← Eesti

1-20-4011/33

Obsah (12)§ 310§ 126§ 180§ 154§ 199§ 35§ 34§ 3101§ 312§ 189§ 306§ 175

1-20-4011 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4011 (19233001463) Kohtunik Mari-Liis Avikson Ko

) §-dest 311-315, kohus otsustab: Tunnistada N.K süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 02.12.2019 kuni 03.12.2019, s.o kokku 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-20-4011 Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.2020. Kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldada ja kohaldada lähenemiskeeldu järgmistel tingimustel:

§ 310

¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu K R (ik XXX) eraelu ja isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates N.K: - tulla kannatanule K R lähemale kui 10 (kümme) meetrit; -suhelda kannatanu K R, sh erinevate sidevahendite (telefon, internet, s.h e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu ühenduse võtmine; - juhuslikul kohtumisel peab N.K viivitamatult kannatanust eemalduma K R kõnetamata vähemalt 10 (kümne) meetri kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kaotab kehtivuse kohtueelses menetluses Viru Maakohtu 05.12.2019 kohtumääruse alusel N.K suhtes kohaldatud ajutine lähenemiskeeld. Asitõendid: - DVD-R plaat videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalides - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista N.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksassada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ning 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot ja 26 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o 726 (seitsesada kakskümmend kuus) eurot ja 26 senti riigi kanda. Määrata, et N.K on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2000 (kaks tuhat) eurot 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700045605 ning selgitus „N.K , 1-20-4011 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. oktoobrist
  3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe 2 1-20-4011 kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. oktoobrist
  5. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav seoses kohtuotsuse tegemise tähtaja pikendamisega Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates
  6. novembrist
  7. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt N.K süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 120 lg 1 järgi saabus Viru Maakohtusse 09.06.2020 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-20-4011 ning jagati kohtunik Galina Jasnjuki menetlusse. 1.2.Viru Maakohtu 24.08.2020 määrusega otsustas Viru Maakohtu esimees Astrid Asi taandada Viru Maakohtu kohtunik Galina Jasnjuki kriminaalasja nr 1-20-4011 menetlusest, kuna kohtu esimehe hinnangul tuleks üldkorras arutatavate kriminaalasjade puhul vältida olukordi, kus kohtunik on enne kohtulikku uurimist avaldanud varasemates lahendites arvamust kahtlustuse põhjendatuse osas. Kohtusse saabunud kriminaalasja otsustas kohtu esimees jagada kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu arutamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasju arutavale kohtunikule. Kriminaalasi jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. 1.3.Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev esitas 15.06.2020 kohtule kaitseakti. Kaitsja oli seisukohal, et süüditus ei ole põhjendatud. N.K ei tunnista oma süüd talle inkrimineeritavas kuriteos. Kaitsja palus tagastada süüdistusakti prokuratuurile, kuna süüdistusakt on puudulik, kutsuda kohtuistungile tunnistajana K T, lisada toimikusse süüdistatava mobiiltelefoni ekraanist tehtud piltide salvestused ja kannatanu K R lühisõnumid. Kaitsja palus ka abi tunnistaja K T ülekuulamise korraldamiseks. Tunnistaja elab Hollandis. 1.4.Viru Maakohtu 29.09.2020 määrusega andis kohus N.K kohtu alla süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi, leides, et antud kriminaalasi allub Viru Maakohtule, samuti olid olemas kõik asjaolud, et anda N.K kohtu alla, kuna süüdistusakt vastab

§ 154

nõuetele ning puudusid alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199lg 1 punktide 2-6 alusel.

Kohus jättis kohtu alla andmise määruses kaitsja Deniss Matvejevi taotluse süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile rahuldamata. Kohus võttis vastu prokuröri loobumise tunnistaja N N ülekuulamiseks. Kaitsja Deniss Matvejevi taotlused tunnistajate N N ja K T kohtuistungile kutsumiseks ning ülekuulamiseks jättis kohus eelistungil rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kaitsja Deniss Matvejevi taotluse võimaldada tal esitada tõendina helisalvestis tunnistaja N N ja kannatanu K R vahelise telefonivestlusega. Kohus rahuldas muud kaitsja Deniss Matvejevi taotlused täiendavate tõendite kogumiseks, lubades tal esitada kohtulikul uurimisel kaitsjapoolsete tõenditena süüdistatava mobiiltelefoni ekraanist tehtud piltide salvestused ja kannatanu K R lühisõnumid, mis ta saatis 09.01.2020 N.K-le ja neile lisatud videosalvestus, mis on talletatud CD-plaadile. 1.5.Süüdistatav N.K ei tunnistanud ennast kohtuistungil süüdi ning ka kaitsja jäi enda varasema seisukoha juurde, leides, et süüdistus ei ole põhjendatud. 1.6.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks, v.a tunnistaja N N ülekuulamiseks, kuna eelistungil prokurör loobus selle tunnistaja ülekuulamisest. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse lubada tal esitada tõendina süüdistatava mobiiltelefoni ekraanist tehtud piltide salvestused ning rahuldas kaitsja taotluse tunnistaja N N ülekuulamiseks. Kohtuistungil toimus kannatanu K R ja tunnistaja N N ülekuulamine. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava N.K ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest vastavalt

§ 35

lg-le 2 ja

§ 34lg 1 p-le 1. 3 1-20-4011 1.7.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista N.K Kar

S § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 5 kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus N.K suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus mõista süüdistatavalt välja kõik menetluskulud ning asitõendiks olev CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Samuti toetas prokurör kannatanu K R taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks

§ 3101

sätestatud korras kohtueelses menetluses kohaldatud lähenemiskeelu kohaldamise tingimustega tähtajaga kolm aastat. 1.8.Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista. Juhul kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis kaitsja hinnangul on N.K süü alla keskmise määra ja seega peaks kaitsja hinnangul karistus olema miinimumi lähedane. N.K ei suhtle K R, järeldusi ta on teinud, karistuse eripreventiivne eesmärk on täidetud. Süüdimõistva otsuse korral on võimalik jätta riigi kanda 75% menetluskuludest, kuna N.K ei tööta ja tänaseks on tal vaid põhiharidus ja ei ole ühtegi elukutset, mis võimaldaks tal omada vähemalt keskmist tulu. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et N.K on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. 2.2.Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II), otsustab, milline karistus tuleb mõista N.K-le seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III) ning võtab seisukoha selles osas, kas põhjendatud on rahuldada kannatanu K R taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks (IV). Ka otsustab kohus kohtuotsuses, millist meedet tuleb kohaldada asitõendile (V). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (VI). I 2.3.N.K-le on esitatud süüdistus selles, et ta ähvardas oma endist tüdruksõpra K R tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Täpsemalt saatis N.K 23.09.2019 kella 15.01 ja 15.11 vahel K R suhtlusäpi Telegram vahendusel häälsõnumeid, milledes ähvardas K R tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, kasutades muuhulgas selliseid fraase nagu: „Ma viimast korda korraldan sulle jama, annan sulle, raisk, vastu molu, raisk, ja kaon lõplikult, kui raisk, hakkad hambutuna käima.“; - „Praegu ma tulen, raisk, löön molli tühjaks ja üldse kõik tuleb välja nii, mitte mulle, aga sulle küljega, ah?“; - „Ma ju ütlesin, ma olen õudusunenägu terveks eluks ja hakkan tihti sulle välja ujuma. Ja usu veel, raisk, see pole lõpp.“; „Ma ütlesin sulle kohe, kui sa… kui me alustamise suhteid uuesti, et raisk kui see teist korda kordub sa ei tule elusana välja sellest mängust. Vot. Ja palun…“; - „Vaata sinu lõpp on juba raisk peaaegu.. raisk noh reaalselt lähedal.“; - „Aga Piiteris on vinged sood“. Nimetatud lauseid kuuldes tundis kannatanu hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna kartis N.K poolt öeldud ähvarduste täideviimist. Kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, sest need olid esitatud agressiivses väljendusviisis ja sisaldasid konkreetset kirjeldust tervisekahjustuse 4 1-20-4011 tekitamisest ning lubadust, et kannatanu elu lõpp on lähedal. Samuti oli kannatanule varasema lähisuhte pinnalt teada N.K äkiline iseloom ja agressiivsus. Kannatanu lõpetas temaga

  1. aasta augustis suhte mehe agressiivsuse tõttu ja pöördus politsei poole, kuna kartis N.K poolset füüsilist vägivalda. N.K suhtes alustati ähvardamise paragrahvi alusel kriminaalmenetlus, mis lõpetati
  2. aastal kuna N.K süü ei olnud suur ja puudus avalik menetlushuvi. Kirjeldatud tegevusega pani N.K toime K R tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise, mis on KarS § 120 lg 1 alusel kvalifitseeritav kuritegu. 2.4.Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et N.K saatis 23.09.2019 kella 15.01 ja 15.11 vahel K R suhtlusäpi Telegram vahendusel häälsõnumeid, milledes sisaldusid just sellised fraasid, mis on süüdistusaktis ära toodud. Nimetatu on tõendatud süüdistatava N.K ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsuses selles osas kohtul alust kahelda ei ole, kuna need haakuvad ka teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Nimelt on ka kannatanu K R enda ütlustes kinnitanud seda, et süüdistatav N.K saatis talle suhtlusäpi Telegram vahendusel selliseid fraase nagu on ära toodud süüdistusaktis. 2.
  3. Samuti tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 10-18), et süüdistatav saatis kannatanule süüdistuses toodud ajal häälsõnumeid, mis sisaldasid muuhulgas ka selliseid fraase nagu on süüdistusaktis ära toodud. Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks CD-R plaat kirjega 19233001463 – video salvestus kannatanu K. R. Videosalvestus on tehtud kannatanu mobiiltelefoni sisse paigaldatud programmi kaudu. Pilt näitab otsepildis sotsiaalvõrgustikus toimuvat kirjavahetust kannatanu ja Denissi-nimelise mehe vahel. Nimetatud protokollist nähtub see, et Denissi nimeline noormees on saatnud järgmised häälsõnumid: „Ma viimast korda korraldan sulle jama, annan sulle, raisk, vastu “; - „Praegu ma tulen, raisk, ega, ah?“; - „Ma ju .“; „ raisk kui see teist korda kordub sa ei tule elusa „ .“; - „Aga Piiteris on vinged sood“. 2.6.Põhiliseks vaidlusküsimuseks kujunes selles kriminaalasjas see, kas kannatanu K R eeltoodud lauseid kuuldes tundis hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna kartis N.K poolt öeldud ähvarduste täideviimist. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et kannatanu ei tundnud seoses süüdistatava poolt 23.09.2019 saadetud fraasidega hirmu enda elu ja tervise pärast. Kohus eeltoodud kohtumenetluse poolte seisukohaga ei nõustu ning leiab, et usaldusväärselt leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist vastupidine, s.o see et kannatanu K R tundis 23.09.2019 süüdistatava poolt saadetud fraaside tõttu hirmutunnet nii enda elu kui ka tervise pärast. Kohtule annavad aluse asuda eeltoodud seisukohale kannatanu ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kannatanu K R ütluste kohaselt (KoTo, tl 72-75 pöördel) kui ta sai ähvardusi
  4. septembril 2019, siis jõudis järeldusele, et Deniss võib teda ära tappa, sest ta tunneb Denissi kui vägivaldset ja impulsiivset isikut. Deniss on väga kuri. Saades ähvarduse 23.09.2019 ta pöördus politsei poole alles 16.11.2019, sest üritas viimase hetkeni lahendada head moodi. Hirmu tipp oli sel päeval, kui ta tuli kirjutama avaldust, pigem see oli õhtu mitte päev. 2.7.Seda, et kannatanu K R ütlused vastavad tegelikkusele ning ta tajus süüdistatava poolt saadetud fraase reaalse ähvardusena tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 10-18), kus kannatanu on välja toonud süüdistatavaga toimunud vestluses järgmise fraasi: „ .“ Viidatud fraas kinnitab kannatanu sõnu selles osas, et ta tundis 23.09.2019 ähvardamist ning seega ka arvestades ähvarduste sisu hirmutunnet seoses enda elu ja tervisega. Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus nõustuda kaitsjaga selles, et kuna kannatanu pöördus politseisse alles
  5. novembril 2019, siis ei tajunud ta 5 1-20-4011 23.09.2019 toimunud ähvardamist reaalsena. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu K R ütlustes selles osas, et viimati nimetatud kuupäeval oli hirmutundmise tipp ning seetõttu pöördus ta alles se llel kuupäeval politseisse. Kannatanu on ka selgitanud, miks ta varem ei pöördunud politseisse, tuues enda ütlustes välja, et saades ähvarduse 23.09.2019 ta pöördus politsei poole alles 16.11.2019, sest üritas viimase hetkeni lahendada tekkinud olukorda heaga. 2.8.Kohtu hinnangul kinnitavad kannatanu eeltoodud ütluste tegelikkusele vastavust tunnistaja N N ütlused (KoTo, tl 87 pöördel-90 pöördel), mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole ja mille kohaselt K palus talt rääkida Denissiga ja paluda teda, et Deniss jätaks tema jälitamise maha. Ka eeltoodud tunnistajale on kannatanu rääkinud selles t, et N.K teda ähvardab. Nimelt tuleneb tunnistaja N N ütlustest, et K ei rääkinud, mis on nende ähvarduste sisu, lihtsalt, et Deniss ähvardas. Põhimõtteliselt ta ei esitanudki küsimust, kuidas ta ähvardas, sest tal on niigi teada, et see on jama. 2.9.Kohtu seisukohta selles osas, et süüdistatav pani toime kannatanu ähvardamise ei muuda ka tunnistaja N N viimati välja toodud hinnang toimunule, sest arvestades tema suhet süüdistatavaga on igati mõistetav tema reaktsioon toimunule. Samas see, et kannatanu pöördus enda murega süüdistatava ema poole, lootes sealt abi saada, kinnitab seda, et kannatanu K R üritas tekkinud olukorda lahendada heaga, ilma riigivõimu sekkumiseta, lootuses, et tunnistaja N N suudab enda poega mõjutada selliselt, et viimane ei ähvardaks teda enam ja jätaks ta rahule. Ka asitõendi vaatlusprotokollis 27.11.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 10-18) on kannatanu kell 15.01 esitanud süüdistatavale sama soovi: „ “. Kohtu hinnangul ei välista ähvardamise toimepanemine ja soov, et süüdistatav jätaks kannatanu rahule kuidagi teineteist. Pigem kinnitab kannatanu eeltoodud soov seda, et ta tajus süüdistatavapoolseid ähvardusi reaalsena, sest paarisuhtes olles soovitakse tunda end kaitstuna ja hoituna ning sellise tunde esinemisel ei soovita ka üldjuhul rahulejätmist. 2.
  6. Ka on kannatanu välja toonud enda ütlustes ühe põhjusena, miks ta pöördus politseisse alles
  7. novembril 2019, selle, et ta kartis, sest kui ta esitas esmakordse avalduse, siis Deniss mingiks ajaks jättis ta rahule. Seejärel jälle ilmus tema elus välja ja nende ähvarduste ajal ütleb Deniss talle, et tal saab aina hullemaks, et küljega tuleb välja see kõik talle nagu ta kirjutas. Tal oli hirm politseisse minna ja ta ei teadnud, millega see lõpeb tema jaoks. Seda, et kannatanu oli juba varasemalt olnud analoogses olukorras tõendab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 16.02.2018 (KoTo, tõendite köide, tl 1), kust nähtub see, et ka varasemalt oli N.K kahtlustatavaks kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. Selles kriminaalasjas oli üheks kannatanuks K R. Seega kuna eeltoodud kriminaalasi ei päädinud sellega, et süüdistatava kuritegelikule käitumisele oleks pandud lõpp-punkt, siis on kannatanu eeltoodud käitumine igati mõistetav, arvestades ka tema vanusest tingitud vähest elukogemust. Kannatanu ütlustest tuleb see, et N.K oli tema esimene noormees, kellega on tal tõsisem suhe olnud ning välistatud ei ole seega ka see, et nimetatu mängis rolli selles, et kannatanu ei pöördunud politseisse juba 23.09.
  8. Nimetatu võis tingida see, et kannatanul puudus võrdlusmoment tavapärasel viisil toimiva paarisuhtega. Eeltoodu võib selgitada ka kohtu hinnangul seda, miks kannatanu saatis suhtlusprogrammi Telegramm vahendusel süüdistatavale 09.01.2020 võrgutava sisuga video (KoTo, tõendite köide tl 32-33), paludes mitte ignoreerida. Ka pole täielikult välistatud see, et eeltoodud video saatmine (kui jaatada seda, et see üldse aset leidis) oli kantud kannatanu K R soovist süüdistatavale kätte maksta. Video saatmise ajal kehtis juba Viru Maakohtu 05.12.2019 määrusega (KoTo, tõendite köide, tl 25-31) kohaldatud ajutine lähenemiskeeld kannatanu K R kaitseks. Seega kui jaatada süüdistatavaga sarnaselt kättemaksusoovi, siis ka see kinnitab kaudselt seda, et kannatanu tajus süüdistatava poolt väljendatud ähvardusi reaalsetena, sest kättemaksusooviks peab esinema mingi põhjus. 2.
  9. Kaitsja leidis, et ka see, et kannatanu K R läks järgmisel päeval tööle kinnitab seda, et ta ei tundnud seoses 23.09.2019 saadud häälsõnumitega hirmu enda elu ja tervise pärast. Kohus 6 1-20-4011 eeltoodud kaitsja mõttekäiguga ei nõustu, kuna korralikud inimesed ei jäta kergekäeliselt tööle minemata ning see, et kannatanu tööle läks ei tähenda kuidagi seda, et ta ei tundnud 23.09.2019 süüdistatava poolt põhjustatud hirmutunnet enda elu ja tervise pärast. Koduseinte vahele jäämine ei oleks lahendanud tekkinud olukorda. Kannatanu ütlustest tulenes ka see, et tema töökohal oli olemas turvamees, kellelt ta sai abi paluda ning ka see kinnitab kohtu hinnangul seda, et kannatanu tööleminekust 24.09.2019 ei saa teha sellist järeldust, et kannatanu ei tundnud hirmutunnet enda elu ja tervisega seoses. Ka lähedaste nõuande ignoreerimine seoses politsei poole pöördumise soovitusega ei välista kohtu hinnangul hirmutunde tundmist. Pigem kinnita see seda, et kannatanu tõesti tundis hirmutunnet, sest vastasel juhul poleks ta enda lähedasi informeerinud toimunust. Kohtul ei ole seega alust kahelda kannatanu ütlustes selles osas, et ta üritas esialgselt heaga lahendada tekkinud olukord a ning selline lahenduskäik ei välista kuidagi hirmutunde esinemist. 2.
  10. Seda, et kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna kartis N.K poolt öeldud ähvarduste täideviimist, tõendavad kohtu hinnangul lisaks ka asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 10-18) süüdistatava poolt välja toodud fraasid: „ -olla ma olengi haige. Kes teab“. „ et ma ka ei eita seda, aga nii see noh raisk oli ja oli. “Sul ka raisk oli sitaks jamasid raisk peas ja nagu minul praegu jah on“. Kohtu hinnangul eeltoodu fraasid kinnitavad kannatanu ütlusi selles osas, et süüdistataval on äkiline iseloom ja ta on agressiivne. Seega pole alust kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt ta kartis N.K poolt öeldud ähvarduste täideviimist. Arvestades eeltoodud fraaside sisu ja ka süüdistusaktis kajastatud fraase, siis on need esitatud agressiivses väljendusviisis ja sisaldavad ka konkreetset kirjeldust tervisekahjustuse tekitamisest ning lubadust, et kannatanu elu lõpp on lähedal. Hinnates süüdistusaktis ära toodud fraase ning ka süüdistatava enda hinnangut enda senisele käitumisele, mille puhul pole alust arvata, et ta oli ülekohtuselt enesekriitiline , arvestades ka sõnumi adressaati, siis saab asuda seisukohale, et kannatanul oli alus karta ähvarduste täideviimist. 2.
  11. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud see, et süüdistatav N.K saatis 23.09.2019 kella 15.01 ja 15.11 vahel K R suhtlusäpi Telegram vahendusel häälsõnumid, milles sisaldusid sellised fraasid nagu on süüdistuse sisus ära toodud. Ka on usaldusväärselt tõendatud see, et nimetatud lauseid kuuldes tundis kannatanu hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna kartis N.K poolt öeldud ähvarduste täideviimist. Kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, sest need olid esitatud agressiivses väljendusviisis ja sisaldasid konkreetset kirjeldust tervisekahjustuse tekitamisest ning lubadust, et kannatanu elu lõpp on lähedal. Samuti oli kannatanule varasema lähisuhte pinnalt teada N.K äkiline iseloom ja agressiivsus. Kannatanu lõpetas temaga
  12. aasta augustis suhte mehe agressiivsuse tõttu ja pöördus politsei poole, kuna kartis N.K poolset füüsilist vägivalda. N.K suhtes alustati ähvardamise paragrahvi alusel kriminaalmenetlus, mis lõpetati
  13. aastal, kuna N.K süü ei olnud suur ja puudus avalik menetlushuvi. II 2.
  14. Süüdistusakti kohaselt pani N.K 23.09.2019 oma tahtliku tegevusega toime K R tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise, mis on KarS § 120 lg 1 alusel kvalifitseeritav kuritegu. 7 1-20-4011 2.
  15. Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiline teodelikt. Ähvardamise objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. 2.
  16. Riigikohus on
  17. veebruari 2020.a otsuses kriminaalasjas nr 1-19-1849 selgitanud täpsemalt, millised on KarS §-s 120 kriminaliseeritud ähvardamise koosseisu materiaalõiguslikud eeldused. Nimelt tuleneb eeltoodud kõrgema astme kohtu otsuse punktidest 23-24, et KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades, et KarS § 120 on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Vastupidine arusaam tähendaks, et ähvardamine oleks sisuliselt mõne isiku- või varavastase süüteo (nt KarS §-d 113, 203 vmt) ettevalmistav staadium. Äh varduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (nt ründevahendi olemasolu ja selle kõlblikkus kahju tekitamiseks) (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. mai
  19. a otsus asjas nr 3-1-1-7-07, p 13 ja
  20. jaanuari
  21. a otsus asjas nr 3-1-1-11-00); ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja KarS § 120 lg-s 1 nimetatud kahjuliku tagajärje saabumise kohta. Karistatavast teost KarS § 120 mõttes on seega võimalik kõneleda juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev.(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. oktoobri
  23. a otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p 9.1.) Asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks KarS §-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. (Vt osutatud otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p-d 9.
  24. ja 9.2.) Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. 2.
  25. Riigikohus on eeltoodud lahendi punktis 25 veel täiendavalt selgitanud, et kuigi kolleegium nentis eespool, et esitatud ähvardusest peavad tulema arusaadavad viited KarS §-s 120 loetletud tunnustele, ei saa ähvardaja poolt öeldut või tehtut alati vaadata vaid rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega. Nii on võimalik, et sõnaliselt väljendatud ähvardus ei pea olema tingimata väljendatud räiges või ülbes vormis, 8 1-20-4011 vaid võib seisneda ka viisakas nentimises või mõista andmises (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. oktoobri
  27. a otsus asjas nr 3-1-1-65-06, p 20). Isegi kui mingi ütlus või tegu ei pruugi eraldi vaadatuna kujutada endast ähvardust KarS § 120 tähenduses, võib see oma sisu poolest seda siiski olla juhul, kui vastavat ütlust või tegu hinnatakse sellele eelnenud või sellega (teatud juhtudel ka hiljem) kaasnevate asjaoludega kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  28. oktoobri
  29. a otsus asjas nr 1-07-15425). Mõistetavalt tuleb väliselt neutraalse tähendusega, kuid spetsiifilises kontekstis ähvardusena hinnatava ütluse või teo sisu avada süüdistuse tekstis ning tuvastada ka kohtulikul arutamisel. 2.
  30. Kohus juba eelpool tõi välja, miks ta leiab, et põhjendatud on asuda seisukohale, et ähvardused näisid kannatanu jaoks reaalsena ning tegemist ei olnud süüdistatava sõnavõttudega, mida saaks pidada pelgalt praalimiseks. Seda kinnitab lisaks ka kannatanu poolt asitõendi vaatlusprotokollis 27.11.2019 välja toodu, kus kannatanu on esitanud süüdistatavale järgmised küsimused: „No ja mis pidin ? Kohtu hinnangul on süüdistatava poolt kannatanule saadetud ähvardused reaalsed ka keskmisele mõistlikule inimesele, sest need on enda sisult väga konkreetsed ja ka läbimõeldud, kuna viitavad nii varasemalt minevikus toimunule ( ) kui ka kindlale plaanile, kuidas ja kus on hõlpsam tapmine toime panna („Aga Piiteris on vinged sood “). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes selles osas, et varasemalt oli ka süüdistatav kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et N.K on talle füüsilist valu tekitanud. Deniss lõi teda. See oli esmakordses avalduses. Eeltoodu aga annab ähvardamise veenvusele kaalu juurde, sest kannatanu on juba omal nahal tunda saanud süüdistatava vägivaldse käitumise tagajärgi ning seega on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanul puudus kindlustunne, et toimunu enam ei kordu ning seega ka selles, et eeltoodud tegevusega kaasnevad tagajärjed on palju tõsisemad. Seega ei saa asuda seisukohale, et surma põhjustamisega ähvardamine on käesoleval juhul sisutühi loba, sest kohtupraktika kinnitab seda, et kiremõrvu on toime pannud ka varem kriminaalkorras karistamata isikud. Seda, et süüdistatav N.K polnud valmis rahumeelselt suhet kannatanu K R lõpetama tõendavad nii kannatanu ütlused (KoTo, tl 72-75 pöördel) kui ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastuv (KoTo, tõendite köide, tl 10-18). Ka tunnistaja N N on enda ütlustes (KoTo, tõendite köide, tl 87 pöördel-90 pöördel) välja toonud, et ta palus Denissilt nende jutuajamiste ajal, et ta ei helistaks ja ei käiks K kodus. Ta ei mäletagi hetkel, mida Deniss vastas tema ettepaneku peale. Pojal ei õnnestunud ära leppida ja ta elas ka valulikult üle. Kui poeg elas üksi üürides korterit, siis ta käis iga päev poja juures, rääkisid pojaga, ta oli väga murtud, masenduses oli. Eeltoodut arvestades on seega kannatanule saadetud ähvardused reaalsed kohtu hinnangul ka keskmisele mõistlikule inimesele, arvestades ähvarduste detailset sisu, süüdistatava isikuomadusi ja ka juba varasemalt tõusetunud kuriteokahtlust, mille kohaselt N.K ähvardas kannatanut pannes sellise tegevusega toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. 2.
  31. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab ähvardamise koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on seega täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Rääkimaks tahtlikust ähvardamisest peab süüdlane teadma kindlasti või pidama võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. 2.
  32. Kohtu hinnangul pani N.K talle süüdistusaktis inkrimineeritava ähvardamise toime otsese tahtlusega. Vastavalt KarS § 16 lg-le 3 isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Varasemalt on Viru Ringkonnaprokuratuuri 16.02.2018 määrusega (KoTo, tõendite köide, tl 1) lõpetatud N.K suhtes kriminaalmenetlus KarS § 120 järgi. Seega saab eeldada seda, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal teadlik talle inkrimineeritava vägivallateo sisust ning ka sellest, et teist isikut tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades paneb ta toime kriminaalkorras karistatava teo. Seda, et süüdistatav sai sellest suurepäraselt aru 9 1-20-4011 tuleneb ka tema ütlustest, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole ja mille kohaselt tol ajal ta arvas, et Ksenia ikka kustutas neid salvestisi ära, mis saadeti 23.09.
  33. Ta ütles K, et ta ei teinud midagi halba viimasel ajal, mille eest võib karistada teda seaduse järgi. Eeltoodud ütluste pinnalt on kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et N.K teadis, et pani toime 23.09.2019 ähvardamise ja möönis seda. 2.
  34. Kohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt tal oli kirjavahetuse ajal kõrge kehatemperatuur ja midagi palaviku taoline, olid värinad. Ta ei pöördunud arsti poole. Talle ei meeldi arstid ja tookord ta ei pöördunud arsti poole ja hakkas ennast ise ravima. Seda, et N.K oli grippi haigestunud 23.09.2019 ei tõenda usaldusväärselt ükski kohtule esitatud tõend. Tunnistaja N N on enda ütlustes välja toonud, et tema poeg Deniss oli haige 2019.a septembris. Ta tuli Denissi juurde ja tõi talle ravimeid ja toitu. See toimus septembri
  35. kuupäevadel ehk septembri lõpupoole. Kohtu hinnangul kui ka asuda seisukohale, et N.K oli haigestunud grippi just 23.09.2019, siis ei väära see kuidagi kohtu varasemat seisukohta selles osas, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo tahtlikult. Seda seetõttu, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 27.11.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 10-18) on süüdistatav saatnud kannatanu K R hulgaliselt häälsõnumeid, kus ta on detailselt kirjeldanud tapmisplaani vihjates varsti esinevale võimalusele ületada viisavabalt riigipiiri Vene Föderatsiooni suunas ning ka Piiteri vingetele soodele. Samuti on tervisekahjustuse tekitamise osas süüdistatav olnud detailirohke tuues välja, et lööb molli tühjaks ja annab vastu molu. Ka on süüdistatav enda häälsõnumis selgelt mõista andnud, miks ta on õudusunenägu terveks eluks . Kohtu hinnangul arvestades saadetud häälsõnumite rohkust ja detailsust ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav seoses enda terviseseisundiga saates kannatanule neid häälsõnumeid ei saanud aru, et paneb toime ähvardamise. Tegemist ei ole ühe lühikese ähvardust sisaldava fraasiga, mille puhul oleks põhjendatud kaaluda seda, kas see seoses raske haigestumisega lipsas tahtmatult üle huulte. Süüdistatava poolt saadetud häälsõnumite sisust nähtub see, et tema analüüsivõime toimis tõrgeteta ning seega on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav pani ähvardamise toime tahtlikult. 2.
  36. Kokkuvõttes on usaldusväärselt tõendatud see, et N.K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu, pannes toime süüdistuses toodud ajal ja viisil kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 1 järgi, sest süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ka puudus kohtumenetluse pooltel vaidlus selles osas, et süüdistatav pani toime ähvardamise Eesti Vabariigis. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt KarS §le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. III 2.
  37. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  38. mai
  39. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  40. veebruari 10 1-20-4011
  41. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 2.
  42. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 2.
  3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles - või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
  4. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Tulenevalt karistusregistri väljavõttest (KoTo, tõendite köide, tl 2) on süüdistatav N.K varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud vastavalt KarS §-dele 57 ja
  5. 2.
  6. Arvestades seda, et süüdistatav N.K hetkel ametlikult ei tööta ning ka tema poolt senini omandatud haridus on napp, siis saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et tulevikus süüdistatav ei paneks enam toime ühtegi kuritegu, pole põhjendatud pöörduda kergemaliigilise karistuse poole. 2.
  7. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et see on alla keskmise , sest ähvardamine polnud toime pandud kõige intensiivsemas tahtluse vormis, s.o kavatsetult ning kohtulikul uurimisel ei selgunud ka, et seoses toime pandud ähvardamisega oleks kannatanule tekitatud pöördumatu tervisekahju. Kohus nõustub süüdistatava süü suurust hinnates prokuröriga selles, et süüd vähendab see, et tegu on olnud ühekordse tegevusaktiga, millele ei ole järgnenud seda võimendavaid tegusid. 2.
  8. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatav N.K KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest alla keskmäära, s.o 3 kuu pikkuse vangistusega, arvestades ka seda, et varasemalt ei ole ta toime pannud ühtegi kuritegu ega ka väärtegu. Nähtuvalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo, tõendite köide, tl 3-9) oli N.K kinni peetud 02.12.2019 kell 11.06 aadressil XXX ning ta vabastati 03.12.2019 kell 15.
  9. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 02.12.2019 kuni 03.12.2019, s.o kokku 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 kuud ja 28 päeva vangistust. 2.
  10. Süüdistatavale karistust mõistes ei saa mööda vaadata ka sellest, et N.K puhu on tegemist väga noore inimesega, kelle täisikka jõudmisest on möödunud alles mõned aastad ja kes seetõttu tõenäoliselt veel õpib inimsuhete rägastikus lubatud käitumismaneere ja enda emotsioonide kontrollimist ebameeldivates olukordades. Arvestades süüdistatava vanust ja seda, et teda pole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul põhjendatud 11 1-20-4011 kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks üks aasta. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.
  11. IV 2.
  12. Kannatanu K R esitas kohtulikul uurimisel taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks samadel tingimustel, mis sisaldusid Viru Maakohtu 05.12.2019 määruses kriminaalasjas 1-19-9612 (KoTo, tõendite köide, tl 25-31). Nimetatud määrusest nähtub see, et kohus rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohus otsustas kohaldada kriminaalasjas nr 19233001463 kannatanu K R (isikukood XXX) kaitseks ajutist lähenemiskeeldu kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Keelati kahtlustataval N.K lähenemine K R lähemale kui 10 meetrit. Keelati kahtlustataval N.K suhelda kannatanu K R, s.h erinevate sidevahendite (telefon, internet, s.h eposti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu ühenduse võtmine. K R juhuslikul kohtumisel on N.K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda K R vähemalt 10 meetri kaugusele. 2.
  13. Vastavalt

§ 3101

lg-le 1 kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. KarS §-s 120 sätestatud ähvardamine kuulub isikuvastaste kuritegude hulka. 2.

  1. Kannatanu K R on enda taotluses välja toonud, et h etkel Deniss teda ei puuduta, nad ei kontakteeru, aga nagu Deniss ütles, et maksab kätte mitte täna, homme, vaid 5 aasta ja 10 aasta pärast. Seega oleks ta soovinud, et Denissil poleks õigust talle läheneda. Ta jätkuvalt leiab, et süüdistatav kujutab endast ohtu tema elule ja tervisele. Kannatanu tõi välja, et las jäävad lähenemiskeelu kohaldamise tingimused endiseks. 2.
  2. Süüdistatav ei vaielnud vastu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse rahuldamisele. Kohus leiab, et kannatanu eraelu ja isikuõiguste kaitseks on põhjendatud kannatanu taotluse rahuldamine. Kohus peab põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu järgmistel tingimustel:

§ 310

¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu K R (ik XXX) eraelu ja isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates N.K: - tulla kannatanule K R lähemale kui 10 meetrit; -suhelda kannatanu K R, sh erinevate sidevahendite (telefon, internet, s.h e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu ühenduse võtmine; - juhuslikul kohtumisel peab N.K viivitamatult kannatanust eemalduma K R kõnetamata vähemalt 10 meetri kaugusele. Kohus peab põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu maksimaalseks lubatud ajaks, s.o 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Seda seetõttu, et tulenevalt asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 10-18) on süüdistatav väljendanud seda, et kannatanu saab veel oma homme, täna, 5 aasta pärast, 10 pärast. Nimelt on süüdistatav enda häälsõnumis välja toonud, et isegi kui ta on vana peer juba, aga kannatanu läheb seal mutina ei lase ta šanssi käest. Seega vähendamaks eeltoodud võimaluse tekkimise tõenäosust peab kohus igati põhjendatuks kannatanu taotluse rahuldamist ning lähenemiskeelu kohaldamist maksimaalselt lubatud ajaks. Kohus selliselt toimides ei sekku kohtu hinnangul ka põhjendamatult süüdistatava põhiõigustesse ning tegemist ei ole süüdistatavat ebaproportsionaalselt piirava meetme kohaldamisega. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatav ja kannatanu pole juba peagi ühe aasta jooksul silmast silma suhelnud ning kohtuistungil selgus ka, et süüdistatav on uues suhtes. Seega arvestades kannatanu taotluse sisu ja ka süüdistatava seisukohta kannatanu taotluse osas peab kohus põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu kannatanu poolt taotletud viisil kaitsmaks tema eraelu ja isikuõigusi. 12 1-20-4011 2.35. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kaotab kehtivuse kohtueelses menetluses Viru Maakohtu 05.12.2019 kohtumääruse alusel N.K suhtes kohaldatud ajutine lähenemiskeeld (kriminaalasi nr 1-19-9612). V 2.36. Riigikohus on 16. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 2.37.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et DVR-r plaat, millel on kannatanu mobiiltelefoni ekraani videosalvestis, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde, kuna tegemist on kuriteojäljega asjaga. VI 2.38. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180lg 1 alusel põhjendatuks N.K-lt välja mõista menetluskulud.

Vastavalt

§ 180

lg-le 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.39. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 p 4).

2.40.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik -õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 2.41.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2020.a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 584 eurot. 2.

  1. N.K-le riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 303,60 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 19-24) ning kohtumenetluses on 13 1-20-4011 riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud tasu kokku 1546, 66 eurot (KoTo, tl 1517, 100-101 ja 111-113). 2.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalmenetluse kulud kokku seega 2726, 26 eurot, mis moodustub sundrahast 876 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 1850, 26 eurot. 2.
  3. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.45. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tulenevalt

§ 180

lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest, s.o 726, 26 eurot riigi kanda, arvestades N.K varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Süüdistatava puhul on tegemist varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga ning seega aitamaks kaasa sellele, et süüdistatav jätkab enda senist elukäiku seaduskuulekalt on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Seda ka seetõttu, et menetluskulude kogusumma on suur ning süüdistatav hetkel ei tööta ning tema vanust arvestades ei ole põhjendatud eeldada ka säästude olemasolu . Ka on süüdistatava väljavaated lähiajal hästi tasustatud töökoha leidmiseks kesised, sest elus hästi toimetulemiseks vajalik haridustase on veel saavutamata. Vähendatud rahalise kohustuse täitmisel on ka eeltoodu kergemini teostatav. 2.46. Arvestades seda, et kohus peab põhjendatuks mõista süüdistatavalt kokku menetluskuluna välja 2000 eurot, mis ei ole mitte väike rahasumma, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.