et ühes nurgas on natuke rohkem ühtesid aineid ja teisi vähem, sõltub, kust kohast see proov võtta, kuhu proovi võtmine satub. Ainete kogused on sedavõrd väiksed, et nende segamine võib toimuda ebaühtlaselt. Kui uriinist ei tuvastata narkootilisi aineid, aga verest tuvastatakse, siis on ainet väga värskelt tarvitatud, aine ei ole veel uriini jõudnud ja väga lühike aeg pärast tarvitamist on võetud proov. Kui narkootiline aine on leitav uriinist, aga verest pole leitud, siis on aine tarvitamisest juba aega möödas. Kui on tegemist metadooni ja fentanüülidega, siis metadooni võib olla 3 päeva tagasi tarvitatud, ligi 5 päeva tagasi, aga fentanüül on üsna mõni tund tagasi, siis veres pole kumbagi, aga uriinis on mõlemad. Siis hakkab ajafaktor mängima, üks on kauem tuvastatav ja teine lühemat aega. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt on töös ette tulnud seda, et fentanüülide kontsentreeritud lahusega on immutatud paberit. Metadooniga taoline kogemus puudub, aga välistatud see pole. Kui paber on immutatud narkootilise ainega, siis praktikas selle aine hiljem tarvitamine võib toimuda erinevalt. On suitsetamisvõimalus. On võimalik panna immutatud paber keele alla, keele limaskestalt imendub. On võimalik, et seesama paber tükeldatakse, sigareti sisse pannakse. Ja on ka võimalik see, et uuesti lahustatakse, paber pannakse vette ja lahustatakse see aine sealt välja. Kui on tegemist suhteliselt terve inimesega, siis pole võimalik, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.