lg 2 p 7, 9, 10 järgi ja B.Z-i süüdistuses
Süüdistatavad N.D , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; algharidusega; emakeel eesti keel; vallaline; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 20.02.2007 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; 17.10.2008 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 1,3 järgi 11 kuud 19 päeva vangistust, mis asendati 698 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 kuud. 12.06.2009 määrusega pöörati kandmata karistus 11 kuud 15 päeva täitmisele; 30.06.2009 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust; 28.08.2009 Viru Maakohtu poolt
lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust; 14.06.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
Väärtegude eest karistatud 5 korda. T õkendit valitud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 31.0702.08.2013. B.Z, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht 1 xxxx; algharidusega; emakeel eesti keel; vallaline; ei õpi ega tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 25.01.2011 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 8 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; 14.06.2012 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, 8, 9; § 202 lg 1 järgi 9 kuud vangistust, mis asendati 248 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud, ÜKT tehtud. Kohtueelses menetluses on kriminaalasi nr 13240104520, milles B.Z on kahtlustatav. Väärtegude eest karistatud 7 korda. Tõkendit valitud ei ole. Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus 09.10.2014, 16.10.2014; 02.03.2015 ja 09.03.2015, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319, § 341, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 176 l g 1 p 2, § 179 lg 1 p 1 O T S U S T A S: N.D süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.0702.08.2013, s.o 3 päeva, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. B.Z süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Menetluskulud älja mõista V N.D-lt menetluskulu riigituludesse: - 975,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel - 26,25 eurot erikulu tunnistaja K M sundtoomise kulu KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel - 11,75 eurot tunnistaja K M sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel - 708,75 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest. V älja mõista B.Z-ilt menetluskulu riigituludesse: - 975,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel - 122,12 eurot erikulu tunnistaja K M sundtoomise kulu KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel - 11,75 eurot tunnistaja K M sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel - 1734,36 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank 2 EE
B.Z-ile on kohtueelses menetluses esitatud süüdistus selles, et tema tungis lukustamata ukse avamise teel 26.07.2013 kella 01.00 paiku koos N.D-ga, kes kandis maski, xxxx asuvasse sauna ja tapmisega ähvardades nõudis saunas ööbivalt R R ilt raha, võttis ära tema mobiiltelefoni Nokia X3 väärtusega 300 eurot ja rahakoti koos selles olnud ID-kaardi ja pangadokumentidega, misjärel käskis R. Ril endaga kaasa tulla ning xxxx vana silla juurde jõudes nõudis R. Rilt jällegi raha ning lõi R. Rile ühe korra kurikaga selga tekitades talle IX ja X roide murru vasakul ja vasaku rindkerepoole verevalumi. Seega B.Z võttes sissetungimisega, isikute grupis, maskiga nägu varjates ja vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
3 II KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID N.D ja B.Z end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kannatanu andis kohtuistungil R R ütlusi , et tundis N.D ka enne 26.07.2013, suhted temaga olid head, B.Z-i ta varem ei tundnud. 26.07.2013 töötas T Li juures. Samal päeval oli talle varem helistatud ja hoiatatud, et öösel tullakse sinna, kuid ta ei uskunud seda , ega võtnud hoiatust tõsiselt. Öösel, kui magas saunas, sisene s kui sinna sisenes kaks meest. Mehed olid purjus ning ta tundis alkoholi lõhna. Ühel oli mask peas, kuid jalas olid tal samasugused lühikesed püksid nagu varem N.D jalas näinud oli . Teisel mehel oli käes kurikas ja kohe nõuti kaks sotti ja kästi riidesse panna ja kaasa minna. Läk ski kaasa, kuna kartis, sest mehed olid kahekesi ja neil oli kurikas kaasas, seepärast tundis hirmu. Teadis, et üksi ta neist jagu ei saa. Miks ta kaasa pidi minema ja miks raha nõuti, ta aru ei saanud ja seda ei selgitatud ka. Võttis kaasa telefoni ja rahakoti, milles raha ei olnud, olid vaid dokumendid. Mindi umbes 500 meetrit eemale silla juurde, kus nõuti uuesti raha Silla juures tegi maskiga mees häält ja ta selle tundisjärgi kindlalt ära N.D . Et meeste käest pääseda, lubaski minna T L i käest raha küsima ja andis pandiks oma telefoni ja rahakoti nende meeste kätte, kuigi tal polnud kavas ki raha kellegi käest küsida. Enne kui ta minema pääses, löödi üks kord kurikaga selga. Kumb meestest lõi, seda ta ei näinud, sest kui algul oli kurikas B. Z-i käes, siis mingil ajal silla juures nad vahetasid seda. Olles telefoni ja rahakoti ära andnud, sai ta lihtsalt jooksu sealt. T juurde jõudes rääkis ta ära, mis temaga juhtunud oli. Hommikul teatas politseisse. Paari päeva pärast läks arstile, kuna siis hakkas selg väga valutama. Kohe helistas ta ka oma tööandjale M S, kes oli sel ajal tema teada xxxx, kuid tuli sealt kohe tagasi ja sai siis M käest ka oma rahakoti ja telefoni tagasi . Mingeid varalisi nõudmisi tal meeste vastu ei ole. Süüdistatav B.Z end süüdi ei tunnistanud ja seletas kohtuistungil, et pidasid 2013 juulis xxxx teda kutsus kaasa Silver, öeldes, et vaja on minna R tappa andma, et K on talle mitu korda helistanud, et teda on nagu vägistatud või midagi sarnast. Tema ise ei tundnud enne ei K ega R. Mingit kurikat ei olnud, aga Silveril oli kaasas mask. Saunas ütles tema R, et see kaasa tuleks. Raha ta ei nõudnud. Silver ise ei ju lgenud häält teha, kuna teadis, et R võib ta ära tunda. Läksid vaateplatvormini, kus R ise pakkus neile 200 eurot. Teepeal näitas R vist korra ka seda rahakotti. Tema läks mingil hetkel telefoniga rääkima, rääkis eemal 10-15 minutit ja kui hakkas tossu paelu siduma , nägi, kuidas Silver lõi R selja tagant. Arvab, et R pakkus raha seepärast, et tal oli hirm, kuna Silveril oli ju mask ja tahtis koju tagasi minna. Tema ise vägivalda R suhtes ei kasutanud. Kohtueelses menetluses kirjeldas uurijale, kuidas „ma astusin sammu kõrvale ja lõin teda jalaga tondi vasaku külje piirkonda“. Vastuolu kohta selgitas ta, et valetas uurijale, kuna vanglas oleks hakatud teda siis piinama, kui ta Silveri peale oleks rääkinud. Kohtuistungi räägib sellist juttu sellepärast, et Silver ütles et ta võib rääkida. Süüdistatav N.D end süüdi ei tunnistanud ja seletas , et talle helistas K M ja käskis Rle peksa anda, kuna R olevat teda vägistanud. Kutsus B. Z-i kaasa, võttis kodust maski, et R teda ära ei tunneks (oli varem Rga kokku puutunud ja R oleks ta muidu ära tundnud) ja läksid xxxx juurde sauna, millise koha näitas eelnevalt kätte K. Maski pani enne sauna sisenemist pähe, aga mingit kurikat tal polnud. Saunas tuli põles ja R magas, kuid ärkas ukse kolina peale. B.Z ütles Rle, et saad tappa, kui kaasa ei tule. R tuligi kaasa vaateplatvormi juurde, et see on tühi koht ja keegi näe. Plaan oli alguses hirmutada, et ta inimese rahule jätaks ja võib -olla hiljem tappa anda. Rle tegelikult keegi ei öelnud, miks teda hirmutatakse või et miks ta peab kaasa tulema. R pakkus seal kaks sotti, et minema saada. Lubas siis tagasi tulla, aga nad ei uskunud teda, et ta tagasi tuleb. Siis R pakkus oma telefoni ja rahakotti nagu pandiks, et ta tuleb tagasi. Nemad võtsid rahakoti ja telefoni vastu, kuid Rt ootama ei jäänud. Need asjad lendasid 4 sinnasamasse maha (enne kaitsjale vastas, et ta üldse ei mäleta, mis neist sai). Enne kui R ära läks, pani ta Rle paugu selga jalaga, ei tea, miks. Tunnistaja M S andis kohtuistungil ütlusi, et R R i tööandjana sai ta peale 26.07.2013 oma emalt T Lilt teada, et Rga on midagi juhtunud, et talle tuldi maskides järele ja viidi ära. Siis tuli kusagilt info, et R on koguni ratastoolis, aga hiljem selgus, et nii hull asi ei ole. Suur probleem oli selles, et R pidi Soome tööle minema, kõik oli juba vormistatud, aga R lt oli võetud ära kõik dokumendid. Kui ta R endaga rääkida sai, siis selgus, et R oli ühe ründaja ära tundnud, ta oli väga hirmul ja endast R väljas. Kuna oli ära tundnud N.D, siis sai ta läbi mitme isiku tema telefoninumbri ja teatas, et olgu R dokumendid kohe tagasi toodud. Jutt oli telefonis v äga lühike. Ütles talle konkreetselt, et see mis teie ja R vahel on, ta ei tea mis teil seal on, et teda see ei huvita. Vaja on R dokumendid järgmiseks hommikuks kätte saada, aga see kus on telefon või see mis neil on rahad, teda ei huvita. Teda huvitas R töökaart, roheline Soome kaart, s.o dokumendid ja need asjad olgu toodud. Kui neid asju järgmiseks hommikuks tagasi toodud ei ole, siis lubas ise N.D-le järgi minna elle. väga S konkreetse jutu peale reageeris N.D vastates, et siin ei ole midagi teha, sest asi on juba politseis. Selle peale vastas N.D-le, et teda ei huvita, kus asi on - politseis või mitte politseis, et läheb talle lihtsalt järgi ja ta hakkab lihtsalt otsima kuhu asjad enda sõnul viskas. Selle jutu peale N.D vabandas telefoni teel, et üldse selline asi on juhtund. Siis t a ei jõudnudki midagi teha, kuna vaid kolm tundi oli möödas, kui juba G T helistas kontorisse ja ütles, et R dokumendid toodi ära. G T ütles et ei näinud, ta jooksis küll treppist alla, kuid ei näinud, kes asjad tõi. R dokumendid olid kõik käes , isegi telefonikaardid ja sellega asi piirduski. Arvas, et kõige toimunu põhjuseks oli armastuskolmnurk. Nägi Rl seljal pikka sinist triipu. R käis mitu päeva küürus ja ka Soomes töötas ta algul valuvaigistitega. Tunnistaja G T seletas kohtuistungil, et aega enam täpselt ei mäleta, aga ühel õhtul vahetult peale seda, kui R t rünnati, hilisemal ajal, kui väljas oli juba pime, hakkas oma elukohas xxxx tualetti minema, kui leidis trepilt R Ri rahakoti ja telefoni, mis anti hiljem M Se kätte. Enne seda juhtus ta pealt kuulma, kui K M ja T omavahel rääkisid, et R tuleb läbi peksta. Tunnistaja K M seletas kohtuistungil, et B.Z-i ta ei tunne, kuid teab N.D , kellega tal 2013.aastal umbes jaanuarist juunikuuni suhe oli. Tundis ka R Ri ja nende suhtes olid normaalsed - elasid xxxx ühes korteris tollel ajal. Väitis, et tema ei tea R peksmisest midagi. Tema selleks kedagi palunud ei ole. Kuulis sellest alles hiljem Rlt, kes arvas, et üheks peksjaks oli N.D . Silver ise rääkis talle hiljem ka ise, et oli olnud peksmine, kuid midagi täpsemalt ta ei rääkinud. Samas seletas, et 26.juulil 2013 oli ta xxxx ja kuna Silver küsis, kus R võib olla, siis näitas kätte sauna asukoha, kus R ööbis. Teadis seda kohta, kuna oli varem seal käinud. Miks Silveril seda vaja oli ta oma sõnul ei küsinud, vaid sõitis samal õhtul tagasi xxxx . Samal ööl rääkis ta veel korduvalt telefoni teel Silveriga, kes rääkis, et andis Rle peksa, kuid et R oli suuteline omal jalal ära kõndima. Kui Ta Silveriga telefoni teel rääkis, võttis vahepeal telefoni üks temale tundmatu isik, kes ei vastanud küsimusele, et kes ta on, kuid ütles, et nad võtsid R asjad, mis on nende käes. Vist oli juttu mingist rahakotist - rohkem ei mäleta, mis asjadest veel juttu oli. Hiljem vestles Silveriga veel Skype's, kus viimane tunnistas talle, et nad võtsid Rlt ära rahakoti ja telefoni. Kohtuistungil avaldat ud kirjalik ud tõendid: R Ri patsiendikaart, millest nähtub, et R.R tuvastati roietemurd, vasaku rindkere poole verevalum. 5 KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 3051 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KrMS § 268 sätestab kohtuliku arutamise piirid. Nimetatud sätte alusel määratletakse kohtumenetluse ese ehk faktilised asjaolud ja õigusküsimused, mida on võimalik kohtuliku arutamise käigus seoses isikute süüküsimuse lahendamisega käsitleda ja millele saab kohus otsust tehes tugineda. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi kui § 268 ei ole sätestatud teisiti. N.D-le ja B.Z-ile esitati kohtueelses menetluses süüdistus
lg 2 p 7, 9 ja 10 järgi.
lg 2 p 7, 9, 10 sätestab vastutuse röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga. Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab
kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest ning vägivallast, mis võib seisneda nii ähvardamises kui ka füüsilises vägivallas. Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on
lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (
lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib
lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.
lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas vägivalda vaid üks isikutest ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (Riigikohtu 17.11.2006 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-06)
lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kui ka mitte eelneva vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevuse selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Samas tuleb silmas pidada, et süüdistatavale (kuriteo kaastäideviimises) ei saa omistada teopanust, mis väljub süüdistuse piiridest (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-149-11, p 47). Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, sest konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis. Riigikohus oma lahendites on väljendanud seisukoha, et ei ole nõutav, et iga kaastäideviija peab süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused omakäeliselt realiseerima (Riigikohtu otsused kriminaalasjades nr, 3-1-1-97-04; 3-1-1-108.06; 3-1-1-5-08). Tegu on 6 kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt, kui täideviijad valitsevad toimuvat tööjaotuslikus koostoimes ehk iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on tervik. Lisaks eeltoodule on oluline, et kaastäideviijast peab objektiivselt sõltuma süüteo täideviimine. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil ning viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Oma sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald tähendab kehalise jõu rakendamist kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob asja üleminekuks, kusjuures absoluutne on selline vägivald, mis on vastupandamatu ja ületamatu ning mille kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks, tema tahe murtakse. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kaastäideviimise korral algab süüteo toime panemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus jäi prokurör seisukohale, et tegemist on röövimise kaastäideviijatega.
lg 2 p 7 ja 9 , 10 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis on täielikult tõendatud ning Viiemanni ja B.Z-i näol on tegemist isikute grupiga. Tegemist on klassikalise röövimisega. Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist saunas tapmisega ähvardamine ja et telefon ja rahakott oleksid kannatanult saunas ära võetud. Prokurör taotles kohtul süüdistust muuta, jättes süüdistusest välja tapmisega ähvardamine, asendad es see tervisekahjustusega ähvardamisega. Samuti taotles prokurör kohtul ära muuta asjaolu, et telefon ja rahakott võeti ära saunas ja asendada see sellega, et telefon ja rahakott võeti ära hiljem nn Xxxx mäe peal. Need asjaolud ei tingi süüdistuse muutmist vaid pigem mõnevõrra kergendavad süüdistavate olukorda, kuna vägivallaga ähvardamise raskusaste muutub leebemaks. Selline süüdistuse muutmine olukorda kuidagi ei raskenda. Süüteo kvalifikatsioon süüdistuse sellisel viisil muutmisega kummagi süüdistatava suhtes ei muutu. Kuna prokurör muutis menetluses süüdistust, leides, et N.D ja B.Z-i puhul on tegemist röövimise kaastäideviijatega, siis võttes arvesse prokuröri seisukohta ja eespoolviidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, lähtub kohus süüdistuse uues redaktsioonis kirjeldatud f aktidest, s.o
Vaidlusküsimus käesolevaks kohtuasjas on, kas kannatanult võeti süüdistuses loetletud asjad ära või mitte. Usutavad on kannatanu R Ri ütlused, kuna need on kooskõlas teiste tõenditega. Tema ütlused on kogu menetluse kestel olnud järjepidevad ja tal ei ole olnud vähimatki põhjust ise kurikat välja mõtelda, samuti seda, et temalt kohe raha nõudma hakati. On ilmselge, et kannatanu ei läinud N.D ja B.Z-iga kaasa enda vaba tahte alusel, vaid alludes alkoholijoobes ning maski ja kurikaga varustatud sissetungijate vägivalla ähvardusel antud korraldusele. Ta kartis maski ja kurikaga varustatud ründajaid. Kannatanu andis küll ise oma telefoni ja rahakoti ära, kuid seda alles pärast seda, kui tema suhtes oli kasutatud vägivalda. Ei oma tähtsust, kas see oli psüühiline vägivald ähvardamisena või oli jõutud juba füüsilise vägivallani. Raha nõudmine esitati kohe sauna sisenedes, see oli konkreetne ja korduv . Vägivald kannatanu suhtes oli ajaliselt seotud asja äravõtmisega ja oli vara äravõtmise vahend. 7 Süüdistatavad N.D ja B.Z ei rääkinud mitte hetkeski, et andku R need asjad seniks ära kuni ta ära käib ja raha toob, et nad seni ootavad teda. Süüdistavad ise kogu aeg kinnitasid, et nad ei uskunud mitte hetkeski, et kanntanu neile raha toob. Aga asjad nad vastu võtsid ja nendega minema läksid. N.D ja B.Z on mõlemad eitanud raha nõudmist, kurika olemasolu ja asjade äravõtmist, samuti vägivalla tarvitamist kannatanu kallal, kuid nende ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna ei haaku asjas kogutud muude tõenditega, s.o kannatanu R Ri ja tunnistaja K M ning M S e ütluste ning R Ri patsiendikaardiga, millel on kehavigastused fikseeritud. Süüdistatavate ütlused on kantud soovist distantseerida end sündmustest ja vabaneda vastutusest. Kohus nõustub prokuröriga, et tuleb pidada võimalikuks, et asi saigi alguse suhteprobleemidest, mida N.D paluti lahendama ja kes omakorda kaasas B.Z-i, kuid Viide mann otsustas võõra kättemaksu ühildada omakasuga ning B.Z läks sellega kaasa. Kohus peab usutavateks süüdistatavate väiteid, et algselt soovisid nad R Rile lihtsalt peksa anda. Tähelepanuväärne on seejuures aga asjaolu, et R Rile ei öeldud kordagi, et ta oleks milleski või kellegi vastu eksinud ja nüüd selle eest karistuse peab saama, vaid koheselt hakati nõudma raha – saab enda taskud täidetud ja hiljem ka Kle ette kanda, et käsk on täidetud. Kumb konkreetselt kannatanut lõi, ei oma asjas tähtsust, sest tegutseti ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult. Asjaolu, et kannatanut löödi alles pärast rahakoti ja telefoni äravõtmist, ei välista röövimist, kuna vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega. Ei ole tuvastatud, kas ja kui kau a süüdistatavad Rt seal vaateplatvormil Xxxx mäel veel ootasid, aga usutav ei ole ka see, et need esemed sinna maha visati. Pealegi kinnitas tunnistaja K M, et N.D avaldas talle veel samal ööl telefoni teel, et nad võtsid Rlt asjad ära ning et nii telefon kui ka rahakott on nende käes. N.D teadis täpselt, kust neid hiljem leida, kuna peale tunnistaja Saare kõnet temale ja tõenäoliselt ka pärast tõsist ähvardamist need esemed üsna ruttu tagasi ka toimetati. Kohus loeb tuvastatuks, et nii N.D kui B. Z tegutsesid otsese tahtlusega, nad on süüvõimelised ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Mõlema teod on õigusvastased ning õigusvastasus ei ole millegagi välistatud. KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik. Karistamise alused sätestab
Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist 8 desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
lg 2 p 7, 9 , 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud kolme - kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Seega on röövimise sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid
mõttes ja raskendavaid asjaolusid
N.D on varem viiel korral kohtulikult karistatud ja samuti on teda viiel korral väärteokorras karistatud. Varasemad karistused annavad tunnistust sellest, et teda ei saa pidada õiguskuulekas. Kohtu hinnangul on N.D kuritegelikult jätkuvalt ja aktiivne et varasemad vangistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. B.Z on varem kahel korral kohtulikult karistatud, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 7 korral, mis samuti annab tunnistust sellest, et teda ei saa pidada õiguskuulekaks isikuks. Kuriteo pani ta toime alaealisena. Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad kuuluvad süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Diferentseerides karistusmäära sõltuvalt osavõtu astmest ja süü suurusest, on kohus seisukohal, et N.D-le tuleb mõista vangistus sanktsiooni alammäärale lähedases määras, pidades seda piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. B. Z-ile , kes kuriteo toimepanemise ajal oli alaealine ja kes ei olnud kuriteo toimepanemise initsiaatoriks, tuleb pidada põhjendatuks mõista vangistus sanktsiooni alammääras pidades seda piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2 ,5 palga alammäära, s.o 975,00 eurot. 9 KrMS § 175 lg 1 p 2 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele tunnistaja sõidukulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Villup rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Salumäe rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2015 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2099 osaliselt, s.o: 1.1. N.D ja B.Z-i süüditunnistamises
MS § 176 lg 1 p 2 alusel erikuluna välja mõistetud 26,25 eurot tunnistaja K M sundtoomise kulu ja B. Z-ilt KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel erikuluna välja mõistetud 122,12 eurot tunnistaja K M sundtoomise kulu osas. 2. Süüdi tunnistada N.D
lg 2 p 7, 9 järgi ja B.Z
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.