KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene
- august 2024, Tartu 3-21-1313 Haldusasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada talle igapäevaseid kontakte inimestega, võimaldada talle igapäevaseid kohtumisi tervishoiutöötajaga, hindama üksikvangistuse mõju talle ning keelata kartserikaristuste järjestikune täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsus muutmata.
- Jätta X menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
- september 2024). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetava X suhtes on vangla korduvalt kohaldanud kartserikaristust ning täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
- X esitas pärast edutut kohtueelset menetlust kaebuse, milles palus kohustada vanglat võimaldama talle üksikvangistuses viibides iga päev tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas; kohustada vangla tervishoiutöötajat külastama kaebajat iga päev üksikvangistuses viibimise ajal ja pakkuma talle psühhosotsiaalset tuge; keelata vanglal kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramine ning kohustada vanglat võimaldama kaebajal kartserikaristuste vahepeal viibida mõistlik arv päevi tavatingimustes; kohustada vanglat hindama üksikvangistuse mõju kaebaja vaimsele ja füüsilisele seisundile ning keelata vanglal hoida teda pikaajalises üksikvangistuses ilma vaimse ja füüsilise stimulatsioonita. Kaebuse kohaselt tuleb Riigikohtu ja Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) lahendite kohaselt üksikvangistuse pika järjestikuse kestuse korral kaaluda selle proportsionaalsust ning vajadusel võimaldada karistuste vahepeal viibida mõistlik arv päevi tavatingimustes. Kaebuse nõuete aluseks on ka Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) seisukohad.
- Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
- Kohtuotsuse tegemise ajahetke seisuga oli kaebaja viimati kartserikaristust kandnud
- oktoobril
- Vastustaja kinnitusel ei olnud hetkeseisuga näha, et kaebaja võidaks uuesti kartserisse paigutada. Ka täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati tema suhtes viimati
- veebruaril
- Sellest hoolimata lahendas kohus keelamis- ja kohustamisnõuded sisuliselt. 3.
- CPT seisukohad pole Eestile siduvad, kuid ka Riigikohus on leidnud, et üksikvangistuses viibivale kinnipeetavale tuleb võimaldada tähenduslikku suhtlust (RKHKo 3-18-1895, p 22). Kaebajale on alates
- juunist 2021 pakutud üksikvangistuse leevendamiseks suhtlusprogrammis osalemist. Kaebaja oli alguses nõus suhtlema kaplaniga, hiljem lisandusid teised isikud (sotsiaaltöötaja, inspektor-kontaktisik, psühholoog jne). Kuna kaebaja on ise keeldunud suuremast osast tähendusliku suhtluse võimalustest, ei ole algne vähene suhtlus vanglale etteheidetav. Vestlused teenistujatega on toimunud 3-10 korda kuus. Mõned vestlused on ära jäänud kaebaja enda tõttu, seega on vangla soovinud võimaldada kaebajale isegi rohkem suhtlemisvõimalusi. Vestluste pikkus on olnud enamasti tund aega, aga on olnud ka kahe erineva isikuga vestlusi, mis teeb kogu suhtluse pikkuseks kaks tundi. Kohtu hinnangul on sellega kaebajale võimaldatud piisavalt tähendusrikast kontakti inimestega ning puudub alus kohustada vanglat üksikvangistuses rohkema tähendusliku suhtlemise võimaldamiseks. 3.
- Seoses keelamisnõudega hoida kaebajat üksikvangistuses ilma vaimse ja füüsilise stimulatsioonita leidis kohus, et kaebajale on pakutud piisavalt võimalusi vaimseks ja füüsiliseks virgutuseks. Tal oli võimalik lugeda ajalehti; kuulata raadiot (sellest võimalusest jäi ta kartserikaristuse kandmise ajal ilma enda tegevuse tõttu, kuna ei allunud nõudele lülitada raadio loenduse ajaks välja); täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal sai ta vaadata televiisorit ja kasutada isiklikke asju; ta sai olla lähedastega kontaktis telefonitsi ja kirja teel (sealjuures on ta helistanud sisuliselt iga päev erinevatele numbritele ning teinud ka väga pikki, rohkem kui tunniajalisi kõnesid); ühe korra on ta olnud pikaajalisel kokkusaamisel emaga; tal oli võimalik olla iga päev tund aega värskes õhus ning teha seal füüsilisi harjutusi (va juhtumid, kui saatmised on ära jäänud kaebaja enda tegevuse tõttu). 3.
- Seoses nõudega, et vanglat kohustataks hindama üksikvangistuse mõju kaebaja tervisele, märkis kohus, et tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on meditsiinitöötaja käinud teda üksikvangistuse ajal korduvalt vaatamas, samuti on ta kohtunud korduvalt psühholoogiga. CPT soovitus, et meditsiinitöötaja peaks külastama üksikvangistuses viibijat iga päev, ei ole Eestile siduv. Külastamise sageduse üle tuleb otsustada konkreetse inimesega seotud riskitegureid arvestades (RKHKo 3-18-1895, p 26). Tervishoiutöötajad on kaebajat üle vaadanud kogu üksikvangistuse kestel peaaegu igapäevaselt. Suurem osa visiitidest on olnud tingitud sellest, et kaebaja allumatuse tõttu on valvurid pidanud tema suhtes jõudu kasutama. Kohtu hinnangul on tervishoiutöötajad külastanud kaebajat piisava sagedusega. 3.
- Kaebajale on pakutud ka piisavat psühhosotsiaalset tuge vestluste näol psühholoogiga, kaplani ja sotsiaaltöötaja ning teiste isikutega. Samuti võib psühhosotsiaalseks toeks lugeda vestlusi medõdedega. 3.
- Ühestki õigusaktist ega kohtupraktikast ei tulene, et vangla peaks pärast iga eraldi määratud kartserikaristuse ärakandmist paigutama kaebaja tavarežiimile. Vastupidi, kohtupraktikas on leitud, et vanglal on õigus järjestikku täitmisele pöörata mitu kartserikaristust, kuid vanglal tuleb jälgida, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks (RKHKo 3-15-3133, p 18). Kaebajat ei ole 2 alates
- juunist 2021 hoitud kordagi kartseris kauem kui 45 päeva. Kohus ei näinud, et sellise pikkusega kartseriperioodid oleksid kaebaja tervist kahjustanud või olnud muul põhjusel ebaproportsionaalsed. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt eiras halduskohus kaebaja väiteid ja faktilisi asjaolusid, väljus vaidluse esemest, rikkus kohtumenetluse norme ja jättis kaebuse sisuliselt menetlemata.
- Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata juba varem esitatud põhjendustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Ringkonnakohus märgib, et kaebaja apellatsioonkaebus on väga napp. Selles on esitatud kaebaja taotluse põhjendamiseks vaid üks lause – „Halduskohus eiras minu põhiväiteid ja faktilisi asjaolusid; väljus vaidluse esemeks olevast teemast (kaebuse nõuetest); rikkus kohtumenetluse norme ja jättis minu kaebuse sisuliselt menetluseta“ (dtl 267). Sellest põhjendusest ei ole arusaadav, milles seisnes halduskohtule etteheidetud kaebaja väidete ja faktiliste asjaolude eiramine, vaidluse esemest väljumine ja kohtumenetluse normide rikkumine. Ringkonnakohus selliseid rikkumisi ei näe. Halduskohus on väga põhjalikult kaebaja kaebust analüüsinud (kohtuotsuse põhjendused on esitatud seitsmel leheküljel). Kohus on puudutanud kõiki asjakohaseid küsimusi; toonud välja kõik olulised faktilised asjaolud, sh loetlenud kõik perioodid, mil kaebaja viibis aastatel 2021-2022 kartseris või eraldatud lukustatud kambris (otsuse p 7), millistel päevadel sai ta seal viibimise ajal kohtuda teiste isikutega (otsuse p 8.2) ning kirjeldanud kaebaja kohtumisi tervishoiutöötajatega (otsuse p 10.2). Neid ja teisi faktilisi asjaolusid analüüsides on halduskohus jõudnud igati põhjendatud järeldusele, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Seetõttu ei näe ringkonnakohus alust halduskohtule ühegi etteheite tegemiseks. Vastupidi, hoolimata asja olemusest on halduskohus suhtunud kaebusesse väga tõsiselt ning lahendanud asja väga põhjalikult. Halduskohus on loogiliselt ja veenvalt ning viidetega asjakohastele õigusnormidele ja kohtulahenditele selgitanud, miks kaebaja seisukohad paika ei pea ning miks kaebuse nõuete rahuldamiseks alust ei ole. Kuna halduskohus on kõiki vajalikke küsimusi suure põhjalikkusega käsitlenud, ei näe ringkonnakohus vajadust nende põhjenduste kordamiseks ringkonnakohtu otsuses.
- Seega on kaebaja etteheited halduskohtule alusetud ning need ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3